Põlva Haigla AS tegevusaruanne 2024

Põlva haiglas on sise-, kirurgia-, taastus- ja õendusabi osakonnad, kus anname erakorralist meditsiiniabi, ravime sisehaigusi ja teeme operatsioone. Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonnas osutame vältimatut abi nii kiirabiga toodud kui ka ise haiglasse pöördunud inimestele. Lähtuvalt haiguslikust seisundist suuname patsiendi statsionaarsele haiglaravile või nõustamise järgselt koju, kus ta jääb enamasti perearsti jälgimisele. Vajalikke uuringuid ja analüüse teeme ööpäevaringselt. Lähtuvalt patsiendi seisundist teeme koostööd teiste Lõuna-Eesti haiglatega kvaliteetse teenuse pakkumiseks.

Põlva Haigla ämmaemanduskeskus toetab naisi ja peresid lapseootuse eel ja ajal ning sünnituse järgselt. Pakutakse iseseisvat ämmaemandusteenust. Ravitakse naistehaigusi ja nõustatakse günekoloogilistel teemadel. Ämmaemanduskeskus sai endale eelmisel aastal uue kuulmisskriiningu aparaadi ja kardiotokograafi aparaadi (KTG), mis on väga vajalikud igapäevatöös naiste ja peredega, et pakkuda kõrge kvaliteediga teenuseid. Keskusel on hea meel, et peredel on võimalik kohapeal teostada uuringuid ilma, et nad peaksid selleks kaugemale sõitma. Soovime olla jätkuvalt olemas peredele nende kodukohas ja pakkuda igakülgset tuge pereks kasvamisel.

Osutame erinevat tüüpi taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuseid. Põlva haiglas on iseseisev statsionaarne õendusabi osakond. Pakutakse koduõenduse võimalust ning koolitervishoiu teenust. Haiglas on vaimse tervise kabinet, et toetada psühhiaatrilise abiga lapsi ja noori.

Haigla juurde kuulub esmatasandi tervisekeskus koos perearstide ja pereõdedega. Tervisekeskuses töötab 7 perearsti ja 15 pereõde, kellega käib tihe koostöö.

2024. aastal osutasime Põlva Haiglas tervishoiuteenuseid mahus 13,1 miljoni euro eest, sealhulgas Tervisekassale 11,7 miljoni euro eest. Tervisekassa lepingu täitsime nii summaliselt kui ka ravijuhtude osas 105%-liselt.

Investeeringuid põhivarasse tegime 2024. aastal kokku summas ca 1 miljon eurot. Viisime lõpule 2023. aastal alustatud erakorralise meditsiini osakonna ruumide renoveerimise tööd. Alates 2024. aasta juunist töötab Põlva Haigla EMO kaasaegsetes renoveeritud ruumides, avati ka isolatsioonipalatid. Projekti tulemusena suudame pakkuda kvaliteetset ning tänapäeva nõuetele vastavat erakorralist meditsiinilist abi kõigile pöördujatele sõltumata nende elukohast. Kui seni oli EMO käsutuses 240 ruutmeetrit üsna amortiseerunud pinda, siis projekti lõppedes on Põlva Haiglas 460 ruutmeetrine tänapäeva nõuetele vastav erakorralise meditsiini osakond. EMO projekti maksumus koos ehituse ja sisseseadega oli 2,4 miljonit eurot (sisaldab käibemaksu). Selleks sai Põlva Haigla ligikaudu 0,5 miljonit eurot Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest EMOs asuvate isolatsioonipalatite rajamiseks. Põlva Haigla panustas omavahenditest ca 0,6 miljonit eurot ning lisaks võttis 0,4 miljonit eurot laenu.

Ravitegevus

Põlva Haigla 2024. aasta põhitegevuse tuludest moodustas ca 85% tervishoiuteenuste müük Tervisekassale. Põlva Haigla meditsiiniteenuste struktuuri moodustavad: EMO, siseosakond, kirurgia osakond, taastusravi osakond, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus ning iseseisva statsionaarse õendusabi osakond. Osutame ka sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuseid. Ööpäevane valvering on tagatud siseosakonnas, EMOs (mõlemas ka valvearst), kirurgia osakonnas, õendusabi osakonnas ja intensiivravis. Ööpäevaringset valvekirurgi Põlva Haiglas ei ole. Ravitöö efektiivsuse ja kvaliteedi seisukohalt on oluline märkida kaasaegse EMO avamist, mis on sisustatud tänapäevase tehnika ja vahenditega. Haigete käsitlemine, jälgimine, liikumine on kiirenenud tänu renoveeritud ruumidele ja uuendatud sisseseadele.

Radioloogiliste tööjaamade soetamine annab parema võimaluse kiiremaks ja kvaliteetsemaks diagnostikaks. Ämmaemandus- ja günekoloogiakeskusele uue ultraheli aparaadi soetamine tõstab läbi kaasaegse diagnostikavõimaluse ravikvaliteeti. Ravitöö efektiivsusele aitab kaasa ka erinevate töögruppide arendamine kliinilises meditsiinis koostöös teiste tütarhaiglatega ja TÜKiga. Põlva Haigla pakub koolitervishoiuteenust Põlva valla koolidele. Koduõendusteenus on kättesaadav Põlva ja Kanepi valla elanikele. Haigla juurde kuulub ka esmatasandi tervisekeskus koos perearstipraksistega. Põlva Haiglal on regulaarne ja tihe koostöö Põlvamaa perearstide ja pereõdedega. Põlva Haiglas asuvad Tartu Kiirabi valveruumid, kus paikneb kaks kiirabibrigaadi, kes tagavad piirkonna haigete liikumise vastavalt triaažikategooriale Põlva Haigla, TÜKi ja teiste haiglate vahel.

Põlva Haigla ravitegevuse peamine eesmärk 2024. aastal oli tõsta ravikvaliteeti ja üldhaiglale omast kõrgetasemelist valmisolekut nii erakorralises töös kui ka statsionaarses ja ambulatoorses eriarstiabis ja õendusteenustes. Samuti on prioriteetne olnud diagnostika osa (labor, radioloogia jt) kaasajastamisel ja potentsiaali realiseerimisel. Põlva Haiglal on oma haiglaapteek, mis toetab ravitöö toimimist. 2024. aastal valmisid laoruumid meditsiinitarvikute ja -varude hoiustamiseks.

2024. aastal on Põlva Haigla statsionaaris ravitud ning välja kirjutatud 2226 patsienti, keda on 239 võrra (12%) enam kui eelneval aastal. Lisaks on 2023. aastaga võrreldes tõusnud aktiivravi haigete arv 12% ja haigete arv statsionaarses õendusabis 11%. Üldine ravi kestus päevades on statsionaarses arstiabis võrreldes eelneva aastaga langenud ca 2%, mis on omakorda andnud võimaluse ravida enam haigeid. Voodihõive on tõusnud 74,5%-ni, 2023. aastal oli sama näitaja 71,6%. Statsionaarses arstiabis on voodipäevade arv kokku tõusnud 10% (2438 päeva), võrreldes 2023 aastaga. Aktiivravis on voodipäevade arv tõusnud 13% (1987 päeva) ja õendusabis 5% (451 päeva). Siiski näitavad arvud, et 2024. aastal oli võimekus ravida enam haigeid. Letaalsuskordaja on aastaga langenud, mis näitab eesmärgipärast ravikvaliteedi tõusu.

Päevaravis ravitud haigete arv on võrreldes 2023. aastaga suurenenud 70 võrra (8%). Opereeritud haigete arv näitab aastate lõikes pidevat tõusu, olles viimase aastaga tõusnud (2%).

Põlva Haiglas toimus 2024. aastal 19 921 arsti vastuvõttu, mis ületas eelmist aastat 124 vastuvõtuga (0,6%). Õe- ja ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude arv jätkab aastate lõikes pidevat tõusu, olles võrreldes 2023. aastaga 7,6% suurem (364 vastuvõttu). 2024. aasta teisel poolel alustas Põlva Haiglas tööd vaimse tervise õde, kelle iseseisvaid vastuvõttu kogunes 157. E-konsultatsioone toimus 2024. aastal 84, mida on 80 võrra rohkem kui aasta varem. Tõusu taga
on olemasoleva tehnilise võimekuse paranemine ja uute arstide lisandumine, Põlva Haigla struktuuri korrastus ning teavitustöö.

Keskkonnahoidlik haigla

Põlva Haiglast sai Eestis teine haigla, mis omab Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja –auditeerimise süsteemi (EMAS, Eco-Management and Audit Scheme) registreeringut. Keskkonnajuhtimissüsteemi aluse moodustab oluliste keskkonnaaspektide ja neist tulenevate keskkonnamõjude väljaselgitamine ning sellest lähtudes keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete määratlemine tulemuslikkuse parandamiseks. Põlva Haiglal on keskkonnategevuskavaga  põhieesmärkideks seatud ressursikasutuse optimeerimine, jäätmetekke vähendamine ja ringlussevõtu edendamine, transpordikorralduse keskkonnasäästlikkumaks muutmine ning keskkonnaalateadlikkuse kasvatamine.

Aastal 2024 jätkas Põlva Haigla keskkonnateemadega tegelemist ning liikumist keskkonnahoidlikuma haigla suunas. Oma kliimamõju andmepõhiseks juhtimiseks jätkati kolmandat aastat kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje arvutusmudeli uuendamist ning analüüsi. Põlva Haigla 2023. aasta KHG jalajälg oli 2 201 tonni CO2ekvivalenti, millest suurema osa (61%) moodustas mõjuala 3 ehk kaudsed heited. Kaudsetest emissioonidest suurima mõjuga oli
töötajate tööle-koju sõitmine (467 t CO2ekv), jäätmed (304 t CO2ekv) ja sisse ostetud meditsiinitarvikud (174 t CO2ekv). Võrdluses 2022. aastaga tõusid mõjuala 1 ja mõjuala 2 vastavalt 23% ja 0,2%. Mõjuala 3 seejuures aga vähenes 7%. Kogu süsiniku jalajälg vähenes eelneva aastaga võrreldes 4% võrra.

Kaudsetest heidetest tingitud mõjude vähendamiseks toimib Põlva Haiglal jätkuvalt töötajate jaoks ühisbussiliin Tartu-Põlva marsruudil ning lähemalt tulijatele on rajatud jalgrattamaja. EMO renoveerimisel rakendati mitmeid keskkonnasäästlikke praktikaid nagu energia- ja veesäästu lahendused, keskkonnahoidlik hankimine ning korduvkasutus. Keskkonnateadlikkuse edendamiseks viidi töötajate seas läbi näiteks kampaania „rattaga tööle“, kajastati EMASi sotsiaalmeediakanalitel ning korraldati töötajatele taaskasutusnädal.

Patsientide rahulolu

Koostöös TÜKiga hindame patsientide rahuolu igal aastal, vahelduvalt statsionaarsel ja ambulatoorsel teenusel. 2024. aastal oli rahulolu ambulatoorse teenusega 88%, möödunud korral 2022. aastal oli ambulatoorse teenusega rahuolu koguni 90,6%. Väikse languse põhjustena on välja toodud probleeme vastuvõtule broneerimisel, vastuvõtu asukoha leidmisel seoses suuremahuliste renoveerimistöödega Põlva Haigla hoones ning pikka ooteaega. Toimib patsientide kaebuste, ettepanekute ja tänuavalduste süsteem. Patsientide tänuavaldusi oli aruandeaastal 33. Kõige rohkem tänuavaldusi tuli EMO töötajatele. Töötajatest on enim tänatud statsionaarse õendusabi ja kirurgia osakonna õendusjuhti Krister Mattot. Kaebusi oli aruandeaastal 11. Neist kolmel juhul olid patsiendid pöördunud kaebusega riiklike organisatsioonide poole (Andmekaitse Inspektsioon jt), kust saadeti järelepärimised Põlva Haiglasse. Toimib patsientide ohutusjuhtumite infosüsteem POI ja kriitilisemate probleemide edasiandmise süsteem POHAK.

Põlva Haigla omab toimivat kvaliteedijuhtimissüsteemi. Kvaliteedijuhtimises järgitakse valdkondade põhiseid patsiendiohutust tagavaid strateegilisi eesmärke kvaliteetsete tervishoiu ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumisel, teenuste tulemuslikkuse parendamisel, ressursside optimeerimisel ja jätkusuutliku arengu tagamisel. Kvaliteedi tagamiseks on koostatud kvaliteedijuhendid, mida uuendatakse kindlaks määratud regulaarsusega ja täiendatakse vajaduspõhiselt. Juhendid käsitlevad organisatsioonikultuuri, teenuste osutamise protsesse, tugiteenuste kvaliteeti, töökeskkonda, küber- ja andmekaitset ja teisi valdkondi. Tööalasest Euroopa Liidu õiguste rikkumisest teavitamiseks on loodud
haiglasisene teavituskanal.

Suurema tähelepanu on saanud Põlva Haiglas patsiendikogemuse arendamine. Selleks on alustatud registraatorite koolitusplaani loomist ja korralist täitmist. Esimesed koolitused on kõigil registraatoritel juba läbitud. Fookuses on patsientide rahulolu tagamine läbi tõhusa kommunikatsiooni ja koostöö.

2024. aasta lõpu seisuga töötas Põlva Haiglas 393, sh 343 töölepinguga töötajat ja 50 võlaõigusliku lepinguga töötajat. Töötajate keskmine töösuhte kestus oli 11,8 aastat.