Kauaoodatud võimalus: Eesti naisi hakatakse rinnavähi sõeluuringule kutsuma ka geeniriski põhjal

/in /by

 Eestis alustatakse üleriigilise rinnavähi personaliseeritud sõeluuringuga: edaspidi ei arvestata naiste sõeluuringule kutsumisel üksnes nende vanust, vaid ka geneetilist eelsoodumust. See aitab laiendada mammograafia sõeluuringu sihtrühma targasti nende naisteni, kes sellest kõige rohkem kasu saavad.

Uus riiklik rinnavähi sõeluuring on sel aastal suunatud 1986. aastal sündinud naistele, kes hakkavad kutseid saama juba novembris. Nagu teiste riiklike sõeluuringute puhul, ei ole ka personaliseeritud ennetusteenusel osalemiseks vajalik ravikindlustuse olemasolu. Sõeluuringusse kutsutakse nii geenivaramu geenidoonorid kui ka naised, kelle geeniandmeid veel ei ole. Uue ennetusteenuse raames arvutatakse naise geeniandmete põhjal tema polügeenne riskiskoor (PRS), mis täpsustab rinnavähki haigestumise tõenäosust. Arvutuslikku rinnavähi tekke tõenäosust kõrvutatakse keskmise 50-aastase haigestumisriskiga ja sellest tulenevalt soovitatakse mammograafiaga alustamise aeg.

Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juhi, meditsiinigeneetiku dr Sander Pajusalu sõnul võimaldab geneetikat kaasav lähenemine pakkuda naistele senisest personaalsemat rinnavähi ennetust. „Praegu lähtume sõeluuringule kutsumisel peamiselt naise vanusest, kuid tegelikult võib kahe sama vana naise rinnavähirisk olla väga erinev. Geneetilise riski hindamine aitab meil paremini leida selle osa naistest, kes peaksid alustama kontrollidega varem,“ ütles Pajusalu.

Geeniriski teadmine aitab jõuda uuringule õigel ajal

Rinnavähi personaliseeritud sõeluuringul osalemiseks tuleb kõigil sihtrühma kuuluvatel naistel, sh geenidoonoritel, alustada terviseportaalist, et teha seal tahteavaldus oma geeniandmete kasutamiseks. Terviseportaal toetab naisi digitaalsete juhistega kogu sõeluuringu teekonna vältel.

Tervisekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul ei asenda geeniriski hindamine senist rinnavähi sõeluuringut, vaid aitab seda tulevikus täpsemalt korraldada. „Eestis on riiklik siht tuua geeniandmed süsteemsemalt tervishoiuteenustes kasutusse. Rinnavähi personaliseeritud sõeluuring on esimene rahvastikupõhine ennetusteenus, mis aitab kõrgema riskiga naisteni jõuda varem ning annab meile väärtusliku kogemuse, kuidas geeniandmetel põhinevaid teenuseid tervishoius rakendada,“ ütles Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv. „Varakult avastatud rinnavähk on enamasti väga hästi ravitav, mistõttu on õigeaegne sõeluuringus osalemine väga oluline.“

Antegenese asutaja ja tegevjuht onkoloog dr Peeter Padrik selgitab, et polügeenne riskiskoor aitab muuta geeniandmed praktiliseks abivahendiks, mille põhjal saab teha täpsemaid ennetusotsuseid. „Olen üle 30 aasta rinnavähki haigestunud naisi ravinud ja näen liiga palju kaugele levinud kasvajaid, paraku ka nooremate naiste hulgas. Nende kasvajate ravi on palju raskem kui võimalikult varakult avastatud haiguse korral. Ühiselt saame seda olukorda muuta. Geeniriski hindamine võimaldab leida naised, kellel on kõrgenenud risk rinnavähki haigestuda, ja kes peaks alustama rinna kontrolle varem kui tavapärase riskiga naised. Praegu ei tea oma riskitaset ei enamik naisi ega ka nende arste. Euroopas on rinnavähi geeniriskide põhine ennetus tunnustatud kui üks parimaid uusi personaalmeditsiini teenuseid. Rinnavähi personaliseeritud sõeluuring on olnud suurtes rahvusvahelistes uuringutes, sh ka Eestis, ja jõudnud laiema rakendamise faasi. On hea meel, et see jõuab nüüd Eesti naisteni,“ ütles Padrik.

Mida tähendab polügeenne geenirisk?

Vanus on maailmas peamine kriteerium, mille alusel inimesi vähi sõeluuringutesse kaasatakse. Eestiski kutsutakse praegu rinnavähi sõeluuringule kõik naised alates 50. eluaastast iga kahe aasta tagant. Samas on hästi teada, et on teisigi riskifaktoreid, mis võivad tõsta vähki haigestumise riski. Geneetiline vähirisk võib suurendada tõenäosust elu jooksul vähki haigestuda, kuid vähiriski suurendavad ka teised tegurid, näiteks alkohol, vähene liikumine, ülekaalulisus ja suitsetamine.

Geneetikat kasutatakse rinnavähi ennetuses juba aastaid, kuid seni on keskendutud perekondlikele juhtumitele, kus rinna- ja munasarjavähk on diagnoositud noores eas. Sellistel juhtudel võib põhjuseks olla muutus mõnes üksikus suure mõjuga geenis.

Inimese rinnavähirisk ei sõltu aga üksikust geenimuutusest. Enamikul inimestel kujuneb geneetiline eelsoodumus paljude väikese mõjuga geenivariantide koosmõjul. Neid variante koos analüüsides arvutatakse inimese polügeenne riskiskoor (PRS). Polügeenne riskiskoor võimaldab hinnata geneetilist eelsoodumust igal inimesel, ka sel, kelle lähisugulastel ei ole vähki olnud. Iga naise tulemus arvutatakse individuaalselt tema geeniandmete põhjal.

Rinnavähi personaliseeritud sõeluuringu väljatöötamiseks on tehtud ulatuslikud teadus- ja arendustööd ning selle tulemusel on Eestis välja töötatud teenuse kliiniline mudel, tööprotsessid ja vajalik tervishoiukorralduslik ning seadusandlik raamistik Inimgeeniuuringute seaduse näol.

Uue ennetusteenuse kliiniline juhtpartner on Tartu Ülikooli Kliinikum. Riskiskoori arvutamiseks vajaliku tarkvaralahenduse on loonud Eesti tervisetehnoloogiaettevõte Antegenes, kellel on juba kogemus personaliseeritud vähiennetuse teenuse osutamisega. Teenuse arendamist on võimaldanud TÜ Eesti Geenivaramu enam kui 210 000 geenidoonori panus ning Tartu Ülikooli teadlaste pikaajaline teadustöö. Samuti on teenuse käivitamisse on panustanud TEHIK, TAI Vähi sõeluuringute register ja Sotsiaalministeerium.

Lisainfo sõeluuringus osalemise kohta on leitav veebilehelt soeluuring.ee.

Avaldatud 02.11.2026

Dr Kadri Lillemäe: anestesioloogi hindamatu panus operatsioonikogemusse

/in /by
16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset anesteesia päeva. Anestesioloogi töö seostub paljudele eelkõige narkoosi tegemisega, kuid tegelikult on selle eriala spetsialistide roll palju laiem. Nad hoolitsevad patsientide ohutuse eest operatsioonide ajal, ravivad kriitilises seisundis inimesi ning aitavad muuta erinevad meditsiinilised protseduurid patsiendile võimalikult mugavaks.
Põlva haigla anestesioloog dr Kadri Lillemäe räägib, mis teda selle eriala juures võlub, milline on anestesioloogi töö maakonnahaiglas ning miks ei tasu tänapäevast narkoosi karta.
 
Miks valisid oma erialaks anestesioloogia?
Tudengina proovisin olla avatud igale erialale ning praktikumides aktiivselt osaledes leida selle äratundmise, et just see on minu eriala. Anestesioloogia ja intensiivravi tsüklis olles hakkas see mind eneselegi üllatuseks väga huvitama ning ükski teine eriala ei suutnud enam konkureerida, nii et otsustasingi astuda selle eriala residentuuri. Töötasin tudengina ka Kliinikumi toonases neurointensiivravi osakonnas abiõena, nii et nägin palju ka intensiivravi „köögipoolt“.
Eriala juures kõnetab mind muu hulgas see, et peame põhjalikult tundma kõigi organite füsioloogiat ja patofüsioloogiat ning sellest tulenevalt ka farmakoloogiat. Intensiivravis ravime patsiente tervikuna, ei saa olla ainult ühe organi või organsüsteemi arst. Lisaks pakub meie eriala väga palju vaheldusrikkust, alates narkoosi läbiviimisest kuni kriitilises seisundis patsiendi ravimiseni. Võib hakata ka valuraviarstiks, töötada kiirabis reanimobiilibrigaadi juhina ja muud. Igav sellel erialal ei hakka.
Millega tegelevad anestesioloogid maakonnahaiglas?
Sõltuvalt maakonnahaigla profiilist on võimalik töötada operatsioonitoas, viies läbi narkoose ja/või sedatsioone, ning tegeleda intensiivravi vajavate patsientide raviga. Lisaks osalevad anestesioloogid sageli elustamiskutsetel ja aitavad stabiliseerida kogu haiglas kriitilisse seisundisse sattunud patsiente.
See, milliste operatsioonide jaoks anestesioloog narkoosi teeb, sõltub suuresti haigla profiilist. Põlva haigla anestesioloogina teen narkoose kõrva-nina-kurguhaiguste operatsioonide jaoks. Samuti tehakse meil küllaltki suures mahus üldkirurgilisi protseduure (nt sapipõie eemaldamine, songaoperatsioonid) ning mõnevõrra ka ortopeedilisi ja günekoloogilisi operatsioone.
Millised on viimased arengud anesteesia valdkonnas ja Põlva haiglas?
Anesteesia on ühest küljest eriala, mis areneb kiiresti, aga samas näiteks farmakoloogilises mõttes ei paku meie eriala suurtele ravimifirmadele kuigi palju huvi. Operatsioonitoas on meil tänaseks kasutusel juba nii head, turvalised ja tõhusad ravimid, mida saab kokku lugeda pea ühe käe sõrmedel. Seetõttu ei ole selles vallas viimasel kümnendil mingeid sensatsioonilisi arenguid toimunud, vähemalt võrreldes paljude teiste erialadega.
Samal ajal on meie erialal edasi arenenud tehnoloogia, mis aitab muuta anesteesia võimalikult turvaliseks ja väheinvasiivseks. Nn „nuinarkoosi“ ei pea enam ammu kartma.
Põlva haiglas teeme sedatsioonis endoskoopilisi protseduure ehk gastroskoopiat ja kolonoskoopiat ning võrreldes suurte keskustega pääseb siin uuringutele üsna lühikese järjekorraga. Lisaks proovime käivitada valuraviarsti ambulatoorset vastuvõttu, aga see vajab veel peenhäälestamist.
Kas on veel midagi olulist, mida peaks anesteesia kohta teadma?
Tänapäeval on narkoosi endaga kaasnevad riskid üldiselt väga madalad. Kindlasti ei tasu karta, et äkki ei jää narkoosi ajal magama. Mul ei ole olnud ühtegi patsienti, keda meie ravimid ei oleks magama pannud, ega ka ühtegi patsienti, kes oleks olnud narkoosi ajal ärkvel.
See ei tähenda, et niisugune olukord oleks täiesti võimatu. Narkoosiaegne ärkvelolek on küll väga haruldane nähtus, eriti plaanilises kirurgias muidu madala riskiga patsiendi puhul.
Tasub ka teada, et kuigi operatsioonile tulles puututakse anestesioloogiga üldiselt üsna vähe kokku, on meie töö hindamatu ja väga oluline osa positiivse operatsioonikogemuse saamisel.
Avaldatud 16.10.2026, autor Madis Perli

Kas teadsid, et Põlva haiglas saab käia ka massaažis?

/in /by

Kas teadsid, et Põlva haiglas saab käia ka massaažis?
 
„Klassikaline massaaž võib aidata leevendada lihaspingeid ja -valusid ning pakkuda kehale võimalust lõõgastuda. Inimesed tulevad massaaži väga erinevatel põhjustel, mõni soovib leevendust pinges lihastele, teine lihtsalt võimalust aeg maha võtta,“ selgitas Põlva haigla massöör Lii Tarve.
 
Massaaži sobivus ja mõju on individuaalsed ning massaaživõtted valitakse vastavalt inimese vajadustele ja enesetundele.
 
Põlva haiglas on massaažiks järgmised võimalused:
• lokaalne ravimassaaž – 20 min / 25 €
• ravimassaaž – 45 min / 45 €
• klassikaline üldmassaaž – 70 min / 60 €
• spordimassaaž – 70 min / 65 €
 
Registreerimine ja lisainfo: taastusravi@polvahgl.ee või 799 9184. Võimalus soetada ka kinkekaardina.
 
Tegevusloa nr L02783
Avaldatud 13.10.2026, autor Madis Perli

Ootame tööle SISEOSAKONNA JUHATAJAT

/in /by

Põlva haigla siseosakonda on oodatud tööle: OSAKONNA JUHATAJA

Põlva haigla siseosakond

Põlva haigla siseosakonnas ravime ägedate ja krooniliste sise-haigustega patsiente ning pakume järel- ja päevaravi. Meie 30 voodikohaga osakonnas töötab professionaalne ja kokkuhoidev mees-kond, kes teeb tihedat koostööd teiste erialade spetsialistidega. Põlva haigla siseosakond pälvis „Aasta juhendaja 2025“ tiitli.

Kui otsid töökohta, kus kolleegid hoiavad üksteist ja kus sinu panus kujundab haigla tulevikku, siis Põlva haigla võib olla just sinule.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
  • omad arstikraadi ja head sisehaiguste kompetentsi;
  • oled uuendusmeelne ja avatud suhtleja;
  • oled professionaalne, julged võtta vastutust;
  • Sul on valmisolek juhina areneda.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • paindlikku töökorraldust;
  • maakonnahaiglale omast kodust ja toetavat kollektiivi;
  • võimalust juhtida ja teha päris ravitööd, mitte kaduda suurde süsteemi;
  • professionaalset kasvu ja mitmekesist kliinilist tööd.

Konkurss kestab sobiva kandidaadi leidmiseni.

INFO JA KANDIDEERIMINE

Sinu küsimustele vastab ravijuht dr Eneli Kaasik eneli.kaasik@polvahaigla.ee või 525 7497. Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus.

Avaldatud 09.10.2026, autor Madis Perli

Noortenõustamine Põlva haiglas – vastused seksuaaltervise küsimustele

/in /by

Põlva haigla ämmaemanduskeskuse noortenõustamise kabinetis on oodatud kõik alla 27-aastased noored, olenemata soost.
Kabinetis võtab vastu ämmaemand-noortenõustaja Kätriin Taal, kellega saab usalduslikus keskkonnas rääkida seksuaaltervise, suhete ja oma kehaga seotud küsimustest.
Millistel teemadel saab nõu küsida?
Seksuaalsus ja lähisuhted
Seksuaalne identiteet
Murdeiga ja kehas toimuvad muutused
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid
Rasestumisvastased vahendid
Planeeritud või ootamatu rasedus
Vajadusel on vastuvõtul võimalik teha günekoloogiline läbivaatus ning võtta analüüse seksuaalsel teel levivate infektsioonide tuvastamiseks.
 Noortenõustamine on tasuta ka ravikindlustuseta noortele.
 Vastuvõtule registreerimine ja lisainfo:
 Ämmaemanduskeskus: 799 9129
 Haigla registratuur: 799 9100
 Esmaseks konsultatsiooniks kirjuta: katriin.taal@polvahgl.ee
Tegevusluba L02783
Avaldatud 08.10.2026, autor Madis Perli

Põlva haiglasse on oodatud tööle VAIMSE TERVISE ÕDE

/in /by

Põlva haigla taastusravi osakonda on oodatud tööle VAIMSE TERVISE ÕDE.

Sinu peamisteks tööülesanneteks on patsientide vaimse tervise hindamine ja nõustamine; patsientide toetamine toimetuleku ja taastumisega seotud küsimustes; koostöö patsiendi lähedaste ja ravimeeskonna liikmetega; õendusprotsessi planeerimine ja läbiviimine ning nõuetekohane dokumenteerimine.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:

  • Sul on vaimse tervise õenduse alane ettevalmistus või varasem töökogemus selles valdkonnas;
  • oled hea suhtleja, empaatiline ja kohusetundlik;
  • oskad töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas;
  • Sul on kõrgtasemel eesti keele oskus;
  • Sul on hea arvutikasutamise oskus.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täistööaega (paindlik tööaeg);
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • võimalusi erialaseks arenguks ja täiendkoolitusteks;
  • konkurentsivõimelist töötasu;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: kokkuleppel

INFO JA KANDIDEERIMINE:

Saada oma sooviavaldus ja CV hiljemalt 19.10.2026:

heddi-liis.laurits@polvahaigla.ee

Põlva haigla on uuendusmeelne ja tunnustatud meditsiini- keskus Lõuna-Eestis.

Soovime täiendada oma ambulatoorset meeskonda, kuhu kuuluvad kliinilised psühholoogid, psühholoogid ja psühhiaater. Töötame meeskonnana, kus oled väärtustatud ja saad töötada omas tempos. Üheskoos tagame patsientidele sobiliku taastumise ja ravi.

Südamega hoitud taastumine Põlva haiglas:

1. lähtub patsiendi vajadustest ehk on inimesekeskne,

2. tugineb kaasaegsetele rahvusvahelistele ravistandarditele ehk on professionaalne,

3. parandab patsiendi toimetulekut ehk on tulemuslikkusele orienteeritud.

 

Avaldatud 22.09.2026, autor Madis Perli

Patsiendiohutuse päeval märkasime eeskujulikke kolleege

/in /by

17. septembril tunnustame kolleege, kes panustavad järjepidevalt patsiendiohutuse kõrge taseme hoidmisele Põlva haiglas.
Põlva haiglas paistsid eriliselt silma infektsioonikontrolli töörühm ja operatsiooniploki töötajad, keda käisid osakondades tunnustamas Põlva haigla ravijuht dr Eneli Kaasik ja õenduse ja patsiendikogemuse juht Egle Lihtsa.
Vabatahtliku infektsioonikontrolli töörühma, juhib infektsioonikontrolli õde Kerli Raudsepp ja viimase aasta jooksul on nad panustanud arvukalt tunde ja ideid, kuidas haiglas infektsioonide levikut piirata ning tööprotsessidesse juurutada patsiendiohutust tõstvaid meetmeid.
Infektsioonikontrolli töörühma kuuluvad: Maire Merdikes, Pille Pihus ja Anhelika Lodeson siseosakonnast; Merle Raudsepp, Triin Tiirik ja Maie Neumann taastusravist; Janika Matto õendusabist; Irma Luht ja Kadri Mölder kirurgiast ning Karin Noormets EMO-st.
Suur tänu kõigile töörühma liikmetele aktiivse panuse ja infektsioonikontrolli põhimõtete edendamise eest kogu haiglas!
Eraldi väärivad tunnustust ka kirurgia osakonna operatsiooniploki töötajad, kelle järjepidevus puhtuse ja patsiendiohutuse tagamisel on eeskujulik.
Haiglas hinnatakse pindade ja tarvikute puhtust luminomeetrilise ATP-meetodiga. Operatsiooniplokis on lubatud piirväärtuseks 10 RLU (Relative Light Unit), kuid mõõtmistulemused jäävad seal valdavalt hoopis 0–1 RLU lähedale.
Aitäh, et loote turvalised tingimused operatsioonideks! Teie kõrgete standardite hoidmine ja soov pidevalt areneda aitab patsiendiohutust iga päev päriselt edendada.
Suur aitäh kõigile, kes annavad oma panuse turvalisema haiglakeskkonna loomisesse!
Avaldatud 17.09.2026, autor Madis Perli

Teenekal arstil täitus Põlva haiglas 45. tööaasta

/in /by

Pildil vasakult: Põlva haigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Egle Lihtsa, personalispetsialist Loo Helmrosin, sisearst dr Ants Vent ja juhatuse liige Kristin Raudsepp.

Põlva haigla teenekal sisearstil dr Ants Vendil täitus augustis 45 tööaastat Põlva haiglas.

„See aeg on läinud nagu linnulennult,“ tunnistas sisearst dr Ants Vent. Soov inimesi aidata oli pikaajalisel tohtril selge juba varakult.

„Teadsin 8ndas klassis, kelleks saada tahan. Tol ajal tuli müügile anatoomia õpik ja ostsin selle ära. Kolm aastat hiljem, kui keskkooli lõpetasin, läks mul seda juba ülikoolis vaja,“ rääkis dr Vent.

45 aastaga on dr Vent näinud, kuidas uus haigla on ajas muutunud ning eredalt meeles esimene kohtumine Põlva haiglaga. „Tohutud tööd olid veel pooleli, kuid inimesed olid õnnelikud, haigla oli valmis saamas ja igal pool saatis värske värvi lõhn.“

Dr Vent soovis õpingute järel jääda Lõuna-Eestisse ja Põlva oligi mugavalt Tartu külje all ja looduslikult ilus koht ka. „Algusest peale on siinne keskkond olnud tore ja meenutan siiani peaarsti dr Ado Juhasood hea sõnaga – ta oli väga aus, printsipiaalne ja otsekohene.“

45 aastat ühes haiglas töötada on muljetavaldav number, haiglast eemal on ta olnud pool aastat, kui läbis Tallinnas sõjaväe välikirurgia õppe. „Ma ei ole selline reisija tüüp, olin siin juba ära harjunud, kuhu ma ikka oleks hakanud minema. Mulle meeldib siin, elamine ja puhas õhk, loodus ja mõnusad kolleegid.“

Sellest ajast jäävad dr Ventile kõige enam meelde patsiendid, keda nende aastate jooksul on pea võimatu kokku lugeda. Lisaks haiglatööle sõitis tohter ka üheksa aastat kiirabi.

„On olnud keerulisi juhtumeid, surmaga lõppenud juhtumeid, ega need meelest lähe. Mäletan samas raskeid olukordi, mis on lõpuks väga hästi lahenenud,“ sõnas dr Vent.

Lõpetuseks soovib dr Vent kõigile tugevat tervist: „Kolleegidele jõudu oma töös ja patsientidele head paranemist!“

Avaldatud 26.08.2026, autor Madis Perli

Põlva haigla alustas südamehaigete taastusraviga

/in /by
Põlva haiglas saavad südamehaigusega patsiendid nüüd taastusravi kodukohale lähemal. Teenus on mõeldud eelkõige südameinfarkti või muu südamehaiguse järel taastuvatele inimestele, kelle koormustaluvus on langenud ning kes vajavad taastumiseks personaalset ja pikaajalist tuge.

Põlva haigla taastusarsti dr Külli Marguse sõnul tekkis vajadus teenuse järele igapäevatööst. Tema vastuvõtule jõudis järjest rohkem Põlvamaa inimesi, kes olid saanud südameinfarkti järel ravi Tartus, kuid kelle jaoks oli taastusravil käimine kodust kaugemal keeruline.

„Südamehaiguste ravi ei lõpe haiglast väljakirjutamisega. Sageli vajab inimene pikema aja jooksul nõustamist, koormustaluvuse jälgimist ja tuge, et ta saaks turvaliselt oma igapäevaellu tagasi pöörduda,“ ütles dr Margus.

Teenuse käivitamiseks tegid Põlva haigla spetsialistid koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi kolleegidega, kellelt saadi vajalik väljaõpe ja praktilised teadmised südamehaigete taastusravi korraldamiseks. Põlva haiglas jätkatakse taastusraviga pärast seda, kui patsient on läbinud vajalikud uuringud ja saanud kardioloogilise ravi.

Taastumine toimub samm-sammult

Südamehaigete taastusravi koosneb taastusarsti ja füsioterapeudi vastuvõttudest ning individuaalselt kohandatud treeningutest. Lisaks füüsilisele taastumisele nõustatakse patsienti ravimite võtmise, toitumise, liikumise ja tervist kahjustavatest harjumustest loobumise teemadel.

„Südamelihas on kahjustuse järel nõrgem ning inimese koormustaluvus ja jõud võivad märgatavalt langeda. Meie eesmärk on neid järk-järgult ja turvaliselt taastada, et inimene saaks naasta tööle, igapäevaste tegevuste ja võimalusel ka varasemate harrastuste juurde,“ selgitas dr Margus.

Põlva haigla sisearsti dr Katrin Keerma sõnul saavad südamehaiged edaspidi vajalikku ja spetsiifilist taastusravi kodu lähedalt.

„Südamehaigete taastusravi on rahulikum ja struktureeritud tegevus. Ravi võib olla pikaajaline, kuid Põlva haigla meeskond on terve selle teekonna patsiendi kõrval. Eesmärk on, et patsient saaks kodus iseseisevalt hakkama ja koormustaluvus paraneks,“ ütles dr Keerma.

Kõige enam hakkab südamehaige taastusravis kohtuma füsioterapeutidega, kes on saanud vajaliku väljaõppe. Põlva haiglas kasutatakse aeroobseks treeninguks veloergomeetrit ning treeningu ajal jälgitakse pulssi pulsiandurite abil ning näit kuvatakse tahvelarvuti kaudu suurele ekraanile. Nii saab ka patsient ise õppida jälgima, millises pulsivahemikus on tal sobiv liikuda ja kui kiiresti pulss pärast koormust taastub.

„Veloergomeetril treenimine sobib alustamiseks hästi, sest koormust saab paremini kontrollida ja suurendada vastavalt patsiendi võimekusele. Lisaks soovitame patsiendil käia jalutamas ja leida endale sobiv mõõduka intensiivsusega liikumisviis,“ rääkis füsioterapeut Liisa Lõhmus.

Oluline on patsiendi enda osalus

Südamehaigete taastusravi on enamasti pikaajaline protsess, hõlmates vajaduse korral korduvaid vastuvõtte, nõustamist ja edasiste eesmärkide seadmist. Dr Marguse sõnul vajab inimene pärast südameinfarkti sageli täiesti uut tegevusplaani.

„Mõnele patsiendile määratakse pärast infarkti esimest korda elus mitu ravimit. Siis tuleb põhjalikult selgitada, miks neid ravimeid on vaja võtta regulaarselt ja pikaajaliselt. Samuti räägime vastuvõtul toitumisest, suitsetamisest loobumisest ja sellest, kuidas liikumisega turvaliselt alustada,“ sõnas dr Margus.

Taastusravi edukus sõltub suuresti patsiendi enda valmisolekust oma tervisesse panustada. Haigla meeskond saab anda teadmised, soovitused ja toe, kuid ravimite võtmine, igapäevane liikumine ja eluviiside muutmine jäävad patsiendi enda vastutuseks.

„Meie ei saa patsiendi kõrval kodus seista ja kontrollida, kas ta on ravimid võtnud või suitsetamisest loobunud. Saame aidata inimesel mõista, miks need muudatused on vajalikud, ja õpetada teda oma tervist iseseisvalt jälgima,“ ütles dr Margus.

Südamehaigete taastusravile jõuavad patsiendid enamasti kardioloogi, taastusarsti, sisearsti või perearsti suunamisel. Värskelt südameinfarkti põdenud patsiendid suunatakse Põlva haiglasse sageli pärast Tartu Ülikooli Kliinikumis läbitud ravi ja uuringuid.

Avaldatud 19.08.2026

Patsiendid hindavad kõrgelt Põlva haiglas saadud haiglaravi

/in /by

Foto: Signe Pärn

2026. aasta kevadel toimus Põlva haigla statsionaarsete patsientide rahulolu uuring, mille eesmärk oli saada ülevaade patsientide kogemustest ja rahulolust haiglaraviga.

Tulemused näitavad, et patsiendid hindavad kõrgelt personali suhtumist, kättesaadavust ja usaldusväärsust. Operatsioonieelse teavitamise kohta tagasisidet andnud patsientidest leidis 100%, et neile selgitati enne operatsiooni piisavalt, mis toimub operatsiooni eel, ajal ja järel. Samuti hindasid kõik vastanud positiivselt haiglasse vastuvõtul asjaajamise selgust.

Õdede kättesaadavusega jäi rahule 97% ja arstide viisakusega 96% vastanutest. Õdede usaldusväärsust ja oskusi, patsientide murede mõistmist ning arstide antud vastuste arusaadavust hindas positiivselt 95% vastanutest. Põlva haigla haiglaraviga jäi üldiselt rahule 94% patsientidest ning 93% vastanutest tuleks ravivajaduse korral taas Põlva haiglasse.

Kõige enam arenguruumi näitasid vastused haiglatoidu, personali enesetutvustamise, privaatsuse tagamise ning ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta antava teabe puhul. Ka nende küsimuste juures oli positiivsete hinnangute osakaal siiski kõrge, jäädes vahemikku 86–90%.

Küsitluses osales 56 sise-, kirurgia- ja taastusravi statsionaarsest osakonnast välja kirjutatud patsienti. Küsimustiku täitis paberkandjal 91% ja elektrooniliselt 9% vastanutest. Üldine vastamismäär oli 43%.

Vastanutest 60% olid naised ja 40% mehed. Vastanute keskmine vanus oli 69 aastat ning vanus jäi vahemikku 29–96 aastat. Patsientidel paluti vastata kokku 31 küsimusele, mis käsitlesid haiglaravi, raviarsti, õdede ja haiglaga seotud kogemusi.

Rahulolu uuring toimus 6. aprillist 3. maini 2026. Patsientide tagasiside aitab Põlva haiglal säilitada hästi toimivaid praktikaid ning pöörata tähelepanu valdkondadele, kus patsiendikogemust saab veelgi parandada.

Avaldatud 06.08.2026