Perekoolis valmistame pere ette sünnituseks, vastsündinu hoolduseks, rinnaga toitmiseks ja ees ootavaks sünnitusjärgseks perioodiks.
Järgmised loengud toimuvad:
22.01.24 14.00 Vastsündinu hooldus – ämmaemand Svetlana Nilbe
25.01.24 16.00 Sünnitus – ämmaemand Svetlana Nilbe
30.01.24 14.00 Imetamine – ämmaemand Merlin Mesak
Alates 9. jaanuarist võtab Põlva Haiglas patsiente vastu traumatoloog-ortopeed doktor Aivar Pintsaar.
„Mul on suur rõõm, et meie kirurgilise kollektiiviga on liitunud lugupeetud ja universaalne ortopeed doktor Aivar Pintsaar,“ sõnas kirurgia osakonna juhataja Silver Merisalu ja lisas, et lisaks vastuvõttudele hakkab Pintsaar tegema ka operatsioone.
Traumatoloog-ortopeed Aivar Pintsaare vastuvõtud on registreerimiseks avatud, vastuvõtud hakkavad toimuma kaks-kolm korda kuus.
Doktor Aivar Pintsaare vastuvõtule on oodatud täiskasvanud patsiendid üldortopeediliste muredega. Etteregistreerimine telefonil 799 9198 või 799 9199.
Põlva Haigla ortopeedidena jätkavad ka Karl Pintsaar, Mati Merila ja Marju Kelviste.
AS Põlva Haigla meeskonda on oodatud JALARAVIÕDE (PODOLOOG)
Kelle peamiseks ülesandeks on jalaraviteenuse osutamine
Peamised tööülesanded:
Ootame kandidaadilt:
Ettevõte poolt pakume:
Kandideerimiseks esita meile:
Dokumendid palume esitada aadressile: loo.helmrosin@polvahgl.ee
Alates 1. jaanuarist alustas Põlva Haigla erakorralise meditsiini osakonna juhatajana tööd Annika Uue, kes juhtis varem Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO.
Erakorralises meditsiinis juba 2000. aastast töötav Annika Uue toob Põlva Haiglasse väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, et muuta Põlva Haigla EMO konkurentsivõimeliseks ja kvaliteetseks kiire arstiabi keskuseks.
Põlva Haiglaga ristusid Uuel teed juba varem, kui 2022. aasta 1. juulist alustas ta tavalise kliinilise tööga Põlva Haigla EMOs. Ligi poolteist aastat hiljem tuli aga võimalus asuda osakonda juhtima, olles selleks ajaks juhtinud kolm aastat Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO.
Annika on pärit Tartust, kuid elab Elva külje alla 50-minutilise autosõidu kaugusele Põlvast. Tartu Ülikoolis peale arstiõpingute lõpetamist, läbis ta erakorralise meditsiini residentuuri.
Lisaks Põlva Haiglale on ta 1999. aastast väikse pausiga töötanud Tartu Kiirabis ja 2000. aastast Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas.
Põlva haigla on mõnus väike haigla. Siin on sõbralikud inimesed. On näha, et praegused EMO töötajad tahavad ennast arendada ja see motiveeris ka mind Põlva haiglaga tihedamalt siduma. Samuti tundus põnev uue EMO ehitus ja võimalus oma silma järgi süsteemi luua, milline EMO peaks olema.
Suures plaanis on EMO töökorraldus haiglates üldjoontes sarnane ja patsiendi käsitlus sama. Tõsi, praegused tingimused asenduspindadel on piiratud, kuid juba mõne kuu pärast ootavad meid uued ruumid. Meil on hea tasemega EMO, inimesed ja teadmised on olemas. Meil on head võimalused abiarstidele, kes on üldjuhul neljanda kursuse arstitudengid, andes neile iseseisva ja praktilise töö kogemust.
Minu visioon on, et Põlva Haigla EMOst saaks täpselt samaväärset abi kui näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumist. Kui jõuame 10 aasta jooksul nii kaugele, siis oleks väga hästi. Meil on tasemel EMO ja seisan selle eest, et meile jääks lähedane ja kodune ravivõimalus püsima.
Annika soov kõigile Põlva Haigla töötajatele: „Jõudu, jaksu, rõõmu sõbralikkust uueks aastaks. Kui see kõik on olemas, siis muu tuleb ise.“
Saabumas on jõulupühad – aasta kõige toredam ja kauaoodatum aeg! Selleks puhuks on Põlva Haigla siseosakonna juhil Katrin Keermal mõned soovitused, mida järgida, et pühad ilma suuremate terviseprobleemideta vastu pidada:
1) Alkoholiga, palun, ärge liialdage
Viimaste aastate kogemus näitab, et kõige rohkem on pühade ajal probleemi alkoholi tarbimisega. Eelkõige satuvad haiglasse inimesed, kellel on varasemast tekkinud maksakahjustus või kõhunäärme probleemid ehk kes tegelikult alkoholi tarvitada ei tohi, kuid kipuvad pühade ajal napsutama.
Teisalt, ei ole mitte harukordne, et haiglasse satuvad ka inimesed, kes on lihtsalt alkoholi liigtarvitanud. Eriti hull on just aastalõpp, sest esmalt on jõulud ning siis juba nädal hiljem aastavahetus. Tulemuseks on arvestatav hulk hospitaliseerimist vajavaid haigeid uue aasta alguses. Seega alkoholiga liialdada ei tasu.
2) Nautige seltskonda, sööge mõistlikult ning ärge unustage tarbida vett (ka peolauas)
Kuigi ülesöömine nii sageli haiglaravile ei too kui alkohol, soovitan siiski tungivalt püüda ülesöömist vältida. Terviseprobleemidele on siinkohal eriti ohustatud need inimesed, kellel on eelnevalt teada gastroösofageaalne reflukshaigus või sapikivitõbi.
3) Planeerige oma pühadeaegseid sõite ning lähtuge põhimõttest: ohutus ennekõike
Sõitke rahulikult ja vältige ohtlikke manöövreid. Teie pere, lapsed, lähedased ootavad teid jõuluks koju. Meie Põlva Haigla EMO ja Tartu Kiirabi on küll pühade ajal alati valmis reageerima, kuid kõige parem on veeta jõulud ju lähedastega.
Oktoobri algusest töötab siseosakonna juhatajana Katrin Keerma. Keerma on pärit Pärnumaalt Vändrast. Küll aga tõi ülikool ta Tartusse ja praegu elab endiselt Tartus, kuhu ta on loonud oma kodu.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamise järel astus Keerma sisehaiguste residentuuri, kus kõrvalerialaks oli kliiniline farmakoloogia. Selle lõpetas ta vaid loetud päevad enne osakonna juhatajana tööle asumist – 30. septembril 2023. Seega võib öelda, et Keerma tuli tööle otse koolipingist.
Põlva Haiglas alustas Keerma oma teekonda aga juba 2021. aasta 1. jaanuarist, kui hakkas tegema valveid. „Ei tahtnud ei öelda. Mõtlesin, et okei tulen vaatan,“ meenutas Keerma.
2022. aasta märtsist tuli Keermal residentuuris sisehaiguste tsükli raames töötada kolm kuud maakonnahaiglas ja valituks osutus Põlva Haigla. „Pidin märtsis tulema, aga oli COVID-19 puhang ja kutsuti varem. Ehk alates 10. veebruarist olen siin töötanud täiskohaga ja vahel ka natuke peale,“ rääkis Keerma ja lisas: „Mulle siin meeldis nii väga, et võtsin koguni Põlva Haiglas töötamiseks akadeemilise puhkuse.“
Edasi jätkas Keerma residentuuri kõrvalt täiskohaga tööd Põlvas. Residentuuri raames haaras ta lisaks Põlva Haiglale kogemusi Tartu Ülikooli Kliinikumist, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Tervisekassast, aga ka Rootsis Karolinska Ülikooli kliinilise farmakoloogia osakonnast.
Keerma kohta võib öelda, et kes palju teeb, see palju jõuab, sest lisaks siseosakonna juhtimisele, teeb ta oktoobrist 0,2 koormusega valveid ka Viljandi Haiglale.
Küsisime Keermalt ka mõned Põlva Haiglat puudutavad küsimused.
1.Mis ajendas Sind uueks töökohaks valima just Põlva Haiglat?
Ma arvan, et inimesed kellega ma koos Põlva Haiglas töötan, on rohkem perekond kui kolleegid. Pean oluliseks ka siinset vabadust ja paindlikkust. Pole väikseid tähenärimisi, vaid põhiline, et töö saab tehtud. Ja mulle meeldib väga sõita. Esialgu küll pelgasin sõitmist ja vahemaad, kuid tegelikult selgus, et need 45 minutit hommikul on ideaalne aeg, et end töölainele lülitada ning peale tööd end maha laadida, et kodus 100% perele keskenduda. Samuti on see minu aeg nautida muusikat, kuulata taskuhäälinguid või loenguid.
2. Kuidas tundub Sinu pilgu läbi Põlva haigla siseosakonna töö?
Võrreldes ajaga mil 01.01.2021 meie kollektiiviga liitusin, on tõusnud nii töö efektiivsus, kvaliteet kui ka paranenud arstide töötingimused. Mäletan, et siis oli valvearstide leidmine väga keeruline ja valvekoormus suur – hetkel on selles osas seis oluliselt parem. Küll siiski mitte ideaalne, kuid jõuame sinna. Samuti oli toona haigeid ühe arsti kohta liiga palju, mis nõudis kiireid otsuseid, ent praegune 10 haiget arsti kohta, võimaldab lugeda ravijuhendeid ja tagada kõigile adekvaatse ravi.
3. Missugune on Sinu visioon ja eesmärk uuel tööpõllul?
Plaanis on jätkata Tartu Ülikooli õppebaasina õpetades 4. kursuse arstitudengitele nii kliinilist farmakoloogiat koos dr Madli Pintsoniga kui ka geriaatriat koos dr Kadri Saluga. Samuti loodan ka edaspidi tagada residentidele piisavalt atraktiivsed tingimused, et kasvõi ajutiselt meie toreda kollektiiviga liituda. Ma olen veendunud, et nii hoiame end pikas plaanis tööandjana noorte kolleegide jaoks pildil.
Pean oluliseks ka raviefektiivsuse ja -kvaliteedi parendamist. Iga haiglas veedetud päev tähendab patsiendile oma lähedastest eemal oldud päeva. Seetõttu leian, et patsient ei peaks kunagi olema haiglas kauem selle pärast, et arstil oli liiga palju tööd, et mõistlikus ajaaknas koostada põhjalik uuringute- ja raviplaan. Näiteks just eakate puhul on näidatud, et üle seitsme päevane statsionaarne ravi halvendab oluliselt nende funktsionaalset võimekust, mis muudab keeruliseks nende haiglast koju siirdumise.
Minu suurimas tunnustuseks ja prioriteediks on minu meeskonna rahulolu ja töötingimused, kus nad nii statsionaaris, ambulatoorses kui valveringis tahavad tööle tulla ja lahkuvad töölt naeratusega.
Täna toimunud Põlva Haigla nõukogu koosolekul valis nõukogu uueks esimeheks veresoontekirurgi Toomas Ellervee.
„Põlva Haigla seis on selle aasta eelarve kohta väga hea, kuid tulevik ei pruugi tulla helge. Arvestades Ukraina sõda, Eesti majanduse hetkeseisu, Tervisekassa raha defitsiiti, siis võib öelda, et rasked ajad on ees,“ tõdes Põlva Haigla nõukogu uus juht Toomas Ellervee.
Ehkki uus aasta saab olema keeruline, siis suuremaid järeldusi saab teha alles aasta pärast. Samuti sõltub palju tervisekassa pakutavast lepingust ja kuidas Põlva Haigla ise oma võimalused ja investeeringud läbi vaatab.
Küll leiab Ellervee, et Põlva Haiglal on oma koht tervishoiusüsteemis, seda nii aktiivravis kui ka järelravis. Järgmisel suvel valmiv kaasajastatud erakorralise meditsiini osakond annab Põlva Haigla patsientidele tänapäevased ja mugavad ravivõimalused.
„See nišš, milles pannakse rõhku sisehaiguste ja kirurgia aktiivravi kõrval ka taastusravile, õendusele ja hooldusele loob hea tagala Tartu Ülikooli Kliinikumile, kus võimalused kergemate patsientide käsitlemiseks on piiratud. Eesti vananevale elanikkonnale on need äärmiselt vajalikud teenused, kuid siin peab Tervisekassa otsustama, milliseid tervishoiuteenuseid ta Eesti elanikele vajab täna ja tulevikus,“ leiab Ellervee.
Põlva Haigla kõrgeim juhtimisorgan on kuueliikmeline nõukogu. Tartu Ülikooli Kliinikum SA ja Põlva vald nimetavad kumbki kolm liiget. Lisaks värskele esimehele kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajatena nõukogusse veel kliinikumi finantsjuht Rasmus Pikkani ja spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku õendusjuht Kadri Piir. Põlva valda esindavad Põlva vallavolikogu esimees Georg Pelisaar, Põlvamaa arenduskeskuse juhataja Lennart Liba ja Räpina vallavanem Enel Liin.
Jõulude eel viisime läbi traditsioonilise Põlva Haigla heategevuskampaania! Seekord toetasime Põlva Roosi koolis õppivaid erivajadusega ja vähekindlustatud lapsi ning koostöös MTÜ Väärtusta Eluga tegime kingitused 18 Põlvamaa vähekindlustatud lapsele.
„Mitmed Roosi kooli õpilased saavad meie juures toetavaid teenuseid rehabilitatsiooni osakonnast. Seega küsisime kooli direktorilt, kas nad vajaksid talispordivahendeid ja arendavaid mänge,“ ütles Põlva Haigla rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle.
Kogu haigla kollektiiv andis asjade kogumisse oma panuse ja täna andsime kogutud kingitused Roosi koolile üle. Põlva Roosi kooli direktor tundis kingituste üle siirast rõõmu.
„Üllatavalt soe tunne on, sest meil kõikidel lastel pole selliseid võimalusi. Nüüd pärast jõulupidu saada selline kingitus… tahaksin laste nägusid näha, kui nad kooli tulevad,“ sõnas Salundi.
AS Põlva Haigla kollektiivi on oodatud INTENSIIVRAVIÕDE, kelle tööülesandeks on igapäevase õendusabi osutamine haigla intensiivravis ja ärkamistoas.
Peamised tööülesanded:
Ootame kandidaadilt:
Haigla poolt pakume:
Kandideerimiseks esita meile:
Dokumendid palume saata 28. detsembriks 2023 personalispetsialistile: loo.helmrosin@polvahgl.ee
Põlva Haigla kirurgia osakonnas valmisid uued ärkamispalati ruumid, mis on juba edukalt kasutuses.
Kogu päevakirurgia patsientide ettevalmistus operatsiooniks ja taastumine leiab nüüd aset samas ruumis, mis on oluliselt parandanud töökorraldust ja teenuse kvaliteeti.
Põlva Haigla kirurgia ja õendusabi õendusjuhi Krister Matto sõnul aitavad uued ruumid tagada patsientidele suurema privaatsuse.
„Päevakirurgia patsiendid veedavad haiglas tavaliselt vaid päeva, seda enam tahame teha nende olemise mugavamaks ja liikumise sujuvamaks. Samuti saavad nad nüüd operatsiooni järgselt ärgata kaasaegsetes tingimustes,“ ütles Matto.
Uued ruumid asuvad operatsioonisaali vahetus läheduses ja muudavad erakorralise abi kiiremaks. Kokku on ärkamispalatis kuus voodikohta ehk varasemaga võrreldes kolm kohta rohkem. Renoveerimistööd läksid maksma 8500 eurot ja ehitustöid teostas Remont OÜ.
