Aga kui sellest loitsust ei piisa, teame me kõik, et tuleb abi otsida arstilt või haiglalt. Õnnega koos on need, kellel arst ja haigla lähedal. Eesti kagunurk on teadupärast üsna hõredalt asustatud, mis teeb kiire arstiabi saamise veel olulisemaks.

Põlva haiglas on ööpäevaringselt tööl arstid, õed ja teised tervishoiutöötajad, kes tagavad patsientide ja abivajajate heaolu ja turvatunde. Haiglas on kokku 101 voodikohta sisehaiguste, kirurgiliste kaebuste, taastusravi ja õendusabi tarbeks. Samas paljud haigused ei vaja haiglasse jäämist, suur hulk operatsioone või taastusravi tehakse päevaravina – hommikul tuled ja juba samal õhtul saab minna koju taastuma.

Kui on tarvis erakorralist abi, siis ööpäevaringselt saab tulla erakorralise meditsiini osakonda (EMO). Päevas külastab Põlva haigla EMO keskmiselt 20 inimest, mis tähendab, et ooteajad on meil tihti oluliselt lühemad kui suuremates haiglates.

Oma lühikese ametis oldud aja jooksul olen täheldanud imestusega, kui vastupidavad ning tagasihoidlikud on paljud siinsed inimesed, kes lükkaks arstiga kohtumist võimalikult kaugele. Vahest jõuavad arstiabile eakad inimesed alles siis, kui pühadeks külla sõitnud pereliikmed näevad kohapeal tegelikku olukorda – enne ju telefonis rääkides tundus eakas täitsa reibas.

Põlva haigla on olnud Kagu-Eesti inimeste jaoks pikaajaline ja usaldusväärne tervishoiutugi, pakkudes kvaliteetseid meditsiiniteenuseid ja olles tihedalt seotud kogukonna tervise ja heaoluga. Oleme võtnud enda südameasjaks aidata kaasa haiguste ennetamisele, jagame terviseinfot, toetame tervislikke valikuid ja noorte sporti, aitame haiguseid diagnoosida väga varases staadiumis.

Murettekitav on Põlvamaa meeste tervena elatud aastate arv. Statistikaameti järgi on Põlvamaa meeste tervena elatud aastad Eesti ühed kõige madalamad 48,5 aastat, jäädes Eesti keskmisele alla koguni üheksa aastat. Naiste puhul on olukord oluliselt parem, Põlvamaa naiste tervena elatud aastate näitaja 60,4 aastat on Harjumaa naiste järel paremuselt teine ja ületab Eesti keskmist. Seega on nii Tervisekassa kui Põlvamaa inimeste huvides, et siinse kandi inimesed saaksid õigeaegset ja kvaliteetset arstiabi ning ennetustööd.

Eriarsti vastuvõttudele on nõudlus suur ning tullakse nii lähemalt kui kaugemalt, kuna Põlva haigla ravijärjekorrad on tihti oluliselt lühemad kui suuremates Tartu või Tallinna haiglates. Eelmisel aastal oli Põlva haiglas kokku 25 000 ravijuhtu, EMOst sai abi 6000 inimest ja tänavugi liigume sarnases tempos.

Terveks saada on alati õnn, aga patsientidele jääb protsessist ka oma arvamus. Hiljuti lõppes patsientide rahulolu-uuring Põlva haiglas vastuvõtul käinud patsientide seas. Heal meelel näeme, et 77% patsientide jaoks vastasid Põlva haigla vastuvõtud igati nende ootustele. Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on rahulolu paranenud.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et oleme piirkonna üks suurimaid tööandjaid. Meil töötab ligi 400 inimest, kellest väga paljud on Põlva linna või laiemalt Eesti kagunurga elanikud. Põlva haigla on atraktiivne tööandja, tunnustatud arstid, õed ja tervishoiuspetsialistid tahavad siia tööle tulla. Suurt personalipuudust hetkel ei ole ning panustame sellele, et Põlva haiglas oleks hea töötada.

Põlva haigla on silmitsi ka mitmete väljakutsetega. Majakarp on ehitatud 1980ndatel – ei ole arvata, et siis ehituskvaliteet ja -võimalused praegusele ootustele vastaksid. Tervisekeskus perearstide jaoks, EMO ja registratuur on kaasaegseks muudetud, vaatame edasi võimalusi ülejäänud haigla uuendamiseks. Küll ei ole mulle teada, et riigil või kohalikul omavalitsusel oleks plaani, kuidas rahastada amortiseerunud osa haiglast ning tagada jätkusuutlikkus aastateks. Kas ootame, kuni viimane inimene tule kustutab või päriselt tagame kõigile juurdepääsu tervishoiule kaasaegsetes tingimustes?

Ei ole loota, et maja kellelegi abi pakub. Eks need on ikka inimesed, kellel on vaja kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Selleks, et haigla saaks jätkuvalt pakkuda kvaliteetseid teenuseid, on vaja pidevalt investeerida nii personalisse kui ka tehnoloogiasse. Oleme hiljuti teinud 0,5 miljoni euro suuruse investeeringu, mille tulemusena saab Põlva haigla töötada iseseisva elektrisüsteemi toel vähemalt 72 tundi.

Heade inimeste annetuste toel kogusid Sinilille kampaania korraldajad Põlva haiglale 38 000 eurot uudse taastuslinnaku rajamiseks. Taastusravi arendamine on meie haigla üks tähtsamaid arengusuundi: taastuslinnak – raviteekonna süda. Meil on tasemel taastusravi meeskond, mis koosneb taastusarstidest, füsioterapeutidest, psühholoogidest, logopeedidest, tegevusterapeutidest ja massööridest. Mistahes ravietappi patsient ka ei siseneks, me tahame talle pakkuda taastumist toetavat raviteekonda.

Suurtes linnades elavad inimesed võivad võtta iseenesestmõistetavana, et meditsiiniline abi on alati käeulatuses. Kuid Kagu-Eestis, kus vahemaad on pikemad ja transport sageli keerulisem, on kohaliku haigla olemasolu elulise tähtsusega. Ilma Põlva haiglata suureneks tervise ebavõrdsus piirkonnas veelgi. Maapiirkondades elavad inimesed, kes juba seisavad silmitsi suuremate tervisealaste väljakutsetega, oleksid veelgi ebasoodsamas olukorras.

Põlva haigla pakub laia valikut põhilistest meditsiiniteenustest ja meie koostöö suuremate haiglatega annab kindlustunde, et patsiendid saavad vajadusel ka väga spetsiifilist ravi. Vajadusel stabiliseeritakse patsient Põlvas, et ta üldse saaks alustada teekonda edasi kõrgemasse etappi. Meie valvearstid saavad konsulteerida Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialistidega nii uuringute kui ravi asjus, see on tavapärane igapäevane koostöö.

Eesti haiglavõrk on üks tervik ja kõik kokku kehtib minu arvamusel ikka põhitõde, et Eesti elanike jaoks peaks ühtse kvaliteediga arstiabi olema kättesaadav ükskõik kus nad elavad või kus nad parasjagu haigestumise või õnnetuse hetkel asuvad.

Kui Põlva Haigla puuduks, kaotaksid piirkonna elanikud kiire juurdepääsu olulistele teenustele ja langeks elukvaliteet. Erakorralise meditsiini korral võivad need viivitused olla eluohtlikud. Seetõttu on ülimalt oluline toetada ja arendada Põlva haiglat, et tagada selle jätkusuutlikkus ja võimekus pakkuda kvaliteetset ravi ka tulevikus.

Loomulikult ei vaja iga tervisehäda arstiabi, aga kindlasti annab kõigile turvatunde teadmine, et Põlva haigla on siiski lähedal ja erakorralise meditsiini osakond alati valmis tegutsema. Tuleb loota mõistlikke otsuseid otsustajatelt, et Kagu-Eestis ei jääks loitsimine ainsaks võimaluseks tervist turgutada.

Lugu avaldati Lõuna-Eesti Postimehes 4. juulil 2024, https://lounapostimees.postimees.ee/8052592/kristin-raudsepp-arstiga-kohtumist-pole-moistlik-edasi-lukata

6. juulil jõudis tööalase- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna loovteraapia kabinetti klaver Lürika, mis on heategevus-kingitus Põlva haigla kogemusnõustaja Heli Ajaots pere ja suguvõsa poolt.

„Klaver on klahvpill, võib öelda, et üks populaarsemaid muusikainstrumente tänapäeval kogu maailmas ja miks ka mitte seda kasutada loovteraapias ning muuta üheks populaarsemaks teraapiavahendiks,“ ütles Heli Ajaots kingitust üle andes.

Rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle sõnul on klaver leidnud omale sobiva koha loovteraapia kabinetis ja toonud mitmetele klientidele naeratuse näole.

„Klaver on hästi omaks võetud. Mõnel kliendil aitab klaverimäng oma emotsioone välja elada, et see on ikkagi teraapiavahend,“ leiab Olle ja lisas: „Olime pikalt klaverist unistanud ja mitme klaveri puhul olime kokkuleppele lähedal, kuid iga kord jäi kõik transpordi taha. Nüüd võttis kogemusnõustaja pere kolimisfirma appi ja korraldasid ka transpordi – oleme ülimalt tänulikud.“

Klaveriga käib kaasas ka lugu, millest kogemusnõustaja Heli Ajaots kirjutas:

Sellel klaveril on üsna pikk lugu, võib öelda ka ajalugu. Kuna rehabilitatsiooniteenus on iseloomult inimese ressursse ja tugevusi toetav, siis on teenuse osutamisel oluline, milliste vahenditega seda teha ja millised tegevused toetavad ning avavad inimese loovuse erinevaid külgi. Samuti on see abiks taastumis- ning tervenemisprotsessis.

Muusika abil saab loovterapeut anda inimestele, nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele, võimaluse tervenemis- ja taastumisprotsesside teekonnal avada oma loovust läbi muusikaliste katsetuste. Näiteks klaveriklahvide vajutamisel saab inimene ise muusika loomise protsessis osaleda ning samas saab ta uue muusikalise teraapiakogemuse.

Klaver Lürika pärineb ühest perest kelle igapäevaelu on saatnud alati muusika. Selles peres on mängitud lõõtspilli ja klaverit. Klaver Lürika on olnud ühele armsale neiule kaaslaseks nii muusikalisel haridusteel kui ka andnud jõudu võidelda pikki aastaid kestnud raske haigusega. Kahjuks on neiu tänaseks meie hulgast lahkunud.

Edasi rändas klaver suguvõsaliinis ja oli kaaslaseks järgmisele neiule muusikaõpingutes. Kuna neiu on sirgunud suureks ja noore inimese hobid on muutunud, siis oli aeg leida klaverile vääriline koht – Põlva haigla rehabilitatsiooni osakonna loovteraapia kabinetis.