Põlva haiglas avati kaasajastatud kirurgia ja õendusabi osakonnad

Avaldatud 26.06.2025, autor Madis Perli
Avaldatud 26.06.2025, autor Madis Perli
OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
Tööle asumise aeg: 01.07.2025
Avaldatud 18.06.2025, autor Madis Perli
OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
Avaldatud 12.06.2025, autor Madis Perli
Avaldatud 05.06.2025, autor Madis Perli
Õendusabi osakonna õde Marge Kurvits jagas oma meenutusi haiglast ja tööst ning tõdeb, et üht-teist on aja jooksul Põlva haiglas muutunud.
Oled Põlva haiglas töötanud õena koguni 46 aastat. Kuidas see kõik õnnestus?
No näed, õnnestus! 1979. aastal lõpetasin kooli ja mind suunati tööle Räpina haiglasse, mis kuulus tollal Põlva haigla alla. Töötasin seal kolm aastat kirurgia osakonnas. Kui valmis praegune haiglahoone, tulin tööle siia kirurgiasse ja olen siiani jäänud.
Vahepeal käisin kahe lapsega dekreedis – tol ajal oli see aasta, teise lapsega olin vist poolteist aastat, aga tulin alati varem tööle tagasi. Olen kogu aja olnud kirurgias, nüüd viimased neli või viis aastat olen töötanud õendusabi osakonnas väiksema koormusega, sest tervis nõuab lühemaid tööpäevi. Protseduuriõena teen 10 tunniseid valveid, varem olid ka 24 tunnised valved. Aga see osakond on mulle nii armsaks saanud, pole kunagi tahtnud mujale minna – kolleegid on toredad ja midagi halba pole öelda. Kui tervis vastu peab, tahan töötada pensionieani ja ehk isegi natuke kauem.
Kuidas võrdlete 1981. aasta Põlva haiglat ja tänast?
Vahe on kui öö ja päev. Tol ajal olid veel klaassüstlad metallkolviga, kummivoolikutest tilgasüsteemid – ja veel juurde nende steriliseerimine ja käsitsi monteerimine. Sidumiseks keerutasime “tutikuid” näppude vahel. Nüüd on kõik võimalused hoopis teised. Töö ise on küll sama jäänud, aga töövahendid ja -korraldus on oluliselt muutunud. Kõige keerulisem ehk on olnud arvutitega harjumine, aga julgen abi küsida, kui peaksin hätta jääma.
On teil mõni meeldejääv seik nende aastate jooksul?
Oh, ikka on. Esimesel tööpäeval 1981. aastal, kui kirurgiaosakond avati, olin öövalves. Üks vanapapa läks tualetti, aga tagasi enam ei tulnud. Otsisime teda tükk aega, ka meile oli maja võõras. Mõtlesime, mis nüüd saab. Lõpuks leidsime, ta oli uues majas ära eksinud ja kõndinud trepist alla keldrikorrusele. Õnneks lahenes kõik hästi.
Kus te õppisite?
Õppisin Tartu meditsiinikoolis. Sel ajal, kui mina Räpinas kooli lõpetasin, ei olnud veel keskhariduse baasil õe õpet. Ehk tuli minna kohe pärast kaheksandat klassi lõpetamist ja õppekava oli tihe – nii keskharidus kui meditsiiniõpe koos. Praktikumid olid kliinikumis ja maakonnahaiglates. Olime lapsed alles 14–15-aastased, kui kodust kaugele ühiselamusse kolisime. Mäletan esimene ühiselamu oli Saadjärvel ja sõitsime iga päev Tartusse 20 kilomeetrit. See oli paras katsumus, aga saime hakkama. Teisel või kolmandal kursusel sain ühikakoha juba linnas.
Kust tuli soov õeks õppida?
Naabrinaisest sai eeskuju – ta oli sugulane ja töötas Räpinas medõena. Palusin tal tuua mulle süstlaid ning nõelu ja siis ma süstisin kodus karud ja nukud vett täis. Ema oli küll pahane, aga huvi oli suur. Mõtlesin ka lasteaiaõpetajaks saada, kuid lõpuks otsustasin ikkagi meditsiini kasuks. Ka täna ei vahetaks seda mingi muu eriala vastu. Ainult töökoormust olen ajaga vähendanud. Olen töötanud ka intensiivis, aga nüüd eelistan rahulikumat rütmi.
Kuidas patsiente käsitled?
Kõigepealt kuulan rahulikult ja tähelepanelikult, mis mure on. Mulle meeldib patsientidega suhelda. Ei ole kuulnud, et oleksin kunagi pahasti öelnud, veel enam karjunud. Proovin lahendada olukordi, mis on minu võimuses. Tunnen ennast eriti hästi just käelistes tegevustes, nagu verevõtmine ja kanüüli paigaldamine.
Avaldatud 05.06.2025, autor Madis Perli
Dr Silver Merisalu on Põlva haigla üldkirurg ja kirurgia osakonna juhtaja, kes pälvis Põlva haigla aasta arst 2024 tiitli. Dr Merisalu jäi tunnustust vastu võttes tagasihoidlikuks ja võtab seda kui märkamist kogu osakonna tööle.
Siiski pole dr Merisalu panus Põlva haigla arengus väike, 2020. aastal, värskelt peale sünnitusosakonna sulgemist ja kirurgi valveringi kaotamist oli kirurgia osakond madalseisus ja hädasti oli tarvis inimest ja plaani, kuidas olukorda muuta.
„Ma arvan küll, et, 2020 oli Põlva haigla kirurgia mõttes murdepunkt. Vanema generatsiooni kirurgid olid juba pensioniealised ja Tervisekassa lepinguid kirurgia osakond ei täitnud. Siis oligi küsimus, et kuidas edasi,“ meenutas dr Merisalu.
Põlva haiglat vedas tol ajal noor juhatus, haiglajuht Margot Pintson ja ravijuht Marion Ploovits, kes otsisid aktiivselt inimest, kes viiks kirurgia osakonda edasi.
„Minu jaoks oli see suur väljakutse hakata osakonda ülespoole vedama. Lepingute täituvus oli võib-olla napilt 50 protsenti. Sellisel kujul olnuks väga keeruline jätkata,“ ütles dr Merisalu.
Alla kahe töökoha pole kunagi olnud
Enne Põlva haiglasse tulekut töötas dr Merisalu pikemalt Võru haiglas (aastatel 2006-2022), osalise koormusega Valga haiglas (2006-2018) ja Tartus Medita kliinikus (2014 kuni tänaseni). Kirurgi sõnul oli põhjuseid muutuseks mitmeid ning otsustavaks sai soov end üle pika aja uues keskkonnas ja rollis proovile panna.
„Olukord Põlva haigla kirurgias polnud kindlasti kergemate killast, kuid usun, et meelega enda raskemasse olukorda asetamine, arendab nii inimese kui ka spetsialistina. Hästi sobis ka Põlva haigla töökorraldus, mis kirurgile ei sisalda öövalveid,“ leiab dr Merisalu.
Küll toob 2020. aasta augustist kirurgia osakonda juhtinud dr Merisalu välja, et alla kahe töökoha pole tal elu jooksul kunagi olnud. „Minu jaoks kaks töökohta on n-ö puhkerežiim, et pigem ikka kolm või neli olnud. Nüüd olles 15 aastat vanem võrreldes karjääri algusega, siis ikkagi hakkad mõtlema, et peaks natuke rahulikumalt võtma,“ nentis kirurg.
Pannud kirurgia osakonna tõhusalt tööle
Töö tulemused ja tagasiside näitavad, et kirurgia osakond tegutseb dr Merisalu ja õendusjuhi Krister Matto juhtimisel tõhusalt.
„Esimene indikaator ongi tervisekassa lepingute täitmine, kuna nüüd me täidame lepinguid, siis võib öelda, et meil on hästi. Lepingu täitmine tuli üsna kohe, et selles mõttes mingit imeasja pole teinud. Tõin oma tavapärase töömahu siia ja leidsin mõned uued inimesed juurde,“ sõnas dr Merisalu.
Kõige enam jõuavad dr Merisalu lõikustele üldkirurgilised probleemid nagu sapikivitõbi, songad, veenilaiendid, hemorroidid ja lisaks veel kohalikus tuimestuses pisikirurgia nagu sünnimärkide jms nahamoodustiste eemaldamine. Diagnostilise poole pealt teeb ta koos dr Mart Riisperega kahe peale tuhatkond endoskoopilist seedetrakti uuringut aastas.
„Me teeme täiesti põhilist kirurgiat, mis on maakonnas jõukohane. Kahtlemata ei ole mõtet siia tekitada neurokirurgi vastuvõttu. Kõik teenused, mida Põlva haiglas pakume, seda teeme võrreldaval tasemel maailma andmetega,“ sõnas dr Merisalu.
Haigla on sidus süsteem
Dr Merisalu sõnul on haigla sidus süsteem. „Kui räägitakse, et rahvastik vananeb ja sisemeditsiini järele on järjest kasvav nõudlus, siis siseosakond vajab kirurge kogu aeg, et haigetele erinevaid invasiivseid protseduure, diagnostikat ja uuringuid teha,” ütles dr Merisalu.
Ortopeedia ja traumatoloogia on kirurgia osakonna juhataja sõnul valdkonnad, kus üleriiklikult on süsteemis pikad järjekorrad ja raske löögile saada, kuid samas erialad, mis on inimeste jaoks igapäevane mure.
„Esimene asi, mida ülikoolis õpetati, mis on inimese põhikaebus? See ongi tegelikult mingi liigese või luu valu. Nii et inimese põhiline arsti poole pöördumise põhjus on, et kuskil jäse või liiges valutab, nii et kahtlemata on kirurgia osakond maakonnahaiglas vajalik,“ ütles dr Merisalu.
Lisaks üldkirurgidele tegutsevad Põlva haiglas mitmed ortopeedid, kõrva-nina-kurgu arstid, uroloog, günekoloog, anestesioloogid ja teised spetsialistid.
Isa jälgedes kirurgiks
Dr Merisalu puhul on selge, et arstiks saamise soov tuli kaasa kodust. Ema oli günekoloog ja isa kirurg, kes töötasid alguses Antslas ja pärast suunamist Võru haiglas.
„Meil oli kodus suur meditsiinientsüklopeedia ja sealt oli väga huvitav vaadata näiteks värvipilte kasvajatest. Kui ema ja isa rääkisid kodus arstijutte, siis see tundus kõrvalt kuulates põnev ning juba lapsena käisin isaga valves kaasas,“ rääkis dr Merisalu.
Kuigi dr Merisalu lapsepõlv möödus pigem linnas, siis kõik koolivaheajad veetis ta maal ja peab ennast täiesti maainimeseks. Taluelu on olnud talle hingelähedane ja seetõttu polnud üllatus, kui ta 2011. aastal hakkas Võru lähedale Loosu külla päris oma kodutalu rajama.
„Majandustegevus on olemas ja tänaseks on tekkinud loomapidamine – lihaveised, lambad ja kanakari. Kuna talu juurde kuulub ka mets, kus on alati tegemist, siis valdava osa vabast ajast võtabki maaelu. Selline päris puhkamine on minu jaoks kalastamine ja raskemuusika,“ nentis dr Merisalu.
Lemmikuid on dr Merisalul väga palju, Black Sabbath, Ronnie James Dio, Accept, Iron Maiden, Guns N’ Roses, AC/DC ja teised. Küsides, mis laulu võiks Põlva haigla töötaja kuulata, tõi kirurg välja Black Sabbathi laulu Heaven and Hell.
„See on vana klassiku Black Sabbathi 1980. aasta albumi nimilugu, album ise tuli välja umbes 2 kuud pärast minu sündi ja on Sabbathi esimene album koos vokalist Ronnie James Dioga, kes on minu absoluutne lemmik metal-vokalist,“ kirjeldas dr Merisalu valikut.
https://www.youtube.com/watch?v=0tO2OPZSqk8
Tudengid tahavad tulla
Kõige suuremaks saavutuseks peab dr Merisalu Põlva haiglasse tudengitele praktikabaasi loomist. See nõudis eelkõige korralikku töömahtu ja haiglapoolse juhendaja olemasolu tudengitele.
„Ma arvan, et see on minu töö üks suurim uhkus ja saavutus, et tudengid õnnestus majja tuua, võtsin selle kohe südameasjaks. Aastaga saime töömahud normaliseeritud ja praktikabaasi staatuse. Nüüd aastas käib viis-kuus tudengit ja juhendamine hoiab kahtlemata ka arste paremas vormis, mistõttu on tudengid haiglale üliolulised,“ märkis dr Merisalu.
Dr Merisalu sõnul on positiivne see, et kirurgia osakond ja haigla täidavad edukalt Tervisekassa lepinguid, möödunud aastal esitati ka veidi ületööd. Samuti on viimasel paaril aastal haiglasse lisandunud jõudsalt uusi motiveeritud töötajaid ja spetsialiste, kes toovad kaasa uut vaatenurka ja kompetentsi.
„Põlva haiglas on hea töötada, sul on eneseteostuseks piisavalt võimalusi ja tööd on palju, mis aitab samas ka õppida ja areneda,“ ütles dr Merisalu.
Avaldatud 22.05.2025, autor Madis Perli
Asukoht: Krootuse Hooldekodu
Sinu peamisteks tööülesanneteks on professionaalse õendusabi osutamine Krootuse Hooldekodus; hooldekodu klientide terviseseisundi ja raviskeemide jälgimine; õendusprotseduuride ja -dokumentatsiooni täitmine; suhtlemine kliendi omaste, perearsti ja eriarstidega ning klientide immuniseerimine.
OLED EDUKAS KANDIDAAT KUI:
omad erialast kõrgharidust, õe kutset;
Sul on töökogemus vähemalt 2 aastat;
oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
Sul on kõrgtasemel eesti keel;
Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.
HAIGLA POOLT PAKUME:
osalist tööaega;
sõbralikku ja toetavat meeskonda;
võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
töötasu vastavalt kollektiivlepingule
transpordikulude kompensatsiooni;
töötajate soodustusi.
Tööle asumise aeg: 07.06.2025
Kandideerimise tähtaeg: 26.05.2025
SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab õendusabi osakonna juhataja Krister Matto e-posti teel krister.matto@polvahgl.ee või telefonil 525 1203.
Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee
Avaldatud 13.05.2025, autor Madis Perli
Töötanud mitmes osakonnas
Mets laeb energiavarusid
Avaldatud 12.05.2025, autor Madis Perli
Esmaspäeval, 5. mail tähistatakse rahvusvahelist ämmaemandate päeva. Põlva haigla ämmaemandad tegelevad rasedate vastuvõtu ja nõustamisega, emakakaelavähi sõeluuringu läbiviimisega, toitumis- ja imetamisnõustamise, naistehaiguste ja paljude teiste teemadega. Millega täpsemalt, küsisime Põlva haigla ämmaemandusjuhilt Kairi Kivastelt järele.
Millega tegeleb ämmaemand Põlva haiglas?
Ämmaemand on esimene spetsialist, kes võiks tegeleda naisega, kellel on soov oma seksuaaltervise osas nõustamist saada. Näiteks aitab ämmaemand rasestumisvastase vahendi valiku osas, noortenõustamise vastuvõtul räägib sugulise küpsemise teemadel, aga võtab ka rutiinseid analüüse nagu emakakaelavähi sõeluuring ja sugulisel teel levivate haiguste testid.
Samuti kasutavad meie ämmaemandad ultraheliaparaati, et rasedust tuvastada. Normaalselt kulgeva raseduse puhul jälgib ämmaemand rasedust ning teostab sünnituse järel sünnitusjärgset vastuvõttu ning imetamisnõustamist. Üleminekueas, mil paljudel naistel esineb vaagnaelundite allavaje, on ämmaemand see, kes vahetab sisemisi suguelundeid toestavat tuperõngast.
Mis vanuses naised teie juures käivad?
Meie patsientide vanus ei ole piiritletud, kõige nooremad võivad olla alles lapseeas ning vanemad juba ammu viljakast east väljunud prouad. Ämmaemanda vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja tasuda visiiditasu ning meie ämmaemandad teevad tihedat koostööd naistearstidega, kelle poole saab vajadusel patsiendi alati edasi suunata.
Milliseid teenuseid Põlva haigla ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus pakub?
Pakume günekoloogi vastuvõtu teenust koos vaagnaelundite ultraheliuuringuga, ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu, noortenõustamist, teostame emakakaelavähi sõeluuringuid, raseduse jälgimist, päevaravi protseduure ja mõningaid kirurgilisi operatsioone, sünnitusjärgseid vastuvõtte ja imetamisnõustamist ning samuti raseduse katkestamise protseduure.
Kui kiiresti saab vastuvõtule?
Ämmaemanda vastuvõtule saab aja tavaliselt kas juba käesolevaks või järgmiseks nädalaks. Naistearsti vastuvõtule pöördumiseks on ooteaeg vahel ka pikem, kuid üldiselt ikkagi paari nädala jooksul on võimalik leida sobiv visiidiaeg. Aja broneerimiseks tuleb võtta ühendust Põlva haigla registratuuriga 799 9198 või registratuur@polvahgl.ee.
Millised on Põlvamaa naiste sagedasemad probleemid?
Põlvamaa naised ei erine kuidagi naistest kogu ülejäänud maailmas. Kui rääkida just probleemidest, siis raseduse planeerimine ja soovimatust rasedusest hoidumine on teema, mille ümber käib kõige suurem tants naise reproduktiivtervise valdkonnas. Sugueluga alustavad noored pöörduvad, et saada retsept esimesele rasestumisvastasele vahendile. Ühel hetkel tulevad naised kas siis oodatud või planeerimata rasedusega.
Elu vältel saab nii mõnigi naine tunda veritsusmustri häirumist või kõhuvalusid kas emakalihases kasvavate müoomisõlmede või hoopis mõne muu günekoloogilise haiguse tõttu. Üleminekueas tekivad paljudel verejooksud, kuumahood, unekvaliteet häirub jpm. Ning menopausi järgses eas naiste seas on sagedane vaagnaelundite allavaje, tupekuivus, libiido langus. Koos esmasünnitaja keskmise vanuse tõusmisega on tõusutrendis ka viljatusravi vajadus, kuid sellega tegelevad juba spetsialiseerunud kliinikud suuremates linnades.
Mida soovitate Põlvamaa naistele?
Soovitan Põlvamaa naistele, et nad kasutaksid julgelt võimalust pöörduda ämmaemandate vastuvõtule. Naiste jaoks on ämmaemand tavaliselt see, kes sünnituse vastu võtab. Meil töötavad siin aga tublid ämmaemandad, kes tegelevad erinevate seksuaaltervist puudutavate teemadega.
Samuti tahaksin üleminekueas naistele südamele panna, et östrogeeni ehk naissuguhormooni langusest tekkinud kaebuste puhul ei ole vaja hambad ristis kannatada. Kaebused nagu unetus, meeleoluhäired ja öine higistamine võivad kesta aastaid ja ravimite abil on võimalik teie elukvaliteeti parandada. Tagame usaldusliku õhkkonna ja patsiendi konfidentsiaalsuse.
Avaldatud 05.05.2025, autor Madis Perli
2025. aastal tähistab Põlva haigla mitut olulist tähtpäeva: täitunud on 80 aastat haigla loomisest (alates 1. novembrist 1944), 30 aastat aktsiaseltsi Põlva Haigla moodustamisest (29. märtsil 1995) ning 45 aastat praeguse haiglahoone avamisest (23. detsembril 1980). Need tähtpäevad rõhutavad haigla pikaaegset panust piirkonna tervishoidu.
1944 – Põlva haigla ajaloo alguseks võib pidada 1944. aasta sügist, mil Võru tänav 15 asuvas endises võõrastemajas avati viie üldvoodi ja kolme sünnitusvoodikohaga statsionaar. See avamine oli vastuseks 17. oktoobril 1944. aastal Võrumaa tervishoiuosakonna käskkirjale, mis kohustas kõiki maa arstijaoskondi avama statsionaarid vähemalt kuue voodikohaga hiljemalt 1. novembriks 1944.
1945 – 1. aprillil kinnitas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu raviasutuste loetelu, mille järgi nimetati Põlvas tegutsenud haigla ametlikult jaoskonnahaiglaks. Seda kuupäeva on ka laiemalt peetud Põlva haigla alguseks.
1963 – reorganiseeriti haigla Põlva Rajooni Keskhaiglaks, mis hakkas juhtima kogu piirkonna raviasutuste tööd.
1980 – praegune haiglahoone avati pidulikult 1980. aasta 23. detsembril pakkudes kaasaegsemaid tingimusi patsientidele ja personalile.
1995 – 29. märtsil otsustas Põlva linna volikogu asutada aktsiaseltsi, haigla asus kandma nime AS Põlva Haigla.
2017 – algas võrgustamine Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Enamusaktsionäriks sai SA Tartu Ülikooli Kliinikum, millele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks Põlva vald, millele kuulub 49% aktsiatest.
2018 – valmis Põlva haigla juurde rajatud Põlva Tervisekeskus, milles alustasid tööd seitse perearsti koos -õdedega.
2024 – avati uus erakorralise meditsiini osakond, mis parandab piirkonna elanike arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. EMO projekti maksumus koos ehituse ja sisseseadega oli 2,4 miljonit eurot.
2025 – Põlva haigla avas Sinilille taastusravi saali, mis on esimene etapp haigla taastusravilinnaku projektist.
Aastate jooksul on haiglat pidevalt kaasajastatud ning meditsiinitehnoloogiat uuendatud.
Kristin Raudsepp: Haigla on inimeste jaoks
80 aastat on Põlva haigla arstid, õed ja teised töötajad taganud patsientide ja abivajajate heaolu ja turvatunde. Aastate jooksul on haigla arenenud ja kasvanud, pakkudes põlvkondade kaupa kvaliteetset arstiabi Põlvamaa ja kaugema kandi elanikele.
Haigla areng on toimunud tänu pühendunud töötajatele, kes on pööranud oma elutöö inimeste tervise parandamisele. Oleme võtnud enda südameasjaks aidata kaasa haiguste ennetamisele, jagame terviseinfot, toetame tervislikke valikuid ja noorte sporti ning aitame haiguseid diagnoosida väga varases staadiumis. Olulised märksõnad Põlva haigla jaoks on kvaliteetne ning tõenduspõhine meditsiin ning patsiendiohutus. Samuti oleme piirkonna üks suurimaid tööandjaid – meie kollektiivis töötab ligi 400 inimest.
Põlva haigla on silmitsi ka mitmete väljakutsetega. Meie haiglahoone valmis 1980ndatel – ei ole arvata, et tollane ehituskvaliteet ja -võimalused vastaksid tänapäevastele ootustele. Tervisekeskus perearstide jaoks, EMO ja registratuur on kaasaegseks muudetud ning vaatame edasi võimalusi ülejäänud haigla uuendamiseks.
Põlva haigla pakub laia valikut meditsiiniteenuseid ning meie koostöö kiirabi, perearstide ning teiste haiglatega annab kindlustunde, et patsiendid saavad ka väga spetsiifilist ravi.
Tahan tänada kõiki, kes on olnud osa meie haigla loost – nii endisi kui ka praeguseid töötajaid, koostööpartnereid ja kogukonda, kes meid usaldab ja toetab. Teie panus on hindamatu.
Patsiendid on meie haiglas oodatud. Soovin Põlva haiglale ja kõigile meie inimestele tervist, jõudu ja edu ka edaspidiseks!
Saada meenutus Põlva haiglast
Saada Põlva haiglale fotosid ja meenutusi haiglast ning tööelust –palume need saata e-posti aadressile info@polvahgl.ee; postiga Põlva haigla, Uus 2, Põlva, 63308 või tuua kohale Põlva haigla registratuuri või juhiabile.
Põlva haigla ravitöö statistika 2024
2024. aastal osutati Põlva haiglas tervishoiuteenused mahus 13,1 miljoni euro eest, sealhulgas Tervisekassale 11,7 miljoni euro eest. Tervisekassa leping täideti 105%-liselt ning ravijuhtude osas 105%. Põlva haigla osutas 2024. aastal:
101 aastat esimese arsti tulekust Põlvasse
1924. aastal sai Põlva esimeseks arvestatavaks arstiks Jakob Rosenberg, kes sai arstidiplomi ja asus kohe tööle arstina kihelkonna keskusesse Põlva. Kolm esimest aastat oli ta tegev eraarstina, edasi aga aastatel 1927-1946 Põlva jaoskonnaarstina. Põlvas oli kiriku platsi lähedal maja, kus elas ja võttis haigeid vastu arst Werner von Glasenapp ja apteek. Mis aastatel on teadmata, kuid nimi seondub dr Rosenbergiga samal ajal. Statsionaarset abi osutasid äärmisel vajadusel Võru või Tartu haiglad.
Haigla juhatajad ja Põlva esimesed arstid:
1924-1946 – dr Jakob Rosenberg ja dr Werner von Glasenapp
1946 – velsker Harri Põder ja dr Vassili Borisenko
1946-1949 – dr Niina Lillevälja
1951-1952 – dr Artur Tender
1952-1953 – dr Liidia Sabokonis, dr Maie Rahuküla
1953-1954 – dr Õie Hallapuu
1954-1959 – dr Christel Grönberg
1959-1960 – dr Johannes Kolsar
1960-1962 – dr Helgi Loor
1962-1989 – dr Ado Juhasoo
1989-1994 – dr Kalle Mikk
1994 – 1995 – direktor Uno Luur
1995 – 2000 – direktor Aavo Pindmaa
2000 – 2019 – direktor/juhatuse esimees Koit Jostov
2019 – 2023 – juhataja Margot Bergmann
2023 – … juhatuse liige Kristin Raudsepp
Avaldatud 07.04.2025, autor Madis Perli