Põlva Haigla
04.11.2021

Pressiteade

Põlva Haigla uus ravijuht on dr Andres Meus

Alates 1. detsembrist täidab Põlva Haigla ravijuhi ülesandeid dr Andres Meus, kes on pikki aastaid töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas ning lisaks Tartu Kiirabis.

Dr Andres Meus on lõpetanud Tartu Ülikoolis erakorralise meditsiini residentuuri 2003. aastal. Lisaks tööle Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tartu Kiirabis on ta olnud ka lektor Kaitseväe Akadeemia Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses ning osalenud arstina välismissioonil.

Põlva Haigla juhatuse liikme Margot Bergmanni sõnul on dr Andres Meus haigla jaoks väga hea valik, kuna erakorralise meditsiini eriala taustaga arstina on tal väga lai teadmiste profiil. „Dr Meus erakorralise meditsiini arstina tunneb hästi kõikide erialade spetsiifikat ning saab seeläbi kaasa rääkida kõigis haiglat puudutavates otsustes. Lisaks on ta kiirabibrigaadi koosseisus olnud tihedas kokkupuutes Põlva Haigla erakorralise meditsiini osakonnaga (EMO), nähes seeläbi ühe strateegilisema osakonna kitsaskohti. Kuna EMO renoveerimine on praegu haigla prioriteet nr 1, tulevad meile dr Meusi teadmised vägagi kasuks,“ sõnas Bergmann ning lisas, et ootab suure huviga tulevast koostööd. Põlvaga on dr Meus seotud ka oma juurte kaudu, mistõttu on haigla tuttav ning siinse piirkonna elanike vajadused talle olulised.

Dr Meus astub ametisse detsembrist, mistõttu saab ta olla juba uue aasta plaanide koostamise juures. Kui tavapäraselt võiks esimesed kuud mööduda end haigla juhtimise ja hingeeluga kurssi viies, siis koroonaviiruse suure leviku tõttu Põlvamaal tuleb dr Meusil kohe sukelduda kriisi lahendamisse. Lisaks jätkab dr Andres Meus väikese koormusega tööd ka Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas arst-õppejõuna ning samuti Tartu Kiirabis, mis juhatuse liikme Margot Bergmanni sõnul lisab ravijuhi töösse vaid lisandväärtust. „Kuna nii Põlva haigla kui ka Tartu Kiirabi on Tartu Ülikooli Kliinikumiga võrgustunud, on head omavahelised suhted nii edasise arengu kui ka koostöö võtmeks,“ kommenteeris Bergmann. Oma mõtteid Põlva haigla arenguplaanidest kirjeldas uus ravijuht järgmiselt: „Tähtis on säilitada Põlva Haiglas kõik praegu tegutsevad osakonnad ning seal juures parandada järel-, taastus- ja õendusabi osakaalu! Haigla keskseimaks osakonnaks on sisehaiguste osakond, mida tuleb samuti patsientide profiilist lähtuvalt järjest edasi arendada. Kuna kirurgilist valvetööd Põlvas enam ei osutata, on oluline pakkuda patsientidele kodulähedast kirurgilist ravi ning hinnata, millised päevakirurgilisi sekkumisi on võimalik kohapeal veelgi enam teostada. Väga oluline on EMO ööpäevaringse teenuse säilitamine ning parendamine, mis hõlmab endas nii personali kui ka diagnostikavõimaluste arendamist. Eelmainitu pakub kohalikele inimestele kindlustunnet, et vajadusel saab erakorralist abi kodulähedases haiglas. Kõike eelnevat kokku võttes ongi suurim eesmärk pakkuda Põlvamaa inimestele kvaliteetset arstiabi ning parandada sealjuures eriarstiabi kättesaadavust“.

Hea haiglaravil viibija.

Soovime parandada statsionaarset raviteenust ja kutsume patsiente osalema rahulolu-uuringus!

Põlva haigla viib ajavahemikus 01.05 – 31.05.21 läbi patsiendi rahulolu-uuringut statsionaarse ravi patsientide seas.

Küsitluse eesmärk on patsiendikogemuse parendamine järgmistel aastatel.

Küsimustiku täitmine on vabatahtlik ja anonüümne.

Palume leida mõni minut aega ankeedi täitmiseks, küsimustik tuleb täita haiglas viibimise viimasel päeval või vahetult peale haiglast välja kirjutamist.

Küsimustiku täitmiseks on kolm võimalust, valige neist ainult üks:

• täita küsimustik osakonnas koha peal paberkandjal (küsi ankeeti osakonna õelt)
• elektroonilisel teel haigla kodulehe kaudu. www.polvahgl.ee/rahulolu
• täidate e-küsimustiku oma nutitelefonis

Küsimustiku palume täita nädala jooksul peale haiglast lahkumist.

Küsimuste korral pöörduge telefonil 79 99 101 või polvahaigla@polvahgl.ee

Teie arvamus on meile oluline!

Teise valdkonnana tegeleb doktor rohkem ka laste peavaludega.

Meil on siiras rõõm teatada, et Põlva Haiglas on alustanud tööd ortopeed Karl Pintsaar, kes tuleb appi meie luu- ja liigeseprobleemidega patsientidele. Karl Pintsaar on õppinud Miina Härma Gümnaasiumis ning lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, mille järgselt läbis ta residentuuri ortopeedi erialal Tartu Ülikoolis. Viie aasta eest alustas Dr. Pintsaar tööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tallinna Lastehaiglas. Viimased 8 aastat on ta osalise koormusega töötanud ka Kuressaare Haiglas. Meil on hea meel, et häid arste jagub ka Kagu-Eestisse. Pintsaar avaldab, et tema isapoolsed vanavanemad on pärit Põlvamaalt, õde elab Põlvale lähedal ning ka mõned sugulased töötavad Põlva Haiglas. Seega tundub, et võime Dr. Pintsaart juba omakandimeheks nimetada. Kui küsisime, mis on tema ametis kõige raskem ja huvitavam, vastas kogenud arst, et keeruliste terviseprobleemide lahendamine ning see muudab sõnad “raske” ja “huvitav” sageli sünonüümideks. Dr. Pintsaare sõnul paistavad peamiste probleemidena silma põlve- ja seljaprobleemid ning parima ennetusmeetmena soovitab olla aktiivne ja vältida ülekaalu.

Soovime jõudu ja edu uuel töökohal!

Etteregistreerimine Põlva Haigla registratuuris: 799 9199; 799 9198 või digiregistratuuris digilugu.ee

Registreerimiseks on vajalik eelnev saatekiri perearstilt või eriarstilt.

Kirurgia osakonna uus juhataja alustab tööd 1. augustil.

Palun saage tuttavaks, doktor Silver Merisalu!

Silver on põline võrulane, lõpetanud 1998. aastal Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi.

Järgnesid arstiõpingud Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas 2004. aastal ja üldkirurgia residentuur kuni 2009. aastani.  Peamiseks õpetajaks oli dr. Toomas Tikk.

Residentuuri lõpetamise järel naases kodulinna Võrru, kus töötab tänaseni. Lisaks on töötanud aastaid Valga haiglas ja Tõrva tervisekeskuses ning alates 2014. aastast kuni tänaseni ka Medita kliinikus Tartus.

Küsisime Silverilt ka mõned Põlva Haiglat puudutavad küsimused.

1.Mis ajendas Sind uueks töökohaks valima just Põlva Haiglat?

Põlva haiglaga koostöö algas soovist oma töökoormust pisut ümber jagada. Usun, et teatud aja tagant enda uutesse olukordadesse asetamine mõjub arengule stimuleerivalt. Igal pool kohtab häid kolleege, kellelt midagi õppida, samuti on endal meeldiv uude töökohta oma kogemust viia.

2. Kuidas tundub Sinu värske pilgu läbi praegune operatsioonisaalide ja haigla olukord?

Praegune olukord kirurgia poole pealt on üllatanud pigem positiivses mõttes. Olen poole aasta jooksul Põlva haiglas juba üksjagu toimetanud ja näinud, et põhiline- entusiastlik ja töötahteline kollektiiv- on täiesti olemas. Samuti ei jää operatsioonitoa varustatuse taha ükski enamlevinud päevakirurgiline operatsioon ning seda poolt on võimalik ka järjest arendada.

3.  Missugune on Sinu visioon ja eesmärk uuel tööpõllul?

Pean mõistlikuks Põlva haiglas arendada eeskätt päevakirurgilisi tegevusi ja endoskoopilisi uuringuid,  need võiksid igas maakonnas olla kohalikele inimestele kohapeal kättesaadavad. Vaadates tervikuna Kagu-Eesti piirkonda, siis ma ei pea mõistlikuks ressursimahukate tegevuste dubleerimist ning igas valdkonnas konkureerimist paarikümne kilomeetri raadiuses.  Seega me peame vaatama, millises haiglas mis paremini juba toimib ja nendes valdkondades lihtsalt rohkem koostööd tegema. Arvan, et sellest võidab kõige rohkem patsient.  Ise mitmes haiglas töötades näen enda rolli just sellise koostöö süvendajana kagunurgas.

Kogu Põlva Haigla kollektiiv tänab senist kirurgia osakonna juhatajat dr Aleksander Helbergi ning meil on ülimalt hea meel, et ta jätkab kirurgina meie ridades! Uuele osakonna juhatajale soovime jõudu, tervist ja edu kirurgia osakonna edasisel arendamisel!

Avaldatud 31.07.2020