Põlva haigla aasta õde: haigla on justkui teine kodu

/in /by

12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva! Põlva haiglas töötab kokku 83 õde! Meil on tööl õed, anesteesia-intensiivraviõed, hooldekoduõed, kooliõed, abiõed, jalaraviõde, operatsiooniõed, ämmaemandad, infektsioonikontrolliõde, nahahaiguste õde ja teised eriõed! Aitäh, et olete meiega! 

Õdede päeva puhul tegime intervjuu värskeima Põlva haigla aasta õe Sirli Kiiloga.

Põlva haigla aasta kolleegiks ja aasta õeks valitud õde Sirli Kiilo leiab, et kõige olulisem on oma töös kohelda patsiente ennekõike inimestena ning mõelda, millist kohtlemist ise patsiendina haiglas olles tahaksid.

Taastusravi osakonna õde Sirli Kiilo lõpetas 2011. aastal Tartu Tervishoiukõrgkooli õe erialal ning Põlva haiglas on ta töötanud viimased kuus ja pool aastat.

Mis tõi sind Põlva haiglasse?

Otsisin peale teise lapse sündi kodukanti tööd, et igapäevane logistika jookseks paremini paika ja nii jäi silma Põlva haigla. Elan haiglast viie minuti kaugusel ja saan enne tööle tulekut mugavalt lapsed kooli viia. Samuti on siinne kollektiiv väga hea. Kolleegid on sõbralikud, abivalmid ja meeskonnatöö toimib.

Kust tuli idee õppida õeks?

Õenduse eriala mõte tuli keskkoolis, kaks klassiõde läksid samuti ja koos oli hea minna. Mõte inimeste aitamisest pakkus rõõmu.

Mida hõlmab endas töö õena?

Taastusravi osakonda satub palju patsiente insuldi- või õnnetuste järgselt. Inimesed, kellel on liikumis- või liigeste probleemid. Põhjuseid on väga palju, mis inimesi taastusravi osakonda on toonud. Õe töö juures on põhiline patsientide eest vastutamine, et ravimid saaksid võetud ja raviarsti poolt antud korraldused täidetud. Tegevustes peab olema väga tähelepanelik, hoolas ja korrektne.

Mis on sinu töös kõige olulisem?

Ma arvan, et kõige olulisem on võtta patsiente inimestena. Nad on mingil põhjusel haiglasse sattunud ja loodavad leida abi oma muredele. Lahke hääletoon ja rahulik suhtumine aitab kaasa. Eks nemad tahavad ka pigem näha rõõmsat nägu, mitte õde, kellelt ei julge midagi küsida.

Lisaks veel juurde empaatia ja emotsionaalne tugi, mis annab patsientidele turvatunde. Kui mina oleksin nende rollis, siis tahaksin ka sellist kohtlemist.

Milliseid on sinu patsiendid?

Me tegeleme erineva profiiliga patsientidega, meil käivad taastusravil lapsed, nad on koos vanemaga või üksi, samuti rehabilitatsiooniteenuse kliendid. Suur osa patsiente on eakad. Vananedes liikumine väheneb ja kõrvalise abi vajadus suureneb. Samuti nõrgestavad eakate elukvaliteeti kroonilised haigused.

Meil on taastusravi osakonnas tugev meeskond lisaks õdedele ja hooldajatele füsioterapeudid, tegevusterapeudid, logopeedid ja paljud teised, kes igapäevaselt toetavad inimese taastumist. Kuid kui inimene läheb koju, siis tihti ei pöörata liikumisele piisavalt tähelepanu. Sageli unustatakse ära ka vee joomine.

Taastusravi osakond teeb koostööd ka sise- ja õendusabi osakondadega ning tagame ka nende patsientidele taastusravi teenuseid ja see teeb töö vaheldusrikkaks.

Kui palju on patsiente?

Nähes kõrvalt ka teiste osakondade tööd, siis patsiente on palju ja meil statsionaarses taastusravis on nõudlus suurem kui pakkumine, meie juurde tahetakse tulla. Ravile soovijate hulk on suurem kui vastu võtta suudame. Seetõttu on Põlva haigla väga oluline meie maakonna keskusele ja inimestele.

Kuidas kirjeldaksid taastusravi osakonnas töötamist?

Haigla on ikkagi teine kodu, töötame 24-tunnistes valvetes ehk oma elu tuleb selle järgi korraldada. Ma olen tänulik oma kolleegidele, sest nemad on seejuures väga abiks. Korraldame ühiseid üritusi väljaspool haigla seinu, mis lähendab kolleege ja pakub vaheldust raskele tööle. Koos oleme nii õed, arstid, hooldajad, koristajad sest kõik on ühtemoodi olulised. Ma arvan, et kollektiiv ongi see, mis töökoha juures suurimat rolli mängib.

Mida õena töötamine sulle annab?

Minu jaoks on kõige suurem tänu see, kui patsiendid lähevad koju rõõmsal meelel ja saanud oma tervise probleemidele leevendust. Jätkan suurima rõõmuga oma tööd õena. Tunnen, et teen oma tööd hästi, kui näen naeratavaid nägusid ja kolleegid tunnustavad. See ongi puhas töörõõm, järelikult olen õiges kohas ja teen õiget asja.

 

Autor: Madis Perli

Avaldatud 12.05.2024

Infektsioonikontrolli õde annab soovitused kuidas kätehügieeni õigesti teha

/in /by

Täna peetakse rahvusvahelist kätepesu päeva, selleks puhuks on Põlva haigla infektsioonikontrolli õel Kerli Raudsepal mõned soovitused, kuidas kätehügieeni õigesti teha.

Miks on kätehügieen oluline? „Korrektse kätehügieeniga aitame vältida võimalike haigustekitajate levikut iseendale, teistele inimestele ja ümbritsevatele pindadele. Nõrgenenud organismis võivad mikroobid ja viirused põhjustada tõsiseid infektsioone,“ ütles Raudsepp.

  • Käsi tuleb pesta vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit, kiire loputus ei tee käsi puhtaks.
  • Antiseptikum kantakse kuivadele kätele. Käsi hõõrutakse kuni nende kuivamiseni (vähemalt 20 sekundit).
  • Hõõruda tuleb peopesi, sõrmedevahelist ala, sõrmeotsi, pöidlaid ja küünealuseid, nii saavad strateegilised kohad kaetud.

„Puhaste kätega takistame mikroobide levikut ja kaitseme enda ja lähedaste tervist,“ sõnas infektsioonikontrolli õde Kerli Raudsepp.

5. mai on rahvusvaheline ämmaemandate päev

/in /by
Õnnitleme meie armsaid ämmaemandaid ja täname hoole ja pühendumuse eest, mida jagate meie beebidele, naistele ja peredele!
Põlva haigla ämmaemandad tegelevad rasedate vastuvõtu ja nõustamisega, emakakaelavähi sõeluuringu läbiviimisega, toitumis- ja imetamisnõustamise, naistehaiguste ja paljude teiste teemadega. Samuti viivad meie ämmaemandad läbi perekooli loenguid. Pildil on Põlva haigla ämmaemandusjuht Merlin Mesak.

Haiglasse on oodatud tööle ÄMMAEMAND

/in /by

Põlva haigla ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus otsib oma kollektiivi ämmaemandat, kelle tööülesanneteks on sünnitusjärgsed koduvisiidid Põlva maakonnas ja noortekabineti töö juhtimine.

 

Peamised tööülesanded:

  • Ämmaemanda iseseisvate vastuvõttude tegemine noortekabinetis kaks korda nädalas (võimalik ka osaline kaugtöö võimalus);
  • Põlva noortekabineti töö tutvustamine koolidele, noortekeskustele ja kogukonnale;
  • Põlva haigla noortekabineti lehe haldamine Facebookis ja e-kirjadele vastamine;
  • Sünnitusjärgsete koduvisiitide tegemine Põlva maakonnas elavatele peredele.

Töökoormus: 8 tundi nädalas.

  • Vajalik B-kategooria juhilubade olemasolu;
  • Soovitav isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Kandideerimiseks palun esitage meile:

  • elulookirjeldus;
  • haridust tõendavate dokumentide koopiad.

Lisainfo:

Merlin Mesak, ämmaemandusjuht merlin.mesak@polvahgl.ee

Dokumendid palume saata personalispetsialistile: loo.helmrosin@polvahgl.ee

Põlva haigla kasum võimaldab investeerida patsientide ravi kvaliteeti

/in /by

Möödunud nädalal kogunenud Põlva haigla nõukogu kinnitas 2023. aasta majandusaasta aruande, mille järgi lõpetati aasta arvestusliku kasumiga.

Põlva haigla 2023. aasta auditeeritud müügitulud olid 11,5 miljonit eurot, võrreldes 2022. aastaga kasvas müügitulu 17%.

„Põlva haigla on 2023. aasta ravitegevuse ja majandamisega hästi hakkama saanud. Kui Tervisekassa esialgne pakkumine oli haigusjuhtude arvu poolest väiksem kui varasemal aastal, siis aasta lõpus sai haigla lisalepingud ja tehti ka ületööd, mille eest Tervisekassa tasus osaliselt,“ ütles Põlva haigla nõukogu esimees Toomas Ellervee.

Haigla finantsseis paranes 2023. aastal seoses sihtfinantseerimisega. Aruandeaasta lõpetati arvestusliku kasumiga, mis tulenes investeerimis- ja tegevustoetuste saamisest summas 1,1 miljonit eurot. Sihtfinantseeringute abil rajati haiglasse kaks isolatsioonipalatit ja viidi ellu autonoomse elektrienergia toimepidevuse tagamise projekt.

„Haigla on oma tegevusega plussis, mis võimaldab meil teha investeeringuid patsientidele pakutavate tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmiseks,“ tõdes Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp ja lisas: „Küll ei saa kogu seda kasumit vaadata kui reaalset raha, vaid finantsarvestustes kajastuvat investeeringut näiteks betoonile ja põhivarale.“

Teenitud kasum jääb Ellervee sõnul järgmiste aastate investeerimistegevuste katteks, sest Eesti meditsiini on ees ootamas segased ja rasked ajad.

„Seni kuni pole veel leitud lahendusi Tervisekassa läheneva rahalise puudujäägi katteks, võib väheneda haiglatelt tellitud ravitöö maht ning sellest tulenevalt langeda elanikkonna ravi kättesaadavus kui ka haiglate finantskindlus,“ tõdes Ellervee.

2023. aasta sügisel alustati Põlva haiglas erakorralise meditsiini osakonna renoveerimisega, soetati meditsiiniseadmeid ja patsiendiveo kaubik. Kokku teostati 2023. aastal investeeringuid ligikaudselt 1,5 miljonit eurot, mille osas põhivara amortisatsioonikulud kajastatakse järgmistel perioodidel vastavalt põhivara kasulikule elueale.

„Aasta jooksul kallinesid oluliselt kommunaalteenuste hinnad ja suurenesid palgakulud, viimase tingis meditsiinitöötajate kollektiivlepingu kokkuleppe täitmine. Sellegipoolest olid haigla põhitegevusega seotud kulud kaetud põhitegevuse tuludega ja aruandeaasta tulem olnuks positiivne ka siis, kui sihtfinantseerimine tuludest välistada,“ leiab Ellervee.

2023. aasta eelarve tulud ületati 11% võrra, kulud olid 1% võrra suuremad kui eelarves planeeritud. Kulude suurenemise põhjuseks oli teostatud investeeringute ja ellu viidud projektidega seotud käibemaksukulude suurenemine.

Põlva haigla nõukogu esimees Toomas Ellervee. Foto: Madis Perli / Põlva haigla

Peaminister Kaja Kallas külastas Põlva haiglat

/in /by

Peaminister Kaja Kallas külastas teisipäeva õhtupoolikul Põlva haiglat ning kohtus arstidega.

Väiksel ringkäigul tutvus peaminister uue erakorralise meditsiini osakonnaga. Kui seni oli EMO käsutuses 240 ruutmeetrit üsna amortiseerunud pinda, siis projekti lõppedes on Põlva haiglas 460 ruutmeetrine tänapäeva nõuetele vastav erakorralise meditsiini osakond.

Seejärel võeti suund siseosakonda, kus unistatakse tänapäevastest 1-2 kohalistest palatitest ja korralikust jahutussüsteemist.

Peale ringkäiku kohtus Kallas Põlva haigla arstidega ning arutleti Eesti meditsiini tulevikust, arstide ootustest, tervishoiu rahastamisest, meditsiinitöötajate tingimustesse panustamisest ja riigi ootustest haiglatele.

Kallase sõnul on kõigi panus oluline, haiglavõrgu arengukava on koostamisel. Arvestades olukorda maailmas ei saa välistada ebakindlust. Kallas oli üllatunud Põlva haigla noorte arstide entusiasmi üle, uurides kuidas me oleme selle saavutanud.

Sinilillekampaania „Anname au!“ toetab sel aastal ka Põlva haiglat

/in /by

Täna, 23. aprillil tähistame veteranipäeva. Meil on hea meel teatada, et veteranikuul toimuv Sinilillekampaania „Anname au!“ toetab sel aastal Põlva haigla taastusravilinnaku loomist, täpsemalt seadmepargi soetamist.

“Taastuslinnak on teadustööst välja kujunenud Põlva haigla arendusprojekt, mille eesmärk on parandada nii taastusravi kvaliteeti kui ka kättesaadavust,“ ütles Põlva haigla taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik.

Taastuslinnak kujutab Prommiku sõnul haige taastumist toetavat reaalelu jäljendavat keskkonda, kus on tänavad, erinevad situatsioonid ja tegevused. Näiteks poes käimine, puude toomine, ahju kütmine, autosse saamine, autost toidu toomine ja kolmandale korrusele trepist viimine, ülekäiguraja ületamine, jalgrattaga sõitmine ja palju muud.

Üle 600 ruutmeetril ja neljal korrusel laiuval taastuslinnak rajatakse olemasolevatesse ruumidesse, näiteks on tulevastes etappides plaanis Põlva haigla talveaed muuta taastuslinnaku südameks, olles võrdselt kättesaadav haigetele kõikides haigla osakondades.

„Taastuslinnaku esimese etapi väljaehitamistööd hakkavad pihta juba sel aastal. Oleme väga tänulikud, et saame Sinilille kampaaniast osa, selle toetuse abil on plaanis soetada taastuslinnakule seadmepark, mis koosneb sõltuvalt toetuse suurusest kuni paarikümnest olulisest taastusravi- ja treeningseadmest, millega täidetakse taastuslinnaku esimesed teraapiasaalid,“ sõnas Prommik.

Sinilillesümboolika müügist saadava tulu abil aidatakse kaasa Põlva haigla uudse taastusravilinnaku rajamisele, koostöös Eesti Discgolfi Liiduga luuakse esimene puuetega inimestele ligipääsetav discgolfi rada ning soetatakse spordi- ning taastusvahendeid Otepää Tervisekeskusele.

Põlva haigla taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik

Põlva haigla taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik. FOTO: Madis Perli / Põlva haigla

Põlva haigla ja Põlva Lootose jalgpalliklubi sõlmisid koostöölepingu

/in /by

Põlva haigla ja Lootose jalgpalliklubi sõlmisid Lootose naiskonna hooaja esimesel kodumängul koostöölepingu, mille raames asub Põlva haigla osutama Lootosele tervishoiuteenuseid ja klubi meditsiinialaselt nõustama.

„Soovime Põlva Lootose naiskonnale olla abiks vigastuste ennetamisel ja raviteekonna leidmisel. Seisame selle eest, et klubi treenerid, abilised ja mängijad saaksid keskenduda jalgpalli mängimisele. Kuid kui midagi juhtub, siis oleme olemas ja aitame mängijad kiiresti jalgpalliväljakule tagasi,“ ütles Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.

„Meil on äärmiselt hea meel, et Põlva haigla on liitunud meie toetajate ringiga ja pakkumas meile äärmiselt professionaalset ja kaasaegset meditsiinilist tuge. Omalt poolt proovime olla abiks Põlva haigla taastusravi keskuse arendamisel,“ sõnas Lootose president Annika Aust.

Põlva haiglas on sise-, kirurgia, õendusabi ja erakorralise meditsiini osakonnad, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus ning taastusravi ja tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonnad. Samuti pakub haigla töötervishoiu, radioloogia- ja labori ning koduõenduse teenuseid.

Põva haigla labor

Täna tähistatakse bioanalüütikute päeva

/in /by
Täna 15. aprillil tähistatakse rahvusvahelist bioanalüütikute päeva, et tunnustada nende olulist rolli tervishoius!
Bioanalüütikud tagavad kiired ja täpsed analüüsitulemused, mis mõjutavad otseselt patsientide ravi. Nende professionaalsus ja täpsus on hindamatu, kuna tänu neile saavad arstid ja õed usaldusväärsed tulemused, mille järgi alustada ravi.
Me täname südamest bioanalüütikuid oma panuse eest!
Põva haigla labor

Põlva haigla labor

Õel Kaja Sarikul täitus 45 aasta tööjuubel

/in /by

Võib öelda, et Kaja sattus Põlva haiglasse läbi õnneliku juhuse. Algselt Tilsisse suuna võtnud õde, sai alles kohale jõudes teada, et sealne koht oli juba võetud. Nii alustas otse koolist tulnud Kaja õena tööd toonases Põlva polikliinikus, kus esimese tööpäevana ootasid silmaarsti kabinetis koos arstiga vastuvõtud.

„Esimesel nädalal töötasingi kolm päeva silmaarsti kabinetis ja kaks nina-, kõrva- ja kurguarsti vastuvõtu juures,“ meenutas Kaja, kes praegu töötab õena hoopis taastusravi osakonnas.

Küsimusele, mis küll hoiab inimest 45 aastat ühes töökohas, vastas Kaja: „Mulle meeldib see et osakonnas on töökaaslased nii omaks saanud. Noored kolleegid veavad mind igale poole. Näiteks Põlva haigla viievõistluse matkadele poleks elu sees üksi läinud. Jalgratas seisis 20 aastat enne kui selle rattamatkaks välja võtsin. Mul on väga head kolleegid, kes utsitavad tagant.“

Kaja peab oma tugevusteks patsientidega suhtlemist ja nende aitamist ning leiab, et töö juures pole midagi ületamatut, sest kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

„Usun, et iga olukord ja probleem saab lahendatud, aga mõnikord peab asja väga rahulikult võtma. Meil ei ole kiiret, et patsient kiiresti voodist üles saaks. Vaid see tuleb just kasuks, kui patsient suudab ise rahulikult voodist tõusta ja omal nööbid kinni panna,“ ütles Kaja.

Kaja nentis, et ilma oma toredate kolleegideta oleks ta ilmselt juba ammu pensionipõlve nautimas.

„Ma küll olen mõelnud koju jääda, kuid õnneks kolleegid veensid mind ümber. Mis ma seal kodus üksi teeks? Muidugi aiamaa ootab, aga olen selline üle mõtleja, et ilmselt mõtleks endale igasuguseid haiguseid külge,“ nentis Kaja naljatledes.

Kuigi 45 aasta tööjuubel on vinge saavutus, siis lisaks tööle meeldib Kajale kududa ja suvel lapselapsi hoida.

„Mul on kaks poega, neli lapselast ja nendest on ainult rõõm. Väga meeldib reisida, Itaalias olen kolm korda käinud, seal mulle väga meeldib. Lennukiga lennata ei eelista, aga pool Euroopat olen sellegi poolest läbi reisinud. Järgmisena ootavad avastamist Kesk-Rootsi väikelinnad,“ ütles Kaja.

Soovime Põlva haigla poolt Kajale õnne tööjuubeli puhul!