Aasta arst dr Katrin Keerma: arstitööd saadavad üha kõrgemad ootused

/in /by
Põlva haigla aasta arsti tiitli pälvinud dr Katrin Keerma on kõrgelt hinnatud sisehaiguste arst ja osakonna juhataja, kes paistab silma oma põhjalikkusega ning on pühendunud patsiendikesksele tööle.
Kolleegid kirjeldavad dr Keermat järgnevalt: ta on aktiivne ja haigla arendamisele suunatud ning keskendub töötajate, sealhulgas iseenda arengule. Tema töövõime, pühendumus ja entusiasm on lihtsalt uskumatu!
Dr Keerma, mis tunde see tekitas, et kolleegid valisid teid Põlva haigla aasta arstiks?
Aasta arstiks valimine oli suur üllatus ja tunnustus. Näen, et ravikvaliteet Põlva haiglas on aastatega paranenud ning teeme aktiivselt tööd, et pakkuda ka edaspidi patsientidele kvaliteetset raviteenust.
Teie puhul toodi esile, et fookus on alati arengul, saada paremaks nii arstina kui meeskonnana. Kuidas see töö käib?
Minu eesmärk on teha Põlva haigla siseosakonnast koht, kus inimesed tahavad töötada. Meil on taha pidevalt areneda ja olla veel põhjalikumad. Näiteks tahame rohkem läbi töötada rahvusvahelisi ravijuhendeid ja nende alusel koostada algoritme, mis aitaksid arstidel ja residentidel kiire töötempo juures otsuseid langetada.
Selleks viisime ellu akadeemilised lõunad, kus on arstidel, residentidel ja praktikantidel võimalus esitleda teadusartikleid, et oleksime tänapäevase ravikäsitluse ja muutustega kursis. Pingutame iga päev, et ravikvaliteeti hoida ja luua keskkond, kuhu noored arstid tahaksid tulla.
Lisaks valiti siseosakond Põlva haigla aasta juhendajaks. Kuidas see teil õnnestunud on?
Tudengite ja residentide vastuvõtmise jaoks peavad meil olema head juhendajad ning tegelikult panustab kogu osakond, et õppimine saaks toimuda. Kui vaatan näiteks arst-residente, siis minu jaoks tuleb ta siia õppima ja tal peab olema selleks aega. Kui annan talle patsiendi, siis ta vaatab juhendid üle ja mõtleb plaani läbi. Ma ei arvesta residenti tööjõuna ega ehita tööplaani residendi keskselt. Residendi esmane ülesanne on õppida, mis eeldab aega nii teooriale kui praktikale.
Kui vaadata osakonnatöö arenguid, mida te välja tooksite?
Kõige suurema muutusena olen tajunud, et kolleegid Tartu Ülikooli Kliinikumist usaldavad meile aina keerukamate tervisemuredega patsiente. Võtan seda tunnustusena ja märgina nende usust, et saame keerulisemate haigetega hakkama. Samas on seeläbi suurenenud ka töö intensiivsus ning keerukus.
Samas leian, et suudame Põlvas hoida head kvaliteeti ja leida aega ka patsiendile. Arstidena tahaksime tegelikult patsientidega rohkem suhelda ja nende jaoks olemas olla, kuid see on meditsiinisüsteemi kasvanud ootuste kõrval muutunud üha keerukamaks.
Kuidas jõudsite arsti eriala juurde?
Kui olin üheteistkümnendas klassis, ma kartsin haiglaid. Ma ei talunud haiglalõhna ning kartsin täiesti paaniliselt nõelu. Sellegipoolest arvas vanaisa, et minust võiks saada väga hea arst. Ma ei teagi täpselt, millistel alustel ta seda väitis.
Kõik muutus, kui käisin 11. klassis vahetusõpilasena USAs. Peretuttava kaudu sain sealses haiglas kaasas käia. Kuigi läksin sinna hirmuhigi otsaees, siis koos ämmaemandaga sünnitusosakonnas käies ja nähes vastsündinuid, sünnitusi ja sealset personali, sain järsku aru, et haigla on koht, kuhu kuulun.
Millised on sagedasemad sisehaigused, millega Põlva haigla siseosakond tegeleb?
Kõige sagedamini tegeleme kopsupõletike, südamepuudulikkuse ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemisega. Koos arstide ja residentidega püüame märgata ja leida ka haruldasemaid haigusseisundeid. Alati ei ole tegemist insuldi või alkoholist tingitud degeneratiivse närvihaigusega.
Lisaks võtate ambulatoorselt vastu südamepuudulikkusega patsiente. Kust tuli selline mõte?
Ambulatoorsete vastuvõttude avamine oli loogiline samm. Olen kaasatud Tervisekassa raviteekondade kiirendiprogrammi südamepuudulikkuse raviteekonna meeskonda. Nähes meie kohalike patsientide sageli katkendlikku südamepuudulikkuse ravi, aitame paljusid inimesi sujuvamale raviteekonnale. Samuti saan vastuvõtule kutsuda siseosakonna haiglaravilt koju suundunud patsiente, et veenduda edasise ravi tõhususes.
Kuidas on teie eriala viimastel aastatel muutunud?
Sisemeditsiini on muutunud aina keerulisemaks. Meditsiin on arenenud, inimesed elavad mitme haigusega kauem ning kasutusele on tulnud uued ravimid.
Kui vaatame üle 75-aastaseid patsiente, siis üldiselt on vähe neid, kellel poleks mõnda sisehaiguste valdkonda kuuluvat tervisemuret. Seega jõuavad meile sageli mitme haigusega patsiendid, kes mõne teise osakonna jaoks ei ole huvitavad. Kuid siinkohal tulebki mängu sisearsti tugevus – tervikvaade ja oskus erinevad probleemid omavahel kokku viia.
Miks valisite oma erialaks just sisemeditsiini?
Sisemeditsiin on äge, sest ühel päeval loed kardioloogiat, teisel kopsuhaiguseid, kolmandal aga farmakoloogiat – sul on justkui sundus kõigest natuke teada. Sisearstidel on tööd absoluutselt igal pool, pole haiglat, kus sisearsti vaja pole. Samas sisearstina tuleb osata ravimitega balansseerida: patsiendil läheb paremaks või kehvemaks ning siin mängib rolli ka arstitunnetus. Mulle meeldivad olukorrad, kus ravijuhend on küll teada, kuid oluline on ka arsti kogemus ja vaist.
Kuigi minu valik sisemeditsiini residentuuri kasuks on ühelt poolt praktiline, sai määravaks eelkõige kliiniline farmakoloogia, millega on seotud isiklikud kaotused ja kus peitub minu sisemine säde. Oma osa eriala valikul on ka minu eeskujudel dr Peeter Saadlal ja dr Alar Irsil, kelle entusiasm oli nakkav ja nad on olnud minu töös pool võitu.
Mis on teie töös kõige keerulisem?
Arstidele on meditsiinisüsteemi poolt peale pandud kõrged ootused ja vastutus. Kõige keerulisem võib olla lähedaste suhtumine. Olukorras kus lähedase või pereliikme tervis on pöördumatult muutunud, on emotsioonid loomulikud, kuid paraku avaldub see sageli tahtmatult meditsiinipersonali suunas. Meditsiin on muutunud nõudlikuks, vahest on ravikohti vähe, teinekord napib aga patsientide ravimiseks raha.
Lõpetuseks, mis teid oma töös kõige enam motiveerib?
Mind motiveerib kui panustan ja patsient terveneb või saavutame üheskoos suhteliselt hea tasakaalu krooniliste haigusega, juba see on võit. Nii mõnedki patsiendid jõuavad hiljem minu ambulatoorsele vastuvõtule, nähes, et neil on hästi läinud, siis see tekitab samuti eduelamuse. Mulle valmistab heameelt, kui patsient tuleb ja ütleb siiralt aitäh, rohkemat polegi vaja.
Teisalt pakuvad motivatsiooni ja väljakutset keerulisemad patsiendid, mis võib olla ebamugav ja tuua rohkem pinget, aga aitab mul areneda. Sisemiseks tasakaaluks ja säilitamaks sädet silmis, vajan pidevat arengut ja teadmist, et olen päeva lõpuks parem kui olin hommikul alustades.
Kogu selle töö juures on asendamatud minu kolleegid. Nad on lihtsalt nii ägedad, kõik pingutavad, et saaksime Põlva haiglas pakkuda parimat võimalikku ravi – aitäh teile!
Avaldatud 29.07.2026, autor Madis Perli

Bioanalüütikul Viire Metsal täitus Põlva haiglas 45 tööaastat

/in /by

Põlva haigla labori bioanalüütikul Viire Metsal täitus Põlva haiglas 45 tööaastat.

Küsides Viirelt spordireporteri küsimuse, „Mis tunne on 45 aastat Põlva haiglas töötada?“ vastas Viire naerdes: „Ise ka ei usu, et olen nii kaua töötanud.” Kuigi Viire on andnud Põlva haiglasse märkimisväärse panuse, on tal esialgne plaan jätkata veel järgmise sügiseni. „Elame-näeme,“ ütles Viire.

Põlva haiglasse jõudis Viire 1981. aastal, uues haiglahoones avati järk-järgult osakondi. „Laps sai aastaseks ja pidin tööle tulema. Laborandi amet oli õpitud ja haiglajuht härra Ado Juhasoo võttis mu tööle,“ sõnas Viire.

Nii tuli alguses tegeleda seinte, akende ja põrandate pesemise ning koristamisega, kuid kõik see töö tasus end ära, sest labor sai enda käsutusse ilusad suured ruumid. Küll aga erinesid töötingimused tänasega võrreldes nagu öö ja päev.

„Kui tööle tulin, siis tegime kõike mikroskoobi ja silmaga. Meil ei olnud isegi aparaate, esimene, mis tuli, oli uriinianalüsaator. Pärast seda hakkasid tasapisi ka teised seadmed tulema, aga alguses oli küll kõik käsitsi ja CRP-d (C-reaktiivne valk ehk põletikunäitaja) tegime kaks päeva, nüüd teeme paarikümne minutiga ja siis ka ei jaksa tohtrid tulemust ära oodata,“ naeris Viire.

Täna täidavad Põlva haigla labori ruume erinevad tipptasemel seadmed ning vaid üksikud analüüsid saadetakse Tartusse. Bioanalüütiku ülesanne ongi nende seadmete abil analüüsida vere-, uriini- ja igasuguseid teisi proove, et selgitada välja näiteks, kui kõrged on põletikunäitajad või vere üldised näitajad.

Kuigi 45 aastat on pikk teekond, siis Viirel on õnnestunud seda läbida koos toreda meeskonnaga: „Mulle siin meeldib, kolleegid, õed ja arstid on kõik olnud toredad ja alati toetanud ning õpetanud. Erilised tänud endisele labori juhatajale Reet Külaotsale, kelle positiivne suhtumine on aidanud ka minul näha asju helgemalt.“

Soovime Viirele veel kord palju õnne muljetavaldava tööjuubeli puhul! Aitäh, et oled meiega!

Avaldatud 22.07.2026, autor Madis Perli

Loe millega tegeleb haiglas toitmisraviõde

/in /by
Põlva haigla taastusravi osakonnas töötab toitmisraviõde Airi Lind, kelle poole saavad pöörduda inimesed, kes vajavad tuge toitumisega seotud küsimustes, näiteks haigusest taastumisel, kehakaalu säilitamisel, söögiisu languse korral või eritoitumise vajadusel.
Toitmisraviõde aitab hinnata inimese toitumuslikku seisundit, annab soovitusi sobiva toitumise korraldamiseks ning nõustab ka ravijookide, sonditoidu ja koduse enteraalse toitmise teemadel.
„Sageli ei teata, et teatud diagnooside korral on ravijooke võimalik saada soodustusega. Toit on samas ravi oluline osa, sest patsiendi sisemine jõudlus ja võime haigustele vastu hakata tuleb suuresti toiduenergiast,“ selgitab toitmisraviõde Airi Lind.
Vastuvõtule võivad pöörduda näiteks:
– inimesed, kellel on raskusi söögiisu, seedimise või kehakaalu säilitamisega;
– patsiendid, kes saavad kiiritus- või keemiaravi;
– krooniliste haigustega patsiendid;
– inimesed, kellele on määratud ravijoogid või sonditoit;
– hooldekodus elavad patsiendid, kes vajavad toitmisravi nõustamist.
Ravijookide ehk STP preparaatide puhul on võimalik saada 75% soodustust, kui patsiendil on vastav diagnoos. Koduse enteraalse toitmise korral kehtivad soodustused ka sonditoidule ja toitmistarvikutele.
Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik arsti saatekiri: ATN009P kliiniline toitmisravi
Aja saab broneerida Terviseportaal.ee kaudu või Põlva haigla registratuuris:
799 9100
registratuur@polvahgl.ee
Avaldatud 08.07.2026

Põlva haigla 4. korrusel algavad remonditööd

/in /by
Ehitustööd saavad alguse esmaspäeval 6. juulil IV korruse füsioteraapia saalis. Siseosakonnas algavad tööd 13. juulil. Võimalusel alustatakse varem, kui patsiendid on osakonnast kolitud taastusravi pinnale.
 
Tööde eesmärk on uuendada siseosakonna ruume ning pakkuda patsientidele ja personalile turvalisemat ning kaasaegsemat keskkonda.
 
Remonditöödega võib kaasneda tavapärasest rohkem müra ja ehitustolmu. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.
 
Osakonnas viibivatel patsientidel ja nende lähedastel palume küsimuste korral pöörduda oma osakonna personali poole. Vajadusel võib kirjutada Põlva haigla üldmeilile info@polvahgl.ee.
 
Palume mõistvat suhtumist ning täname koostöö eest.
 
Ette tänades
Põlva haigla
Avaldatud 03.07.2026

EMOsse on oodatud tööle ARST

/in /by
Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonda on oodatud tööle: ARST (eelistatult erakorralise meditsiini arst/resident).
Põlva haigla värskelt renoveeritud EMOs saad olla otsustes iseseisev, teha protseduure algusest lõpuni ning süveneda patsiendi muresse. Sind ootab toetav meeskond, kus töötab 5 erakorralise meditsiini arsti, paindlik töökorraldus ning võimalus kasvada enesekindlaks arstiks.

HAIGLA POOLT PAKUME:

  • paindlikku töökorraldust;
  • maakonnahaiglale omast kodust ja toetavat kollektiivi;
  • võimalust teha päris ravitööd, mitte kaduda suurde süsteemi;
  • professionaalset kasvu ja mitmekesist kliinilist tööd.
SOOVID ROHKEM INFOT?

Sinu küsimustele vastab EMO juhataja dr Annika Uue e-posti teel annika.uue@polvahaigla.ee

Avaldatud 03.07.2026

Põlvamaal käivitub inimkeskse hoolekande ja tervishoiu koostööprojekt

/in /by
Fotol Põlvamaa võrgustikujuht Aet Olle.

Põlva haigla esitatud projekt „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine Põlva maakonnas“ on heaks kiidetud. Projektis osalevad Põlva haigla, Räpina haigla, viis maakonna perearsti, Põlva vald, Kanepi vald, Räpina vald ning Põlvamaa Arenduskeskus, kes sõlmisid koostöölepingu, et parandada Põlvamaa elanikele pakutavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust ja koordineeritust.

Projekti raames käivitub Põlvamaal töörühm, mille eesmärk on arendada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahelist süsteemset koostööd. Projekti ja Põlvamaa võrgustikku asub juhtima Aet Olle, kes jätkab ka Põlva haigla sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni osakonnas.

Tööle asuvad ka kompleksjuhtumite koordinaatorid, kelle ülesanne on aidata inimestel saada just neile vajalikke teenuseid. Samuti korraldavad nad koostööd erinevate osapoolte vahel, näiteks sotsiaaltöötajate, arstide ja teenuste pakkujate vahel ning jälgivad, et pakutav abi oleks sujuv ja inimese vajadustest lähtuv.

„Põlvamaa tugevus on see, et oleme väike ja hästi koostööd tegev piirkond. Projekt annab meile võimaluse koordineerida teenuseid nii, et inimene ei peaks ise süsteemis orienteeruma, vaid abi liiguks temani õigel ajal ja loogiliselt,“ ütles Põlvamaa võrgustikujuht Aet Olle.

Koostööprojekti fookuses on eelkõige riskirühmade varajane märkamine, ennetav tugi ning parem koostöö teenuseosutajate vahel. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et inimese liikumine haiglast koju oleks sujuv ning vajalik järelravi ja tugi oleks õigeaegselt kättesaadav.
Tegevuste elluviimiseks on projekt saanud Sotsiaalministeeriumilt rahastuse summas 235 590 eurot.

Kaheaastase projekti käigus on eesmärk jõuda tervikliku koordinatsioonimudelini Põlvamaa TERVIK, mis ühendab kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, perearstiabi ja kogukonnapõhised tugiteenused ühtseks toimivaks võrgustikuks.

Mudeli keskmes on keerukamate juhtumite koordineerimine ning sujuv teenustevaheline liikumine, et abi oleks inimese vajadustest lähtuv ja kättesaadav võimalikult kodulähedaselt.

Projekti tutvustus on leitav: https://www.polvahgl.ee/arendustegevus/

Lisainfo:

Aet Olle
Põlvamaa võrgustikujuht
Põlva Haigla AS
aet.olle@polvahaigla.ee
799 9177

Avaldatud 07.05.2026, autor Madis Perli

Kahel Põlva haigla ämmaemandal täitus 45 tööjuubel

/in /by
Fotol vasakult Põlva haigla ämmaemandad Marika Karon, Kairi Kivaste, Svetlana Nilbe ja Margit Luiga (raseduskriisi nõustaja).

Täna, 5. mail tähistame rahvusvahelist ämmaemandate päeva! Selle tähtsa päeva puhul on meil hea meel jagada lugu Põlva haigla staažikate ämmaemandate Marika Karoni ja Svetlana Nilbega, kellel täitus 1. aprillil 45. tööjuubel.

Uurides Marikalt ja Svetlanalt, kas 45 tööjuubel tuli neile üllatusena, vastas Svetlana: „Need aastad ikka lendavad kiiresti, aga see oli hästi meeles, kuna ka kooli lõpetamisest on möödas 45 aastat.“
Svetlana ja Marika asusid Põlva haiglasse tööle 1981. aasta 1. aprillil, kuid kuna ehitustööd veel kestsid, siis alustasid nad Räpinas. „Tegelikult olin veidi pettunud, et Põlva haigla veel valmis polnud,“ tunnistas Marika.
Toona sai ämmaemandaks õppida vaid Tallinnas ja kuigi Svetlana õppis vene ning Marika eesti grupis, sattusid nad ühiselamus ühte tuppa elama. Siiski selgus, et oma tulevikuplaane nad omavahel ei arutanud, sest Svetlana üllatus oli suur, kui nägi Põlva haiglasse dokumentide esitamise järel Marikat: „Mida sina siin teed?“ Õnneliku juhuse tahtel alustas kolm noort ämmaemandat, lisaks ka Tatjana, kes kohustusliku kolme aasta järel suundus tööle Petseri sünnitusosakonda.

Svetlana ja Marika aga jäid Põlva haiglasse ja praeguseks koos olev 45 aastat on muljetavaldav number, mis ei ole veel kivisse raiutud. Mis on teid hoidnud Põlva haiglas 45 aastat?
„Head kolleegid, stabiilsus ja armastus töö vastu,“ võttis Marika kokku. Svetlana lisas, et oluline on olnud ka tunne, et nende töö on vajalik. „Sa tahadki tööd teha, kui sul on hea kollektiiv ja hea läbisaamine. Sinu töökoht on nagu teine kodu.“

Kõige eredamalt meenutavad Marika ja Svetlana sünnitusosakonna aega. „Sünnitus oli ikka A ja O,“ ütles Marika. „See oli hästi rõõmus ja mõnus töö ning meil oli väga kokkuhoidev kollektiiv.“
Noorte ämmaemandatena õppisid nad palju kogenumatelt kolleegidelt. Svetlana meenutas tänuga toonast osakonnajuhatajat dr Reet Allast, kes usaldas noori, õpetas neid ja andis tööks tugeva põhja. Samuti on siiani meeles kolleegid Tiiu ja Sirje, kellelt saadi palju õppida.

Põlva haigla sünnitusosakond sai omal ajal tuntuks uuenduste poolest. Siit said alguse mitmed muutused, mis on tänapäeval sünnitusabis iseenesestmõistetavad. „Praegu ei kujuta keegi ette, et isa ei võiks sünnituse juures olla või et ema näeb last ainult siis, kui teda tuuakse mähkima,“ rääkis Svetlana.

Põlva haiglas toimus ka Eesti esimene vettesünnitus. Uuendusmeelsus tõi siia sünnitajaid üle Eesti ja ka kaugemalt. „Meie juurde tuldi Saaremaalt ja Tallinnast, hiljem ka Venemaalt. Põlva oli väga populaarne koht, sest siin oli teistmoodi,“ meenutas Svetlana.

Kui Põlva haigla valmis sai, elasid noored ämmaemandad mõnda aega haiglahoones, tänastes päevakeskuse ruumides. Marika meenutas muiates, et vanemõde käis aeg-ajalt kontrollimas, kas tuba on korras. „Kuigi olime juba täiskasvanud inimesed,“ lisas ta.

Sünnitusosakonna sulgemine oli mõlema jaoks väga raske. „See on siiani hinges. See ei lähe kunagi ära,“ ütles Svetlana. Marika sõnul kaotati sellega justkui tööpere. „Olime nii palju aastaid koos. Meil oli stabiilne ja tugev kollektiiv.“

Samas ei kadunud ämmaemanda töö kuhugi, vaid muutus laiemaks. Täna ei tähenda ämmaemand ainult sünnituse juures olemist. Põlva haigla ämmaemandad jälgivad rasedaid, tuvastavad rasedusi, nõustavad raseduse ajal, toetavad raseduskriisi korral, teevad noortenõustamist, sünnitusjärgseid kontrolle ja diabeedinõustamist ning tegelevad naiste tervisega erinevates eluetappides. „See töö käib tegelikult läbi kogu naise elukaare,“ ütles Svetlana.
Marika tunnistas, et sünnitusosakonna kadumise järel oli ambulatoorse tööga harjumine alguses keeruline. „Varem oli valvetöö. Siis tuli hakata iga päev tööl käima ja oma elu teistmoodi korraldama.“
Rääkides tänasest sündimusest, tõdes Marika: „Vanasti öeldi, et lapsed sünnivad armastusest, tänapäeval sünnivad nad rohkem plaanimajanduses.“ Svetlana lisas, et noortel on tänapäeval keerulisem alustada, sest kodu, töö ja kindlustunne ei tule lihtsalt.

Kui oleks võimalus anda sõnum otsustajatele, siis Marika sõnul tuleks rohkem keskenduda peredele, suhetele ja hoolivusele. „Vaja on rohkem headust ja heatahtlikkust, ka meditsiinis. Kui suhtlust ja hoolivust oleks rohkem, oleks võib-olla ka probleeme vähem.“

Lõpetuseks soovivad ämmaemandad tänada kõiki, kes on neid õpetanud ja nende kõrval olnud. Samuti naisi, kes on Põlva haiglat usaldanud. „Aitäh kõigile kolleegidele ja patsientidele. Meenutame ka neid kolleege, keda enam meie seas ei ole. Tänu neile oleme saanud väga palju elu- ja töökogemust!“

Avaldatud 05.05.2026, autor Madis Perli

25 legendaarset arsti taas Põlva haiglas

/in /by

Põlva haiglal oli 30. aprillil suur rõõm võõrustada 25 legendaarset arsti, kelle töö ja pühendumus on kujundanud meie haigla lugu läbi aastakümnete. Kohtumine tõi kokku erinevate põlvkondade arstid, et vaadata tagasi, jagada mälestusi ja heita pilk tulevikku.

Päev algas meeleolukalt, kui külalisi tervitas lõõtsamees Mihkel Heering. Seejärel toimus tutvustusring, kus iga osaleja sai meenutada oma teekonda Põlva haiglas.

Põlva Haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp andis ülevaate Põlva haigla tänasest päevast ja arengusuundadest, rääkides, kuhu oleme teel. Ravijuht dr Eneli Kaasik avas arstitöö tänapäevaseid väljakutseid ja võimalusi. Legendaarne naistearst dr Liivi Maran sidus mineviku ja oleviku, tuues esile muutused haigla arengus.

Päeva jääb meenutama ühispilt ning toimus majatuur, kus arstid said tutvuda tänaste töötingimustega ning kohtuda erakorralise meditsiini, taastusravi, õendusabi ja kirurgia osakondades.

Aitäh kõigile legendaarsetele arstidele, et andsite põhjuse selline kohtumine korraldada! Teie lood ja kogemused on Põlva haigla identiteedi oluline osa! Põlva haigla legendaarse arsti aunimetuse pälvis 32 arsti.

Avaldatud 084.05.2026, autor Madis Perli

Ootame tööle TEGEVUSTERAPEUTI

/in /by
Otsime oma arenevasse ja kasvavasse meeskonda tegevusterapeuti, kes asub tööle tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni ja taastusravi osakondades.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:

  • omad tegevusterapeudi kõrgharidust;
  • oskad teha nõustava sisuga tööd (eelnev kogemus tuleb kasuks);
  • oled hooliv ja empaatiline erivajadustega inimestesse;
  • suhtled ja töötad meeskonnas avatult;
  • Sul on hea analüüsioskus;
  • räägid ja kirjutad eesti keeles väga heal tasemel (kasuks tuleb mitmes keeles nõustamise oskus).
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • juhendamist sisseelamisperioodil;
  • meeskonna hooajalisi üritusi;
  • konkurentsivõimelist palka;
  • paindlikku tööaega (0,5-1.0 koormus);
  • Tartu-Põlva suunal töötajate transporti;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • võimalusi erialaseks täienduskoolituseks.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

SOOVID ROHKEM INFOT?

Pärt Prommik, taastusravi osakonna juhataja part.prommik@polvahaigla.ee

Aet Olle, tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juhataja
aet.olle@polvahaigla.ee

Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee.
Avaldatud 04.05.2026

Heddi-Liis Laurits: Edukas taastusravi algab patsiendi selgest rollist

/in /by

Heddi-Liis Laurits

Põlva haigla juhtiv kliiniline psühholoog

 

Haiglavõrgu arengusuundades aastaks 2040 on seatud eesmärgiks vähendada enneaegset suremust, parandada krooniliste haigustega inimeste tervisetulemeid, elukvaliteeti ja toimetulekut.

Tõhus taastusravi vähendab vajadust kõrvalise abi ja sotsiaaltoetuste järele ning aitab suurendada töövõimeliste inimeste osakaalu. Hinnanguliselt vajab iga kolmas inimene taastusravi. Seetõttu on taastusravi kujunenud üheks Maailma Terviseorganisatsiooni käesoleva sajandi prioriteetseks tervishoiustrateegiaks.

Kuigi taastusravi on näidustatud sajakonna erineva terviseseisundi korral, jääb see võrreldes akuutsete probleemide lahendamisega tahaplaanile. Taastumine on tavaliselt pikem protsess, mitte ühekordne sekkumine nagu operatsioon või haiguse diagnoosimine.

Kuna tulemused ei pruugi kohe olla nähtavad, võib see märgatavalt vähendada nii patsiendi kui ka lähedaste motivatsiooni. Lisaks sõltub taastusravi tulemus suuresti patsiendi enda aktiivsest osalusest: tema valmisolekust harjutada, pingutada ning toime tulla haigusega kaasneva emotsionaalse koormusega.

Olukorras, kus inimene peab kohanema muutunud terviseseisundi ja sageli ka vähenenud funktsioneerimisvõimega, vajab patsient eelkõige eneseusku ja toetust. Uuringud näitavad, et patsiendid, kes usuvad endasse ja oma võimetesse ka pärast raskeid operatsioone või neuroloogilisi kahjustusi, taastuvad sageli paremini ja kiiremini.

Fookus enesetõhususele kui võimalus edukamaks taastumiseks

Põlva haigla taastusravis oleme näinud, et taastumise üks edu võtmeteguritest on patsiendi enesetõhusus (self-efficacy) ehk patsiendi usk oma võimesse paraneda ja saavutada seatud eesmärke. Teooria kohaselt mõjutab enesetõhusus tugevalt inimese käitumist: kõrgema enesetõhususega inimesed näevad väljakutseid ületatavatena ning on püsivamad probleemide lahendamisel.

Kui inimesel on madal usk enda taastumisse, siis võivad olla taustal vaimse tervise mured. Meeleoluhäired, nagu depressioon, võivad olla seotud madalama enesetõhususega, kaasneda võivad motivatsioonilangus, negatiivsed mõtted, energia vähenemine ja tähelepanuraskused. Need kogemused võivad panna inimest kahtlema oma võimetes, mistõttu langeb enesetõhusus. Kui vaadata teaduskirjandust, siis umbes kolmandikul kuni pooltel insuldipatsientidel võivad esineda depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis teeb taastumise keeruliseks.

Kliinilise psühholoogina näen, kui rasked võivad psühhoteraapia ning ka teised teraapiad patsiendile olla. Vajalik pingutus ei pruugi olla mugav ja kaasnev valu või emotsionaalne seisund võivad inimest pigem pidurdada. Siinkohal on oluline selgitustöö, et patsient mõistaks, kui suur roll on tal endal kogu taastumise protsessis.

Põlva haiglas selgitame patsiendile esmalt realistlikke taastumisvõimalusi, et oleks teadmine, mida tema seisundiga patsient võiks saavutada. Seejärel pöörame tähelepanu edukogemusele, motiveerime ja jõustame. Fookuses on ka vaimne tervis. Loomulikult on probleem psühholoogilise abi väheses kättesaadavuses, mistõttu oleme taastusravi spetsialiste koolitanud enesetõhususe märkamisel ja patsiendi toetamisel. Jätkame oma personali arendamist, et oskaksime märgata ning jõustada patsienti, kasutades näiteks motiveeriva intervjueerimise tehnikaid ning toetavat suhtlust.

Taastusravi nõuab pingutust ja regulaarset harjutamist. Kui inimene tunneb valu, väsimust, masendust või ei näe kohe tulemust, võib enesetõhusus langeda. Mõned loobuvadki enne, kui tekib märgatav paranemine.

Mida saab lähedane teha, et aidata patsiendi taastumisele kaasa?

Lähedaste peamine roll on abistada emotsionaalse seisundi toetamisel, sest ärevus ja mure võivad pärssida edukat paranemist. Tuleb arvestada ka sellega, et harjutusi teeb patsient ise. Üleliigne motiveerimine, trenni tegemise surumine, võib mõjuda hoopis pidurdavalt.

Uuringud on näidanud, et patsiendid, kellel on kõrgem enesetõhusus, järgivad koduseid harjutusi paremini ning saavutavad seeläbi paremaid tulemusi. Patsiendi jaoks on oluline märgata enda edu. Lähedased saavad kaasa aidata ja väljendada usku patsiendi taastumisse ja pingutuse olulisusse. Lisaks võib aidata see, kui näha, kuidas keegi teine on raskest haigusest paranenud.

Üldhaigla taastusravis näeme, kui oluline on patsiendi enesetõhususega arvestamine. Varem psühhiaatriakliinikus töötades oli enesetõhususe temaatika igapäevane, sest levinumate haiguste nagu depressiooni ja ärevushäirete puhul on tavapärane, et enesetõhusus võib olla langenud.

Patsiendi enesetõhusus on reaalne võimalus piiratud ressursside tingimustes paremaid tervisetulemusi saavutada. Kui seame teadlikult fookusesse patsiendi rolli oma tervise hoidmisel ning anname haiglast kaasa nii eduelamuse kui ka oskused kodus taastumise jätkamiseks, siis saame vastu enesetõhusama ja tervema elaniku, kes vajab vähem tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.

 

Allikad

1. „Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040“ heakskiitmine. Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/321122024014

3. Briggs AM, Dreinhöfer KE. Rehabilitation 2030: a call to action relevant to improving musculoskeletal health care globally. J Orthop Sports Phys Ther. 2017 Apr 30;47(5):297–300.

4. Cieza A, Causey K, Kamenov K, Hanson SW, Chatterji S, Vos T. Global estimates of the need for rehabilitation based on the Global Burden of Disease study 2019: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. The Lancet. 2020 Dec 19;396(10267):2006–17.

5. Ouyang, R.-G., Long, Y., Zhang, J.-Q., & Cao, Z. (2023). Interventions for improving self-efficacy in patients after stroke based on self-efficacy-related principles of Bandura’s cognition theory: A systematic review and meta-analysis. Topics in Stroke Rehabilitation, 30(8), 820–832  6.

6. Bandura, A. (1997). Self-efficacy: The exercise of control. W. H. Freeman.

7. O’Leary, A. (1985). Self-efficacy and health. Behaviour Research and Therapy, 23(4), 437–451.

8. Ricke, E., Dijkstra, A., & Bakker, E. W. (2023). Prognostic factors of adherence to home-based exercise therapy in patients with chronic diseases: A systematic review and meta-analysis. Frontiers in Sports and Active Living, 5, 1035023.

 

Avaldatud 08.04.2026