Põlva Haigla

Põlva haigla avas ettevõtetele ja asutustele töötervishoiuteenuse

Põlva Haigla

 

Nüüdsest on võimalus Põlva haiglas läbida töötervisekontrolli ning esimesed ettevõtted ja asutused on oma töötajad Põlvasse töötervist kontrollima suunanud.

Põlva haigla juhatuse liikme Kristin Raudsepa sõnul on uus teenus hästi omaks võetud.

„Alguses keskendusime vaid oma töötajate tervisekontrollile, keda meil on ligi 400, kuid oleme töö käigus aru saanud, et mõistlik on teenust pakkuda ka teistele Põlva ja Kagu-Eesti ettevõtetele,“ tõdes Raudsepp.

Raudsepp tõi välja, et töötervishoiul on oluline roll töökeskkonna ja töötajate heaolu tagamisel, aidates ennetada ja välja selgitada tööga seotud terviseprobleeme. Seetõttu on tal hea meel, et Põlva haiglas saavad nüüd kohalikud ettevõtted ja asutused ka töötervise muredele lahenduse.

Töötervishoiuarsti ja -õe vastuvõtud toimuvad esialgu neljapäeviti kell 14-18 ning peagi ka teisipäeviti. Kontroll koosneb töötervishoiuarsti ja -õe vastuvõttudest ning kui töötaja veedab rohkem kui 50% ajast kuvari taga, siis tuleb külastada ka optometristi. Arst annabki lõpliku hinnangu töötaja tervisliku seisundi kohta, kaasates selleks vajadusel teisi spetsialiste.

 

Loe lähemalt: https://www.polvahgl.ee/osakonnad/tootervishoid/

Võta ühendust: tervisekontroll@polvahgl.ee

Põlva haigla Apteegi juhatja

27. märtsil tähistatakse esimest korda haiglaapteegi päeva!

27. märtsil tähistatakse esimest korda haiglaapteegi päeva, et juhtida tähelepanu haiglaapteegi olulisele rollile tervishoiusüsteemi toimimise tagamisel.

Haiglaapteegid tagavad õigeaegse juurdepääsu ravimitele ja meditsiiniseadmetele. Põlva haiglas veab haiglaapteegi tööd proviisor Milvi Kasepuu (pildil).
Soovime meie proviisorile, farmatseudile, farmatseudi assistentidele ja sterilisatsioonitehnikutele toredat haiglaapteegi päeva!
Põlva haigla Apteegi juhatja

Järgmised perekooli loengud toimuvad märtsis ja aprillis

Perekoolis valmistame pere ette sünnituseks, vastsündinu hoolduseks, rinnaga toitmiseks ja ees ootavaks sünnitusjärgseks perioodiks. 

Järgmised loengud toimuvad:

28.03.24 16.00-17.30 Vastsündinu hooldus – ämmaemand Svetlana Nilbe
11.04.24 16.00-18.00 Sünnitus – ämmaemand Svetlana Nilbe
23.04.24 14.00-15.30 Imetamine – ämmaemand Merlin Mesak

Põlva haigla aasta arst: tihti ei anta lähedastele piisavalt infot

Sisearst dr Madli Pintson valiti kolmandat aastat järjest Põlva Haigla aasta arstiks. Foto: Madis Perli / Põlva Haigla

 

Põlva Haigla aasta arsti tiitli pälvis kolmandat aastat järjepanu sisearst dr Madli Pintson.

Dr Madli Pintson on Põlvast pärit ja Põlva Haiglasse jõudis ta peale residentuuri lõpetamist, kui asus tööle siseosakonnas arstina, juhatades samas ka neli aastat osakonna tööd.

„Mulle suured haiglad väga ei meeldi, seal ei ole sageli ühtehoidvat kollektiivi. Kõik on kuidagi eraldi, keegi koridoris tere ei ütle. Siin aga teretavad kõik, enamasti ka naeratades, üksteist,“ tõdes dr Pintson. Loomulikult pole üksnes tere see, mis inimest kuskil kinni hoiab. Eelkõige on nendeks teguriteks töökliima ja kolleegid hooldajatest arstideni.

2012. aastal arstiteaduskonna lõpetanud dr Pintson tõdes, et arsti eriala polnud algselt tema esimene valik.

„Keskkoolis tahtsin saada õpetajaks nagu minu ema, aga ma arvan, et vanaisa mõjul otsustasin ikkagi arstiks kandideerida. Pingerida oli tõsine, mõtlesin, kas saan üldse sisse, aga sain esimese korraga. Varuvariant oleks olnud õendus,“ nentis Pintson.

Kui arsti põhiõpe läbitud, otsustas Pintson kohe ka eriala valida. Selleks sai sisehaiguste ja kliinilise farmakoloogia residentuur, mille ta 2019. aastal edukalt lõpetas.

„Mulle meeldib see, et sisearst vaatab inimest kui tervikut. Ja kuna ravimite koostoime ja nende sobivus teatud haiguste ja ka inimeste puhul on huvitav, saigi kliinilise farmakoloogia lisaeriala valitud,“ tõdes Pintson.

Patsiendid lähevad üha keerukamaks

Pintsoni sõnul maakonnahaiglas sisearst väga laia profiiliga ning tegeleda tuleb nii krooniliste haiguste, südame-, kopsu- ja seedetraktihaigustega, aga ka alkoholi liigtarvitamisest tekkinud maksahäiretega.

„Sisearsti roll ongi ravida ja diagnoosida haigusi ning vajadusel suunata patsient edasi eriarsti juurde. Arvuliselt on kõige rohkem südameveresoonkonna haigustega patsiente, järgnevad erinevad põletikud ja infektsioonid, näiteks kuseteede põletikud,“ ütles Pintson, kes päevas ravib statsionaaris umbes kümmet patsienti. Nendele lisanduvad valves oleku ajal EMO patsiendid ja vastuvõtule tulnud inimesed.

Aastatega on Pintsoni sõnul läinud kontingent üha keerulisemaks. „Paljud ei parane, osadel puudub motivatsioon. Palju on voodihaigeid, kes tulnud näiteks hooldekodudest. Kuna elanikkond vananeb, siis ongi üha enam eakaid patsiente, kelle puhul tuleb tegeleda põhiprobleemi kõrval mitme kaasuva haigusega. Haiglasse koonduvadki keerulisemad patsiendid, lihtsamad haigused saab ka kodus ära ravitud. Patsienti, kes tuleb ise vastuvõtule, on oluliselt lihtsam aidata.“

Hea arsti saladus

Kolmandat korda aasta arsti tiitli võitmine tähendab, et midagi on tehtud õigesti. Mis teeb sinu hinnangul arstist hea arsti?

„Ma arvan, et võtmesõna on ikkagi rohke suhtlus. Probleemidest tuleb rääkida ausalt. Kui prognoosi pole, siis tuleb ka see ausalt välja öelda, et vältida edaspidiseid konflikte. Samuti võtan aega nii patsientidele kui personalile. Kui on mure, siis üritan ikka süveneda. Hästi palju on vaja selgitus- ja teavitustööd just patsientide lähedastele. Tihti ei anta piisavalt infot edasi,“ leiab Pintson.

Pintsoni sõnul tuleb aktiivselt lugeda ka erialakirjandust, et olla kiiresti muutuva meditsiiniinfoga kursis. Lisaks kliinilisele tööle arstina õpetab dr Pintson 2016. aastast üliõpilasi geriaatria erialal.

Meditsiinipersonal on ülekoormatud

Pintson peab suurimaks probleemiks personalipuudust, mistõttu töötajad on ülekoormatud. Samuti ei suuda suured haiglad kõiki patsiente ära teenindada, mis tähendab, et maakonnahaiglal on oma kindel koht ja roll olemas.

„Kogukonnale on oluline, et Põlvas on haigla, ja see võimalus peab inimestele jääma. Krooniliste haigete ravi peab jääma ka maakonda,“ leiab Pintson.

Tartu lähistel elaval Pintsonil võtab suure osa töövälisest ajast lapsega tegelemine, kuid see aitab päevarutiinist välja tulla, ühiselt midagi põnevat ette võtta, trennis käia ja koos areneda.

Kuidas aga aasta arst tööst puhkab? „Proovin ise ka trennis käia ja rühma- ning jõutreeningutest osa võtta. Üritame Eestis ringi sõita, näha erinevaid kohti, ja meeldib väga kududa, sest see aitab lõõgastuda. Lisaks erialasele kirjandusele naudin ka head ilukirjandust ,“ ütles Pintson.

Dr Pintsoni soovitused inimestele: „Kuna üldine foon on väga ärev, siis tuleks leida vahend, mis seda aitab maandada. Alkohol ja ülesöömine ei ole lahendus. Töötage vähem, pidage tervisesoovitustest kinni ja võtke ettenähtud ravimeid.”

 

Põlva haiglas käib ravitöö kõrvalt aktiivne teadustöö

Põlva haigla taastusravi osakonna logopeed Anne Urikol ja kaasautoritel valmis uurimus logopeedilise ravi kättesaadavusest Eesti tervishoiusüsteemis, millest selgus, et logopeediline abi Eestis on ebaühtlane ja ravimaht vähenemas.

Tegemist on esimese Eesti tervishoiusüsteemis läbi viidud logopeedilise ravi osutamist hõlmava teadusuuringuga, kuhu kaasati kõik aastatel 2010-2022 Haigekassa rahastusel teostatud logopeedilised raviteenused Eestis.

Uuringu tulemused näitasid, et 2022. aasta lõpuks langes logopeedilise raviteenuse maht 2012. aasta tasemele.

„Peamine järeldus on see, et logopeede ei jätku igale poole ja neid tuleb hoida. Teenust ei saa osutada kui spetsialisti ei ole. Nõudlust on, aga pakkumist ei suudeta täita,“ ütles Põlva haigla taastusravi teadusuuringute töörühma liige logopeed Anne Uriko.

Seejuures uuris Põlva haigla töörühm tervishoiusüsteemis osutatud logopeedilise raviteenuse kogumahtu ning regionaalseid erinevusi ja ajalisi trende aastatel 2010–2022.

Uriko sõnul erines piirkondlikult osutatud logopeedilise ravi maht 1000 elaniku kohta omavalitsustes kuni 367 korda. Piirkondlikult ebaühtlaselt kättesaadav ravi tingis patsientide rände teenuse järele kodumaakonnast väljapoole, sh üle Eesti.

„Raviränne ja kaugteenuse kasutusele võtmine ravivajadust katta pole suutnud. Eelnev viitab vajadusele üle vaadata tervishoiusüsteemi võimekus osutada nii praegu kui ka tulevikus Eesti erinevates piirkondades logopeedilist ravi,“ leiab Uriko.

Kui suured tõmbekeskused Harjumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Tartumaa suudavad suuremalt jaolt oma piirkonna patsiendid ise ära teenindada, siis Põlva suudab suurte keskuste kõrval ära teenindada vähemalt pooled logopeedilise ravi vajajad.

„Meil käib aktiivne teadustegevus taastusravi uurimisel. Logopeedia teenuse olukorra kaardistus võiks olla oluline sisend tervishoiupoliitika kujundamiseks,“ leiab uuringu kaasautor taasturavi osakonna juhataja Pärt Prommik.

Prommiku sõnul on taastusravi uurimine üks haigla põhifookuseid ja aitab muuta taastusravi teaduspõhisemaks.

„Põlva haiglas toimuv teadustöö näitab, et teadust on võimalik teha ka väiksemas keskuses, kui see on haigla prioriteet,“ leiab Prommik.

Siseosakonda on oodatud tööle ÜLDARST

AS Põlva Haigla meeskonda on oodatud ÜLDARST

Peamised tööülesanded:

  • arstiabi osutamine sisehaiguste osakonnas (ambulatoorne- ja statsionaarne- ning valvetöö);
  • patsientide käsitlemine tõenduspõhise meditsiini kohaselt, hõlmates haiguste diagnostikat, ravi ja nõustamist;
  • vajalike uuringute ja protseduuride tegemine;
  • koostöö teiste spetsialistidega;
  • tööd puudutava dokumentatsiooni täitmine.

Edukal kandidaadil on:

  • meditsiiniline kõrgharidus;
  • analüüsi ja iseseisva töö võime;
  • väga hea suhtlemisoskus;
  • arvutikasutamise oskus;
  • meeskonnatööle ja tulemusele orienteeritus.

Kasuks tuleb:

  • algatusvõime, järjekindlus, hea pingetaluvus;
  • eneseväljendusoskus ja hea läbirääkimisoskus;
  • korrektsus, organiseerimise ja koordineerimisoskus.

Haigla poolt pakume:

  • paindlikku tööaega;
  • huvitavat ja arendavat tööd tervishoiuasutuses;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • tasuta töötajate bussi Tartu-Põlva-Tartu;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • eneseteostusvõimalust.

Kandideerimiseks palun esitage meile:

  • elulookirjeldus;
  • haridust tõendavate dokumentide koopiad.

Lisainfo:

Katrin Keerma, siseosakonna juht katrin.keerma@polvahgl.ee

Dokumendid palume saata personalispetsialistile: loo.helmrosin@polvahgl.ee

Selgusid Põlva Haigla aasta töötajad 2023

Meil on saanud traditsiooniks just sõbrapäeval tunnustada aasta silmapaistvamaid töötajaid. Meil on rõõm, et meiega on nii palju tublisid kolleege ja sõpru – aitäh!❤️
 
⭐️Aasta töötajad 2023⭐️
Aasta arst – dr Madli Pintson
Aasta õde – Sirli Kiilo
Aasta hooldaja – Tippuli Plado
Aasta tervishoiuspetsialist – Henri Pehk
Aasta tugitöötaja – Helmer Kostabi
Aasta tulija – Kristin Raudsepp
Patsiendisõbralikem töötaja – Ingrit Männiste
Parim kolleeg – Sirli Kiilo

Pakume tööd SISEARSTILE

AS Põlva Haigla meeskonda on oodatud SISEARST

Peamised tööülesanded:

  • arstiabi osutamine sisehaiguste erialal (ambulatoorne- ja statsionaarne- ning valvetöö);
  • patsientide käsitlemine tõenduspõhise meditsiini kohaselt, hõlmates haiguste diagnostikat, ravi ja nõustamist;
  • vajalike uuringute ja protseduuride tegemine;
  • koostöö teiste spetsialistidega;
  • tööd puudutava dokumentatsiooni täitmine.

Edukal kandidaadil on:

  • meditsiiniline kõrgharidus;
  • analüüsi ja iseseisva töö võime;
  • väga hea suhtlemisoskus;
  • arvutikasutamise oskus;
  • meeskonnatööle ja tulemusele orienteeritus.

Kasuks tuleb:

  • algatusvõime, järjekindlus, hea pingetaluvus;
  • eneseväljendusoskus ja hea läbirääkimisoskus;
  • korrektsus, organiseerimise ja koordineerimisoskus.

Haigla poolt pakume:

  • paindlikku tööaega;
  • huvitavat ja arendavat tööd tervishoiuasutuses;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • tasuta töötajate bussi Tartu-Põlva-Tartu;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • eneseteostusvõimalust.

Kandideerimiseks palun esitage meile:

  • elulookirjeldus;
  • haridust tõendavate dokumentide koopiad.

Lisainfo:

Katrin Keerma, siseosakonna juht katrin.keerma@polvahgl.ee

Dokumendid palume saata personalispetsialistile: loo.helmrosin@polvahgl.ee

COVID-19 vastu saab vaktsineerida kuni veebruari lõpuni

Veel veebruari lõpuni on võimalik tulla COVID-19 vastu vaktsineerima.
Etteregistreerimine pole vajalik.
Vaktsineerimiskabinet (217) on avatud: K 9-13 ja R 8.30-12
Alates 1. veebruarist gripi vastu vaktsineerimist ei toimu.

 

Annetus Põlva haigla EMOle toob elupäästva vahendi

Põlva haigla EMO osakonnale annetati heategevuskampaania „Koos on kergem“ abil 900 eurot, mille andis üle Põlva Selveri juhataja Merike Arula.

Saadud annetuse eest soetab Põlva haigla EMO osakonda defibrillaatori lastele mõeldud kleebitavad labad, mida seni EMOs polnud. Lähimad lastele mõeldud labad on olnud kiirabibrigaadidel, kuid tänu Põlva headele inimestele saab edaspidi see võimekus tagatud ka EMOs.

„Defibrillaatorit kasutatakse südame rütmihäirete raviks kui ka jälgimiseks ja seda nii täiskasvanutel kui lastel. Viimasel juhul eeldame, et lapsel on oht eluohtliku rütmihäire tekkeks,“ ütles Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna juht Annika Uue.

Kleebitavad labad on seadme lisavarustus, mida on saadaval laste ja täiskasvanute suuruses. „Põlva haigla EMOsse võivad sattuda ka lapsed erinevas vanuses ja eriliseks teebki need labad kleebitavus, mis võimaldab need püsivamalt lastele kinnitada ja võimaldavad kiiremat reageerimist,“ sõnas Uue.

Põlva haigla EMO teeb sellel aastal läbi suure uuenduskuuri, kui osakonna juhtimise võttis aasta algusest üle senine Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO juht Annika Uue, kollektiivi on lisandunud erakorralise meditsiini väljaõppega arste ja õdesid ning mõne kuu jooksul valmivad ka uued EMO ruumid koos vajalike seadmetega. Seda ikka selleks, et Põlvas ja Kagu-Eestis tagada kvaliteetne ja asjakohane arstiabi.

Selver müüs kampaania „Koos on kergem“ raames heategevustooteid ning kogus sularahalisi annetusi, millest 900 eurot annetati Põlva haiglale. Annetust kasutatakse EMO osakonda lastele mõeldud vahendite täiendamiseks.

Pildil vasakult: Põlva Selveri vahetuse vanem-kaupluse juhataja asetäitja Kairi Serpov, Põlva Selveri juhataja Merike Arula, Põlva Haigla erakorralise meditsiini osakonna õendusjuht Anneli Hussar ja EMO juhataja Annika Uue.