Tööd alustas toitmisraviõde Airi Lind
Avaldatud 14.08.2025, autor Madis Perli
Avaldatud 14.08.2025, autor Madis Perli
Põlva haigla aasta õeks valiti kirurgia osakonna õde Monika Hüppenen, kes kuus aastat tagasi andis omandatud erialale uue võimaluse.
Kui küsida kolleegidelt, kuidas nad iseloomustavad tänavust aasta õde Monika Hüppeneni, siis tulevad vastu vaid positiivsed sõnad: „Professionaalne, heatahtlik ja kollegiaalne õde, on alati valmis aitama kolleege,“ kirjeldas üks. „Väga hea suhtlemisoskusega, heaks visiitkaardiks haiglale,“ ütles teine. „Professionaalne õde, kes teab ja tunneb oma tööd,“ toob välja kolmas.
Kuidas aga jõudis särasilme õde oma eriala juurde? Monika asus õppima Tartu meditsiinikooli, kuid esimene tagasilöök tuli juba esimeste kuudega.
„Käisin kolm kuud ära ja tundsin, et enam ei taha. Ema soovitas natuke veel proovida ja vedasin end lõpuni välja. Peale lõpetamist 2000. aastal töötasin kaks ja pool kuud Võru haiglas, kus sain kinnitust, et see eriala ikkagi pole minu jaoks,“ meenutas Hüppenen.
Siiski tuli õde veel mõni kord haiglatele appi puhkuste asendajana. „Viimast Põlva haigla valvet mäletan, see oli samal päeval kui Eurovisiooni võitsid Tanel Padar ja Dave Benton,“ sõnas Hüppenen.
Peale seda oli Hüppenen tervishoiu jaoks ligi 18 aastat kadunud, töötades hoopis oma isa autopoes klienditeenindajana. Ta ei kahetse oma otsust, kuna see tundus tol hetkel õige ja andis praeguseks tööks kaasa suurepärase suhtlemisoskuse.
Kasvas soov oma erialal töötada
Siiski aja jooksul süvenes õel mõte tagasi meditsiini juurde naasta. „Kui ühel sünnipäeval tuttav õde küsis, kas ma pole mõelnud tervishoidu tagasi tulla, siis hakkasin sellele rohkem mõtlema. Ka pereliikmed olid toetavad ja see andis innustust,“ tõdes Hüppenen ja lisas, et edasi läks kõik loomulikult.
Monika oli näinud „Õed tagasi tervishoidu“ programmi kuulutust ja kuna sisemine soov oli juba olemas, siis võttis ta julguse kokku, esitas avalduse ja läks vestlusele. „Olen nüüd rahul. Peale nelja kuud Tallinnas läks kõik sujuvalt – sain kohe Põlva haiglasse tööle ja tundsin, et nüüd on minu aeg,“ ütles õde.
Põlva haiglasse tõi Monika kirurgia osakonna õendusjuht Tiina Volzina, kes oli Monika allkirja jahtinud juba peale meditsiinikooli lõpetamist. „Siis ma ei tahtnud, aga hiljem trehvasime ja ütlesin, et tulen praktikale. Tuli välja, et tal oli õendusabi osakonda õde vaja,“ rääkis Monika.
Õendusabi osakonnaga vaheldumisi hakkas Monika töötama ka kirurgia osakonnas, kus lisandusid arstidega vastuvõtud. Esialgu küll kolleegi asendama, kuid tänaseks teeb Monika vastuvõtte kirurgia, ortopeedia, uroloogia ja vahel ka endokrinoloogia eriarstidega. „Iga arstiga on põnev töötada, kuna igal erialal on midagi põnevat,“ leiab Monika.
Vaheldusrikas töö
„Vastuvõtul suhtleb arst patsiendiga rohkem, mina toimetan uuringute, uue aja broneerimise ja muu juhendamisega. Osakonnas on aga jooksmist rohkem – täita arsti korraldusi, süstid, tilgutid ja rohkem suhtlust patsientide ja kolleegidega,“ kirjeldas Monika, kes peab just suhtlust oma töö juures kõige olulisemaks.
Uurides aasta õelt, mis tunde see tekitas, kui kuulis oma nime aasta töötajate tunnustamisel? „Jalad läksid nõrgaks – see oli täiesti ootamatu. Mulle meeldib olla „hall hiireke“, teha oma töö ära, aga samas on hea saada tagasisidet, et olen midagi teinud hästi,“ vastas Monika tänulikult.
Kuigi Monika tunnistab, et ei ole mujal töötanud ja võrdlusmoment puudub, siis tuleb ta hea meelega tööle. „Mulle meeldib siin – inimesed on toredad. Kindlasti ei kahetse, et meditsiini tagasi tulin. See töö ei lõpe kunagi ja alati on midagi teha.“
Töövälisel ajal ootavad Monikat eelkõige lapsed, kodused toimetused ja aiatööd. „Vahel käin kõndimas või rattaga sõitmas, õmblemine meeldib mulle. Tegemist jagub alati.“
Avaldatud 07.08.2025, autor Madis Perli
„Füsioteraapia aitab vähendada valu, toetab taastumist, ennetada vigastusi ja parandab igapäevast toimetulekut. Vastuvõtul hindame patsiendi tervislikku seisundit, selgitame välja probleemi põhjuse ning töötame välja just patsiendile sobiva harjutuskava,“ selgitab füsioterapeut Hannagret Luks.
Füsioterapeudilt saab abi:
Vastuvõtt toimub Põlva haigla 2. korrusel ja kestab tavaliselt 45 minutit. Tulemuste saavutamiseks võib olla vajalik korduv teraapia. Füsioterapeudi vastuvõtule suunab perearst või taastusarst.
Lisaks on saadaval tasulised füsioterapeudi vastuvõtud, mille jaoks pole arsti saatekiri vajalik. Tasulised ajad on leitavad terviseportaal.ee (Ilma saatekirjata teenused).
Küsi lisainfot taastusravi registratuurist: 799 9184 (E–R 8.00–16.00) või taastusravi@polvahgl.ee.
Avaldatud 05.08.2025, autor Madis Perli
Sisearst dr Katrin Keerma alustas Põlva haiglas ambulatoorsete vastuvõttudega – oodatud on südamepuudulikkusega või selle kahtlusega patsiendid, kes vajavad ravi jätkumist või täpsustavaid uuringuid.
„Soovime parandada südamepuudulikkusega patsientide ravi kättesaadavust. Kardioloogi juurde võib ooteaeg olla mitu kuud, kuid suure osa ravist ja uuringutest saab teha sisearst. Samuti saan vastuvõttudel veenduda, et patsientide ravi ei katkeks,“ ütles dr Keerma.
Vastuvõtud toimuvad 2 korda kuus neljapäeviti kell 11.00–13.00
Vastuvõtule on oodatud:
• Patsiendid, kellel on diagnoositud südamepuudulikkus ja kelle ravi vajab kohandamist.
• Patsiendid, kellel on südamepuudulikkuse kahtlus ja on vaja täiendavaid uuringuid.
ajalik on arsti saatekiri.
Dr Keerma on sisehaiguste arst kliinilise farmakoloogia lisapädevusega, ühtlasi kuulub ta südamepuudulikkuse raviteekonna töögruppi, mis alustab 2026. aastal pilootprojektiga, mille eesmärk on parandada südamepuudulikkuse raviteekonda.
Vastuvõtule registreerimiseks ja küsimuste korral võta ühendust: 799 9198 (E–N 7.50–16.00, R 7.50–15.30) või registratuur@polvahgl.ee.
Avaldatud 31.07.2025, autor Madis Perli

Avaldatud 14.07.2025, autor Madis Perli

Kompuutertomograafia abil saab hinnata:
– organite kuju, suurust ja struktuuri
– põletikke, kasvajalisi protsesse
– erinevad arenguanomaaliad
– verevoolu veresoontes
– vedeliku olemasolu ja kogust kehas (nt liigestes, kõhuõõnes või kopsudes)
NB! Levinumad vastunäidustused on allergia kontrastainele (jood) ja Põlva haiglas rasedatele kompuuteruuringut üldjuhul ei tehta. Viimase 3 kuu jooksul olla tehtud vereanalüüs neerupuudulikkuse välistamiseks. Rasedatele tehakse uuringut ainult erakorralise näidustuse puhul.
Uuring kestab tavaliselt 10–30 minutit, sõltuvalt uuringu iseloomust ja vajadusest.
Täpsema info saamiseks kompuuteruuringu kohta küsi oma raviarstilt või pöördu haigla registratuuri.
Küsimuste korral võta meiega julgelt ühendust telefonil 799 9198 (E-N 7.50-16.00, R 7.50-15.30) või kirjuta registratuur@polvahgl.ee
Pildil Põlva haigla radioloogiatehnikud Martin Koitmäe ja Kateriina Hiiemäe.
Avaldatud 09.07.2025, autor Madis Perli

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel
Avaldatud 07.07.2025, autor Madis Perli

Foto: Aldo Luud
Põlva haigla siseosakonnas läbis sisehaiguste tsükli peremeditsiini eriala arst-resident dr Anet Vanaveski. Uurisime järele, kuidas tulevane perearst oma kogemusega rahule jäi ning millised olid Põlva tsükli suurimad väärtused.
Alustasid Põlva haiglas märtsis – kuidas see neljakuuline sisehaiguste tsükkel möödus?
Juba esimesel päeval sain oma patsiendid ja hakkasin raviarsti ülesandeid täitma. Esialgu arutasime juhtumite käsitlust ja raviskeeme koos juhendajaga põhjalikumalt läbi, kuid kuna töötempo oli kiire ja patsiente palju, tuli üsna ruttu iseseisvuda. Samas ei jäänud ma oma küsimustega kunagi üksi – kolleegid ja teised residendid olid alati valmis aitama.
Mis oli selle tsükli kõige väärtuslikum kogemus?
Kõige väärtuslikumaks pean kliinilist kogemust – sain iseseisvalt tegeleda väga erinevate haigusjuhtudega ja arenesin arstina kiiresti. Lisaks oli see tsükkel väga heaks praktikaks suhtlemises keerulistes olukordades: palliatiivravi, raskete uudiste edastamine, vestlused patsiendi ja tema lähedastega.
Peremeditsiini residentuuris pööratakse suhtlemisoskustele suurt tähelepanu, kuid patsiendid on üldiselt stabiilses seisundis. Põlvas sain aga väärtusliku praktika raskete teemade arutamises ning halbade uudiste edastamises patsiendile ja lähedastele. Just need hetked õpetasid mind ka inimesena kõige rohkem.
Miks tasuks tulla Põlvasse sisehaiguste residentuuritsüklit tegema?
Põlva Haigla pakub turvalist ja toetavat keskkonda, kus õppimine toimub igapäevase töö käigus, mitte selle kõrvalt. Töö on sisuline, saad kohe “käed külge panna” ning arened kiiresti. Samuti väärtustan väga seda, et sain keskenduda tööle, ilma et tööõhkkond või struktuursed piirangud oleks seganud.
Olen ka MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) juhatuse liige ning puutun oma töös tihedalt kokku paljude residentide kogemuste ja muredega. Tean, kui erinevad võivad olla residentuuritsüklid – nii sisult kui töökultuurilt – ja kui erinevad on ka residendid ise. Mõned soovivad kohe vastutust ja praktilist kogemust, teised vajavad rohkem juhendamist ja sisseelamisaega. Pädev ja motiveeritud juhendaja ning toetav töökeskkond on aga ühiselt oluline kõigile. Põlvas oli mul see kõik olemas.
Kuidas jõudsid peremeditsiini eriala juurde?
Arstiõppe jooksul sain aru, et minu jaoks ei ole ühtegi ebahuvitavat eriala. Küll aga vajan vaheldust ega suudaks tegeleda igapäevaselt ühe kitsa alaga liiga süvitsi. Juba ülikooli ajal tundsin, et tahan tegeleda inimesega tervikuna. Lisaks meeldib mulle tegeleda nii laste kui ka vanuritega ning väärtustan iseseisvust ja paindlikkust, mida peremeditsiini eriala pakub.
Mis sulle Põlva haiglas veel silma jäi?
Üllatavalt positiivne oli hommikune ja õhtune sõit Tartu ja Põlva vahet. Alguses pelgasin varajasi ärkamisi, aga tegelikult kujunes sellest rutiin, mis aitas tööpäevaks häälestuda ning õhtul taas pereelule ümber lülituda.
Põlva haigla praktika ja residentuuri võimaluste kohta uuri lisa: https://www.polvahgl.ee/praktikandile/
Avaldatud 04.07.2025, autor Madis Perli

Avaldatud 26.06.2025, autor Madis Perli

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
Tööle asumise aeg: 01.07.2025
Avaldatud 18.06.2025, autor Madis Perli