Põva haigla labor

Täna tähistatakse bioanalüütikute päeva

Täna 15. aprillil tähistatakse rahvusvahelist bioanalüütikute päeva, et tunnustada nende olulist rolli tervishoius!
Bioanalüütikud tagavad kiired ja täpsed analüüsitulemused, mis mõjutavad otseselt patsientide ravi. Nende professionaalsus ja täpsus on hindamatu, kuna tänu neile saavad arstid ja õed usaldusväärsed tulemused, mille järgi alustada ravi.
Me täname südamest bioanalüütikuid oma panuse eest!
Põva haigla labor

Põlva haigla labor

Õel Kaja Sarikul täitus 45 aasta tööjuubel

Võib öelda, et Kaja sattus Põlva haiglasse läbi õnneliku juhuse. Algselt Tilsisse suuna võtnud õde, sai alles kohale jõudes teada, et sealne koht oli juba võetud. Nii alustas otse koolist tulnud Kaja õena tööd toonases Põlva polikliinikus, kus esimese tööpäevana ootasid silmaarsti kabinetis koos arstiga vastuvõtud.

„Esimesel nädalal töötasingi kolm päeva silmaarsti kabinetis ja kaks nina-, kõrva- ja kurguarsti vastuvõtu juures,“ meenutas Kaja, kes praegu töötab õena hoopis taastusravi osakonnas.

Küsimusele, mis küll hoiab inimest 45 aastat ühes töökohas, vastas Kaja: „Mulle meeldib see et osakonnas on töökaaslased nii omaks saanud. Noored kolleegid veavad mind igale poole. Näiteks Põlva haigla viievõistluse matkadele poleks elu sees üksi läinud. Jalgratas seisis 20 aastat enne kui selle rattamatkaks välja võtsin. Mul on väga head kolleegid, kes utsitavad tagant.“

Kaja peab oma tugevusteks patsientidega suhtlemist ja nende aitamist ning leiab, et töö juures pole midagi ületamatut, sest kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

„Usun, et iga olukord ja probleem saab lahendatud, aga mõnikord peab asja väga rahulikult võtma. Meil ei ole kiiret, et patsient kiiresti voodist üles saaks. Vaid see tuleb just kasuks, kui patsient suudab ise rahulikult voodist tõusta ja omal nööbid kinni panna,“ ütles Kaja.

Kaja nentis, et ilma oma toredate kolleegideta oleks ta ilmselt juba ammu pensionipõlve nautimas.

„Ma küll olen mõelnud koju jääda, kuid õnneks kolleegid veensid mind ümber. Mis ma seal kodus üksi teeks? Muidugi aiamaa ootab, aga olen selline üle mõtleja, et ilmselt mõtleks endale igasuguseid haiguseid külge,“ nentis Kaja naljatledes.

Kuigi 45 aasta tööjuubel on vinge saavutus, siis lisaks tööle meeldib Kajale kududa ja suvel lapselapsi hoida.

„Mul on kaks poega, neli lapselast ja nendest on ainult rõõm. Väga meeldib reisida, Itaalias olen kolm korda käinud, seal mulle väga meeldib. Lennukiga lennata ei eelista, aga pool Euroopat olen sellegi poolest läbi reisinud. Järgmisena ootavad avastamist Kesk-Rootsi väikelinnad,“ ütles Kaja.

Soovime Põlva haigla poolt Kajale õnne tööjuubeli puhul!

Algas ambulatoorsete patsientide rahulolu uuring

Hea Põlva haiglas vastuvõtul käinud patsient!

Soovime parandada ambulatoorsete vastuvõttude raviteenust ja uurida patsientide rahulolu Põlva haiglas. Selleks viime läbi patsientide rahulolu uuringu, mis toimub 01.04. – 28.04.2024.
Küsimustiku täitmine on vabatahtlik ja anonüümne.

Palume peale vastuvõttu leida mõne minuti ankeedi täitmiseks. Selleks on kaks võimalust:

  • täita küsimustik haiglas kohapeal paberkandjal
  • täita elektrooniliselt SIIN

Teie arvamus on meile oluline!

Küsimuste korral võtke ühendust:
79 99 101 või info@polvahgl.ee

Põlva Haigla

Põlva haigla avas ettevõtetele ja asutustele töötervishoiuteenuse

Põlva Haigla

 

Nüüdsest on võimalus Põlva haiglas läbida töötervisekontrolli ning esimesed ettevõtted ja asutused on oma töötajad Põlvasse töötervist kontrollima suunanud.

Põlva haigla juhatuse liikme Kristin Raudsepa sõnul on uus teenus hästi omaks võetud.

„Alguses keskendusime vaid oma töötajate tervisekontrollile, keda meil on ligi 400, kuid oleme töö käigus aru saanud, et mõistlik on teenust pakkuda ka teistele Põlva ja Kagu-Eesti ettevõtetele,“ tõdes Raudsepp.

Raudsepp tõi välja, et töötervishoiul on oluline roll töökeskkonna ja töötajate heaolu tagamisel, aidates ennetada ja välja selgitada tööga seotud terviseprobleeme. Seetõttu on tal hea meel, et Põlva haiglas saavad nüüd kohalikud ettevõtted ja asutused ka töötervise muredele lahenduse.

Töötervishoiuarsti ja -õe vastuvõtud toimuvad esialgu neljapäeviti kell 14-18 ning peagi ka teisipäeviti. Kontroll koosneb töötervishoiuarsti ja -õe vastuvõttudest ning kui töötaja veedab rohkem kui 50% ajast kuvari taga, siis tuleb külastada ka optometristi. Arst annabki lõpliku hinnangu töötaja tervisliku seisundi kohta, kaasates selleks vajadusel teisi spetsialiste.

 

Loe lähemalt: https://www.polvahgl.ee/osakonnad/tootervishoid/

Võta ühendust: tervisekontroll@polvahgl.ee

Põlva haigla Apteegi juhatja

27. märtsil tähistatakse esimest korda haiglaapteegi päeva!

27. märtsil tähistatakse esimest korda haiglaapteegi päeva, et juhtida tähelepanu haiglaapteegi olulisele rollile tervishoiusüsteemi toimimise tagamisel.

Haiglaapteegid tagavad õigeaegse juurdepääsu ravimitele ja meditsiiniseadmetele. Põlva haiglas veab haiglaapteegi tööd proviisor Milvi Kasepuu (pildil).
Soovime meie proviisorile, farmatseudile, farmatseudi assistentidele ja sterilisatsioonitehnikutele toredat haiglaapteegi päeva!
Põlva haigla Apteegi juhatja

Järgmised perekooli loengud toimuvad märtsis ja aprillis

Perekoolis valmistame pere ette sünnituseks, vastsündinu hoolduseks, rinnaga toitmiseks ja ees ootavaks sünnitusjärgseks perioodiks. 

Järgmised loengud toimuvad:

28.03.24 16.00-17.30 Vastsündinu hooldus – ämmaemand Svetlana Nilbe
11.04.24 16.00-18.00 Sünnitus – ämmaemand Svetlana Nilbe
23.04.24 14.00-15.30 Imetamine – ämmaemand Merlin Mesak

Põlva haigla aasta arst: tihti ei anta lähedastele piisavalt infot

Sisearst dr Madli Pintson valiti kolmandat aastat järjest Põlva Haigla aasta arstiks. Foto: Madis Perli / Põlva Haigla

 

Põlva Haigla aasta arsti tiitli pälvis kolmandat aastat järjepanu sisearst dr Madli Pintson.

Dr Madli Pintson on Põlvast pärit ja Põlva Haiglasse jõudis ta peale residentuuri lõpetamist, kui asus tööle siseosakonnas arstina, juhatades samas ka neli aastat osakonna tööd.

„Mulle suured haiglad väga ei meeldi, seal ei ole sageli ühtehoidvat kollektiivi. Kõik on kuidagi eraldi, keegi koridoris tere ei ütle. Siin aga teretavad kõik, enamasti ka naeratades, üksteist,“ tõdes dr Pintson. Loomulikult pole üksnes tere see, mis inimest kuskil kinni hoiab. Eelkõige on nendeks teguriteks töökliima ja kolleegid hooldajatest arstideni.

2012. aastal arstiteaduskonna lõpetanud dr Pintson tõdes, et arsti eriala polnud algselt tema esimene valik.

„Keskkoolis tahtsin saada õpetajaks nagu minu ema, aga ma arvan, et vanaisa mõjul otsustasin ikkagi arstiks kandideerida. Pingerida oli tõsine, mõtlesin, kas saan üldse sisse, aga sain esimese korraga. Varuvariant oleks olnud õendus,“ nentis Pintson.

Kui arsti põhiõpe läbitud, otsustas Pintson kohe ka eriala valida. Selleks sai sisehaiguste ja kliinilise farmakoloogia residentuur, mille ta 2019. aastal edukalt lõpetas.

„Mulle meeldib see, et sisearst vaatab inimest kui tervikut. Ja kuna ravimite koostoime ja nende sobivus teatud haiguste ja ka inimeste puhul on huvitav, saigi kliinilise farmakoloogia lisaeriala valitud,“ tõdes Pintson.

Patsiendid lähevad üha keerukamaks

Pintsoni sõnul maakonnahaiglas sisearst väga laia profiiliga ning tegeleda tuleb nii krooniliste haiguste, südame-, kopsu- ja seedetraktihaigustega, aga ka alkoholi liigtarvitamisest tekkinud maksahäiretega.

„Sisearsti roll ongi ravida ja diagnoosida haigusi ning vajadusel suunata patsient edasi eriarsti juurde. Arvuliselt on kõige rohkem südameveresoonkonna haigustega patsiente, järgnevad erinevad põletikud ja infektsioonid, näiteks kuseteede põletikud,“ ütles Pintson, kes päevas ravib statsionaaris umbes kümmet patsienti. Nendele lisanduvad valves oleku ajal EMO patsiendid ja vastuvõtule tulnud inimesed.

Aastatega on Pintsoni sõnul läinud kontingent üha keerulisemaks. „Paljud ei parane, osadel puudub motivatsioon. Palju on voodihaigeid, kes tulnud näiteks hooldekodudest. Kuna elanikkond vananeb, siis ongi üha enam eakaid patsiente, kelle puhul tuleb tegeleda põhiprobleemi kõrval mitme kaasuva haigusega. Haiglasse koonduvadki keerulisemad patsiendid, lihtsamad haigused saab ka kodus ära ravitud. Patsienti, kes tuleb ise vastuvõtule, on oluliselt lihtsam aidata.“

Hea arsti saladus

Kolmandat korda aasta arsti tiitli võitmine tähendab, et midagi on tehtud õigesti. Mis teeb sinu hinnangul arstist hea arsti?

„Ma arvan, et võtmesõna on ikkagi rohke suhtlus. Probleemidest tuleb rääkida ausalt. Kui prognoosi pole, siis tuleb ka see ausalt välja öelda, et vältida edaspidiseid konflikte. Samuti võtan aega nii patsientidele kui personalile. Kui on mure, siis üritan ikka süveneda. Hästi palju on vaja selgitus- ja teavitustööd just patsientide lähedastele. Tihti ei anta piisavalt infot edasi,“ leiab Pintson.

Pintsoni sõnul tuleb aktiivselt lugeda ka erialakirjandust, et olla kiiresti muutuva meditsiiniinfoga kursis. Lisaks kliinilisele tööle arstina õpetab dr Pintson 2016. aastast üliõpilasi geriaatria erialal.

Meditsiinipersonal on ülekoormatud

Pintson peab suurimaks probleemiks personalipuudust, mistõttu töötajad on ülekoormatud. Samuti ei suuda suured haiglad kõiki patsiente ära teenindada, mis tähendab, et maakonnahaiglal on oma kindel koht ja roll olemas.

„Kogukonnale on oluline, et Põlvas on haigla, ja see võimalus peab inimestele jääma. Krooniliste haigete ravi peab jääma ka maakonda,“ leiab Pintson.

Tartu lähistel elaval Pintsonil võtab suure osa töövälisest ajast lapsega tegelemine, kuid see aitab päevarutiinist välja tulla, ühiselt midagi põnevat ette võtta, trennis käia ja koos areneda.

Kuidas aga aasta arst tööst puhkab? „Proovin ise ka trennis käia ja rühma- ning jõutreeningutest osa võtta. Üritame Eestis ringi sõita, näha erinevaid kohti, ja meeldib väga kududa, sest see aitab lõõgastuda. Lisaks erialasele kirjandusele naudin ka head ilukirjandust ,“ ütles Pintson.

Dr Pintsoni soovitused inimestele: „Kuna üldine foon on väga ärev, siis tuleks leida vahend, mis seda aitab maandada. Alkohol ja ülesöömine ei ole lahendus. Töötage vähem, pidage tervisesoovitustest kinni ja võtke ettenähtud ravimeid.”

 

Põlva haiglas käib ravitöö kõrvalt aktiivne teadustöö

Põlva haigla taastusravi osakonna logopeed Anne Urikol ja kaasautoritel valmis uurimus logopeedilise ravi kättesaadavusest Eesti tervishoiusüsteemis, millest selgus, et logopeediline abi Eestis on ebaühtlane ja ravimaht vähenemas.

Tegemist on esimese Eesti tervishoiusüsteemis läbi viidud logopeedilise ravi osutamist hõlmava teadusuuringuga, kuhu kaasati kõik aastatel 2010-2022 Haigekassa rahastusel teostatud logopeedilised raviteenused Eestis.

Uuringu tulemused näitasid, et 2022. aasta lõpuks langes logopeedilise raviteenuse maht 2012. aasta tasemele.

„Peamine järeldus on see, et logopeede ei jätku igale poole ja neid tuleb hoida. Teenust ei saa osutada kui spetsialisti ei ole. Nõudlust on, aga pakkumist ei suudeta täita,“ ütles Põlva haigla taastusravi teadusuuringute töörühma liige logopeed Anne Uriko.

Seejuures uuris Põlva haigla töörühm tervishoiusüsteemis osutatud logopeedilise raviteenuse kogumahtu ning regionaalseid erinevusi ja ajalisi trende aastatel 2010–2022.

Uriko sõnul erines piirkondlikult osutatud logopeedilise ravi maht 1000 elaniku kohta omavalitsustes kuni 367 korda. Piirkondlikult ebaühtlaselt kättesaadav ravi tingis patsientide rände teenuse järele kodumaakonnast väljapoole, sh üle Eesti.

„Raviränne ja kaugteenuse kasutusele võtmine ravivajadust katta pole suutnud. Eelnev viitab vajadusele üle vaadata tervishoiusüsteemi võimekus osutada nii praegu kui ka tulevikus Eesti erinevates piirkondades logopeedilist ravi,“ leiab Uriko.

Kui suured tõmbekeskused Harjumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Tartumaa suudavad suuremalt jaolt oma piirkonna patsiendid ise ära teenindada, siis Põlva suudab suurte keskuste kõrval ära teenindada vähemalt pooled logopeedilise ravi vajajad.

„Meil käib aktiivne teadustegevus taastusravi uurimisel. Logopeedia teenuse olukorra kaardistus võiks olla oluline sisend tervishoiupoliitika kujundamiseks,“ leiab uuringu kaasautor taasturavi osakonna juhataja Pärt Prommik.

Prommiku sõnul on taastusravi uurimine üks haigla põhifookuseid ja aitab muuta taastusravi teaduspõhisemaks.

„Põlva haiglas toimuv teadustöö näitab, et teadust on võimalik teha ka väiksemas keskuses, kui see on haigla prioriteet,“ leiab Prommik.

Siseosakonda on oodatud tööle ÜLDARST

AS Põlva Haigla meeskonda on oodatud ÜLDARST

Peamised tööülesanded:

  • arstiabi osutamine sisehaiguste osakonnas (ambulatoorne- ja statsionaarne- ning valvetöö);
  • patsientide käsitlemine tõenduspõhise meditsiini kohaselt, hõlmates haiguste diagnostikat, ravi ja nõustamist;
  • vajalike uuringute ja protseduuride tegemine;
  • koostöö teiste spetsialistidega;
  • tööd puudutava dokumentatsiooni täitmine.

Edukal kandidaadil on:

  • meditsiiniline kõrgharidus;
  • analüüsi ja iseseisva töö võime;
  • väga hea suhtlemisoskus;
  • arvutikasutamise oskus;
  • meeskonnatööle ja tulemusele orienteeritus.

Kasuks tuleb:

  • algatusvõime, järjekindlus, hea pingetaluvus;
  • eneseväljendusoskus ja hea läbirääkimisoskus;
  • korrektsus, organiseerimise ja koordineerimisoskus.

Haigla poolt pakume:

  • paindlikku tööaega;
  • huvitavat ja arendavat tööd tervishoiuasutuses;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • tasuta töötajate bussi Tartu-Põlva-Tartu;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • eneseteostusvõimalust.

Kandideerimiseks palun esitage meile:

  • elulookirjeldus;
  • haridust tõendavate dokumentide koopiad.

Lisainfo:

Katrin Keerma, siseosakonna juht katrin.keerma@polvahgl.ee

Dokumendid palume saata personalispetsialistile: loo.helmrosin@polvahgl.ee

Selgusid Põlva Haigla aasta töötajad 2023

Meil on saanud traditsiooniks just sõbrapäeval tunnustada aasta silmapaistvamaid töötajaid. Meil on rõõm, et meiega on nii palju tublisid kolleege ja sõpru – aitäh!❤️
 
⭐️Aasta töötajad 2023⭐️
Aasta arst – dr Madli Pintson
Aasta õde – Sirli Kiilo
Aasta hooldaja – Tippuli Plado
Aasta tervishoiuspetsialist – Henri Pehk
Aasta tugitöötaja – Helmer Kostabi
Aasta tulija – Kristin Raudsepp
Patsiendisõbralikem töötaja – Ingrit Männiste
Parim kolleeg – Sirli Kiilo