Taastusravi osakonda on oodatud tööle FÜSIOTERAPEUT

Põlva haiglasse on oodatud tööle FÜSIOTERAPEUT
Sinu peamiseks tööülesandeks on ambulatoorsed vastuvõtud (enamjaolt skeleti-lihassüsteemi kaebustega patsiendid).
OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
  • omad erialast kõrgharidust;
  • oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
  • Sul on kõrgtasemel eesti keel;
  • Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
  • panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täis- või osalist tööaega;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • töötasu vastavalt kollektiivlepingule;
  • tööl käimist haigla bussiga Tartust;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab taastusravi osakonna füsioterapeut-koordinaator Hannagret Luks e-posti teel hannagret.luks@polvahgl.ee.
Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile hannagret.luks@polvahgl.ee.

Avaldatud 07.07.2025, autor Madis Perli

Arst-resident Anet Vanaveski: Põlva haiglas sain keskenduda kliinilisele tööle ja arenesin kiiresti

Foto: Aldo Luud

Põlva haigla siseosakonnas läbis sisehaiguste tsükli peremeditsiini eriala arst-resident dr Anet Vanaveski. Uurisime järele, kuidas tulevane perearst oma kogemusega rahule jäi ning millised olid Põlva tsükli suurimad väärtused.

Alustasid Põlva haiglas märtsis – kuidas see neljakuuline sisehaiguste tsükkel möödus?

Juba esimesel päeval sain oma patsiendid ja hakkasin raviarsti ülesandeid täitma. Esialgu arutasime juhtumite käsitlust ja raviskeeme koos juhendajaga põhjalikumalt läbi, kuid kuna töötempo oli kiire ja patsiente palju, tuli üsna ruttu iseseisvuda. Samas ei jäänud ma oma küsimustega kunagi üksi – kolleegid ja teised residendid olid alati valmis aitama.

Mis oli selle tsükli kõige väärtuslikum kogemus?

Kõige väärtuslikumaks pean kliinilist kogemust – sain iseseisvalt tegeleda väga erinevate haigusjuhtudega ja arenesin arstina kiiresti. Lisaks oli see tsükkel väga heaks praktikaks suhtlemises keerulistes olukordades: palliatiivravi, raskete uudiste edastamine, vestlused patsiendi ja tema lähedastega.

Peremeditsiini residentuuris pööratakse suhtlemisoskustele suurt tähelepanu, kuid patsiendid on üldiselt stabiilses seisundis. Põlvas sain aga väärtusliku praktika raskete teemade arutamises ning halbade uudiste edastamises patsiendile ja lähedastele. Just need hetked õpetasid mind ka inimesena kõige rohkem.

Miks tasuks tulla Põlvasse sisehaiguste residentuuritsüklit tegema?

Põlva Haigla pakub turvalist ja toetavat keskkonda, kus õppimine toimub igapäevase töö käigus, mitte selle kõrvalt. Töö on sisuline, saad kohe “käed külge panna” ning arened kiiresti. Samuti väärtustan väga seda, et sain keskenduda tööle, ilma et tööõhkkond või struktuursed piirangud oleks seganud.

Olen ka MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) juhatuse liige ning puutun oma töös tihedalt kokku paljude residentide kogemuste ja muredega. Tean, kui erinevad võivad olla residentuuritsüklid – nii sisult kui töökultuurilt – ja kui erinevad on ka residendid ise. Mõned soovivad kohe vastutust ja praktilist kogemust, teised vajavad rohkem juhendamist ja sisseelamisaega. Pädev ja motiveeritud juhendaja ning toetav töökeskkond on aga ühiselt oluline kõigile. Põlvas oli mul see kõik olemas.

Kuidas jõudsid peremeditsiini eriala juurde?

Arstiõppe jooksul sain aru, et minu jaoks ei ole ühtegi ebahuvitavat eriala. Küll aga vajan vaheldust ega suudaks tegeleda igapäevaselt ühe kitsa alaga liiga süvitsi. Juba ülikooli ajal tundsin, et tahan tegeleda inimesega tervikuna. Lisaks meeldib mulle tegeleda nii laste kui ka vanuritega ning väärtustan iseseisvust ja paindlikkust, mida peremeditsiini eriala pakub.

Mis sulle Põlva haiglas veel silma jäi?

Üllatavalt positiivne oli hommikune ja õhtune sõit Tartu ja Põlva vahet. Alguses pelgasin varajasi ärkamisi, aga tegelikult kujunes sellest rutiin, mis aitas tööpäevaks häälestuda ning õhtul taas pereelule ümber lülituda.

 

Põlva haigla praktika ja residentuuri võimaluste kohta uuri lisa: https://www.polvahgl.ee/praktikandile/

 

Avaldatud 04.07.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglas avati kaasajastatud kirurgia ja õendusabi osakonnad

26. juunil avati Põlva haiglas 3. korrusel renoveeritud kirurgia ja õendusabi osakonnad. Uuendustööd algasid aprillis eesmärgiga parandada ravikeskkonda ja töötingimusi nii patsientidele kui ka haigla personalile.
„Renoveerimine oli hädavajalik – mitmed süsteemid ja sisustus olid ajale jalgu jäänud. Tänaseks on osakonnad saanud värske ilme ja funktsionaalsuse, mis toetab patsientide paranemist ning muudab igapäevase töö ladusamaks ja turvalisemaks,“ sõnas õendusabi osakonna juhataja Krister Matto.
Tööde käigus uuendati  protseduuri- ja sidumistoad, õepostid, osa palatitest ning töötajate puhketoad. Parandati süsteemide töökindlust, palatitesse paigaldati kaasaegsed õekutsekeskused ja uuendati elektrisüsteem. Uue ilme said ka osakondade koridorid, mis parandasid ruumide üldist ligipääsetavust ja töökorraldust.
„Soovime luua keskkonna, kus on hea olla ja töötada. Täname patsiente, nende lähedasi ja kolleege mõistva suhtumise ja koostöö eest. Ehitustööd tõid kaasa mitmeid piiranguid ja ümberkorraldusi, kuid tulime sellest ühiselt edukalt läbi,“ lisas Matto.
Renoveerimistööde kogumaksumus koos käibemaksuga oli 112  000 eurot.

Avaldatud 26.06.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle ÕDE (asenduskoht)

Põlva haiglasse on oodatud tööle ÕDE (asenduskoht)
Sinu peamisteks tööülesanneteks on professionaalse õendusabi osutamine; patsientide terviseseisundi ja raviskeemide jälgimine; arstlikke töökorralduste täitmine; õendusprotseduuride ja -dokumentatsiooni täitmine.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:

  • omad erialast kõrgharidust, õe kutset;
  • Sul on töökogemus vähemalt 2 aastat;
  • oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
  • Sul on kõrgtasemel eesti keel;
  • Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
  • panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täis- või osalist tööaega;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • töötasu vastavalt kollektiivlepingule
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: 01.07.2025

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab personalispetsialist Loo Helmrosin loo.helmrosin@polvahgl.ee või telefonil +372 799 9185.
Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 18.06.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle ÕIGUS- JA HANKESPETSIALISTI

Põlva haiglasse on oodatud tööle ÕIGUS- JA HANKESPETSIALIST
Sinu peamisteks tööülesanneteks on tagada ja korraldada kogu organisatsiooni hanketegevus lähtudes kehtivatest regulatsioonidest; osaleda eelarve koostamise protsessis; nõustada haigla juhtkonda.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:

  • omad või oled omandamas kõrgharidust (nt õigusteadus);
  • Sul on eelnev riigihangete alane töökogemus;
  • Sul on põhjalikud õigusalased teadmised;
  • oled hea suhtleja, läbirääkija ja meeldib teha koostööd erinevate osapooltega;
  • oled oma tegevustes täpne ja korrektne ning julged teha otsuseid;
  • oled orienteeritud lahendustele.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täis- või osalist koormust;
  • paindlikku tööaega, sh osalist kaugtöö võimalust;
  • töötasu kokkuleppel;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • võimalust eneseteostuseks mitmekülgses organisatsioonis.
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel.
SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab personalispetsialist Loo Helmrosin loo.helmrosin@polvahgl.ee või telefonil +372 799 9185.
Kandideerimiseks saada oma CV, sooviavaldus ja palgasoov e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 12.06.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla nõukogu uus liige on dr Liis Salumäe

Anname teada, et AS Põlva Haigla nõukogus vahetus liige. Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) kutsus nõukogust tagasi Kadri Piiri ja nimetas uueks liikmeks TÜKi ravijuhi dr Liis Salumäe (pildil).
AS Põlva Haigla nõukogusse kuuluvad Toomas Ellervee (TÜK, nõukogu esimees), Rasmus Pikkani (TÜK finantsjuht) , Liis Salumäe (TÜK ravijuht), Lennart Liba (Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja), Georg Pelisaar (Põlva vallavolikogu esimees)  ja Enel Liin (Räpina vallavanem).

Avaldatud 05.06.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla 80: Staažikas õde meenutab esimest tööpäeva haigla uues hoones 

Õendusabi osakonna õde Marge Kurvits jagas oma meenutusi haiglast ja tööst ning tõdeb, et üht-teist on aja jooksul Põlva haiglas muutunud. 

Oled Põlva haiglas töötanud õena koguni 46 aastat. Kuidas see kõik õnnestus? 

No näed, õnnestus! 1979. aastal lõpetasin kooli ja mind suunati tööle Räpina haiglasse, mis kuulus tollal Põlva haigla alla. Töötasin seal kolm aastat kirurgia osakonnas. Kui valmis praegune haiglahoone, tulin tööle siia kirurgiasse ja olen siiani jäänud. 

Vahepeal käisin kahe lapsega dekreedis – tol ajal oli see aasta, teise lapsega olin vist poolteist aastat, aga tulin alati varem tööle tagasi. Olen kogu aja olnud kirurgias, nüüd viimased neli või viis aastat olen töötanud õendusabi osakonnas väiksema koormusega, sest tervis nõuab lühemaid tööpäevi. Protseduuriõena teen 10 tunniseid valveid, varem olid ka 24 tunnised valved. Aga see osakond on mulle nii armsaks saanud, pole kunagi tahtnud mujale minna – kolleegid on toredad ja midagi halba pole öelda. Kui tervis vastu peab, tahan töötada pensionieani ja ehk isegi natuke kauem. 

Kuidas võrdlete 1981. aasta Põlva haiglat ja tänast? 

Vahe on kui öö ja päev. Tol ajal olid veel klaassüstlad metallkolviga, kummivoolikutest tilgasüsteemid – ja veel juurde nende steriliseerimine ja käsitsi monteerimine. Sidumiseks keerutasime “tutikuid” näppude vahel. Nüüd on kõik võimalused hoopis teised. Töö ise on küll sama jäänud, aga töövahendid ja -korraldus on oluliselt muutunud. Kõige keerulisem ehk on olnud arvutitega harjumine, aga julgen abi küsida, kui peaksin hätta jääma. 

On teil mõni meeldejääv seik nende aastate jooksul? 

Oh, ikka on. Esimesel tööpäeval 1981. aastal, kui kirurgiaosakond avati, olin öövalves. Üks vanapapa läks tualetti, aga tagasi enam ei tulnud. Otsisime teda tükk aega, ka meile oli maja võõras. Mõtlesime, mis nüüd saab. Lõpuks leidsime, ta oli uues majas ära eksinud ja kõndinud trepist alla keldrikorrusele. Õnneks lahenes kõik hästi. 

Kus te õppisite? 

Õppisin Tartu meditsiinikoolis. Sel ajal, kui mina Räpinas kooli lõpetasin, ei olnud veel keskhariduse baasil õe õpet. Ehk tuli minna kohe pärast kaheksandat klassi lõpetamist ja õppekava oli tihe – nii keskharidus kui meditsiiniõpe koos. Praktikumid olid kliinikumis ja maakonnahaiglates. Olime lapsed alles 14–15-aastased, kui kodust kaugele ühiselamusse kolisime. Mäletan esimene ühiselamu oli Saadjärvel ja sõitsime iga päev Tartusse 20 kilomeetrit. See oli paras katsumus, aga saime hakkama. Teisel või kolmandal kursusel sain ühikakoha juba linnas. 

Kust tuli soov õeks õppida? 

Naabrinaisest sai eeskuju – ta oli sugulane ja töötas Räpinas medõena. Palusin tal tuua mulle süstlaid ning nõelu ja siis ma süstisin kodus karud ja nukud vett täis. Ema oli küll pahane, aga huvi oli suur. Mõtlesin ka lasteaiaõpetajaks saada, kuid lõpuks otsustasin ikkagi meditsiini kasuks. Ka täna ei vahetaks seda mingi muu eriala vastu. Ainult töökoormust olen ajaga vähendanud. Olen töötanud ka intensiivis, aga nüüd eelistan rahulikumat rütmi. 

Kuidas patsiente käsitled? 

Kõigepealt kuulan rahulikult ja tähelepanelikult, mis mure on. Mulle meeldib patsientidega suhelda. Ei ole kuulnud, et oleksin kunagi pahasti öelnud, veel enam karjunud. Proovin lahendada olukordi, mis on minu võimuses. Tunnen ennast eriti hästi just käelistes tegevustes, nagu verevõtmine ja kanüüli paigaldamine.  

 

Avaldatud 05.06.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla aasta arst dr Silver Merisalu juhtis kirurgia osakonna tõusuteele 

Dr Silver Merisalu on Põlva haigla üldkirurg ja kirurgia osakonna juhtaja, kes pälvis Põlva haigla aasta arst 2024 tiitli. Dr Merisalu jäi tunnustust vastu võttes tagasihoidlikuks ja võtab seda kui märkamist kogu osakonna tööle.  

Siiski pole dr Merisalu panus Põlva haigla arengus väike, 2020. aastal, värskelt peale sünnitusosakonna sulgemist ja kirurgi valveringi kaotamist oli kirurgia osakond madalseisus ja hädasti oli tarvis inimest ja plaani, kuidas olukorda muuta. 

„Ma arvan küll, et, 2020 oli Põlva haigla kirurgia mõttes murdepunkt. Vanema generatsiooni kirurgid olid juba pensioniealised ja Tervisekassa lepinguid kirurgia osakond ei täitnud. Siis oligi küsimus, et kuidas edasi,“ meenutas dr Merisalu. 

Põlva haiglat vedas tol ajal noor juhatus, haiglajuht Margot Pintson ja ravijuht Marion Ploovits, kes otsisid aktiivselt inimest, kes viiks kirurgia osakonda edasi. 

„Minu jaoks oli see suur väljakutse hakata osakonda ülespoole vedama. Lepingute täituvus oli võib-olla napilt 50 protsenti. Sellisel kujul olnuks väga keeruline jätkata,“ ütles dr Merisalu. 

Alla kahe töökoha pole kunagi olnud 

Enne Põlva haiglasse tulekut töötas dr Merisalu pikemalt Võru haiglas (aastatel 2006-2022), osalise koormusega Valga haiglas (2006-2018) ja Tartus Medita kliinikus (2014 kuni tänaseni). Kirurgi sõnul oli põhjuseid muutuseks mitmeid ning otsustavaks sai soov end üle pika aja uues keskkonnas ja rollis proovile panna.  

„Olukord Põlva haigla kirurgias polnud kindlasti kergemate killast, kuid usun, et meelega enda raskemasse olukorda asetamine, arendab nii inimese kui ka spetsialistina. Hästi sobis ka Põlva haigla töökorraldus, mis kirurgile ei sisalda öövalveid,“ leiab dr Merisalu. 

Küll toob 2020. aasta augustist kirurgia osakonda juhtinud dr Merisalu välja, et alla kahe töökoha pole tal elu jooksul kunagi olnud. „Minu jaoks kaks töökohta on n-ö puhkerežiim, et pigem ikka kolm või neli olnud. Nüüd olles 15 aastat vanem võrreldes karjääri algusega, siis ikkagi hakkad mõtlema, et peaks natuke rahulikumalt võtma,“ nentis kirurg. 

Pannud kirurgia osakonna tõhusalt tööle 

Töö tulemused ja tagasiside näitavad, et kirurgia osakond tegutseb dr Merisalu ja õendusjuhi Krister Matto juhtimisel tõhusalt. 

Esimene indikaator ongi tervisekassa lepingute täitmine, kuna nüüd me täidame lepinguid, siis võib öelda, et meil on hästi. Lepingu täitmine tuli üsna kohe, et selles mõttes mingit imeasja pole teinud. Tõin oma tavapärase töömahu siia ja leidsin mõned uued inimesed juurde,“ sõnas dr Merisalu. 

Kõige enam jõuavad dr Merisalu lõikustele üldkirurgilised probleemid nagu sapikivitõbi, songad, veenilaiendid, hemorroidid ja lisaks veel kohalikus tuimestuses pisikirurgia nagu sünnimärkide jms nahamoodustiste eemaldamine. Diagnostilise poole pealt teeb ta koos dr Mart Riisperega kahe peale tuhatkond endoskoopilist seedetrakti uuringut aastas.  

„Me teeme täiesti põhilist kirurgiat, mis on maakonnas jõukohane. Kahtlemata ei ole mõtet siia tekitada neurokirurgi vastuvõttu. Kõik teenused, mida Põlva haiglas pakume, seda teeme võrreldaval tasemel maailma andmetega,“ sõnas dr Merisalu. 

Haigla on sidus süsteem 

Dr Merisalu sõnul on haigla sidus süsteem. „Kui räägitakse, et rahvastik vananeb ja sisemeditsiini järele on järjest kasvav nõudlus, siis siseosakond vajab kirurge kogu aeg, et haigetele erinevaid invasiivseid protseduure, diagnostikat ja uuringuid teha,” ütles dr Merisalu. 

Ortopeedia ja traumatoloogia on kirurgia osakonna juhataja sõnul valdkonnad, kus üleriiklikult on süsteemis pikad järjekorrad ja raske löögile saada, kuid samas erialad, mis on inimeste jaoks igapäevane mure.  

„Esimene asi, mida ülikoolis õpetati, mis on inimese põhikaebus? See ongi tegelikult mingi liigese või luu valu. Nii et inimese põhiline arsti poole pöördumise põhjus on, et kuskil jäse või liiges valutab, nii et kahtlemata on kirurgia osakond maakonnahaiglas vajalik,“ ütles dr Merisalu. 

Lisaks üldkirurgidele tegutsevad Põlva haiglas mitmed ortopeedid, kõrva-nina-kurgu arstid, uroloog, günekoloog, anestesioloogid ja teised spetsialistid.  

Isa jälgedes kirurgiks 

Dr Merisalu puhul on selge, et arstiks saamise soov tuli kaasa kodust. Ema oli günekoloog ja isa kirurg, kes töötasid alguses Antslas ja pärast suunamist Võru haiglas. 

„Meil oli kodus suur meditsiinientsüklopeedia ja sealt oli väga huvitav vaadata näiteks värvipilte kasvajatest. Kui ema ja isa rääkisid kodus arstijutte, siis see tundus kõrvalt kuulates põnev ning juba lapsena käisin isaga valves kaasas,“ rääkis dr Merisalu. 

Kuigi dr Merisalu lapsepõlv möödus pigem linnas, siis kõik koolivaheajad veetis ta maal ja peab ennast täiesti maainimeseks. Taluelu on olnud talle hingelähedane ja seetõttu polnud üllatus, kui ta 2011. aastal hakkas Võru lähedale Loosu külla päris oma kodutalu rajama. 

„Majandustegevus on olemas ja tänaseks on tekkinud loomapidamine – lihaveised, lambad ja kanakari. Kuna talu juurde kuulub ka mets, kus on alati tegemist, siis valdava osa vabast ajast võtabki maaelu. Selline päris puhkamine on minu jaoks kalastamine ja raskemuusika,“ nentis dr Merisalu. 

Lemmikuid on dr Merisalul väga palju, Black Sabbath, Ronnie James Dio, Accept, Iron Maiden, Guns N’ Roses, AC/DC ja teised. Küsides, mis laulu võiks Põlva haigla töötaja kuulata, tõi kirurg välja Black Sabbathi laulu Heaven and Hell. 

„See on vana klassiku Black Sabbathi 1980. aasta albumi nimilugu, album ise tuli välja umbes 2 kuud pärast minu sündi ja on Sabbathi esimene album koos vokalist Ronnie James Dioga, kes on minu absoluutne lemmik metal-vokalist,“ kirjeldas dr Merisalu valikut. 

https://www.youtube.com/watch?v=0tO2OPZSqk8 

Tudengid tahavad tulla 

Kõige suuremaks saavutuseks peab dr Merisalu Põlva haiglasse tudengitele praktikabaasi loomist. See nõudis eelkõige korralikku töömahtu ja haiglapoolse juhendaja olemasolu tudengitele. 

„Ma arvan, et see on minu töö üks suurim uhkus ja saavutus, et tudengid õnnestus majja tuua, võtsin selle kohe südameasjaks. Aastaga saime töömahud normaliseeritud ja praktikabaasi staatuse. Nüüd aastas käib viis-kuus tudengit ja juhendamine hoiab kahtlemata ka arste paremas vormis, mistõttu on tudengid haiglale üliolulised,“ märkis dr Merisalu. 

Dr Merisalu sõnul on positiivne see, et kirurgia osakond ja haigla täidavad edukalt Tervisekassa lepinguid, möödunud aastal esitati ka veidi ületööd. Samuti on viimasel paaril aastal haiglasse lisandunud jõudsalt uusi motiveeritud töötajaid ja spetsialiste, kes toovad kaasa uut vaatenurka ja kompetentsi. 

„Põlva haiglas on hea töötada, sul on eneseteostuseks piisavalt võimalusi ja tööd on palju, mis aitab samas ka õppida ja areneda,“ ütles dr Merisalu. 

 

Avaldatud 22.05.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle tegusat HOOLDEKODUÕDE

Asukoht: Krootuse Hooldekodu

Sinu peamisteks tööülesanneteks on professionaalse õendusabi osutamine Krootuse Hooldekodus; hooldekodu klientide terviseseisundi ja raviskeemide jälgimine; õendusprotseduuride ja -dokumentatsiooni täitmine; suhtlemine kliendi omaste, perearsti ja eriarstidega ning klientide immuniseerimine.

OLED EDUKAS KANDIDAAT KUI:

omad erialast kõrgharidust, õe kutset;
Sul on töökogemus vähemalt 2 aastat;
oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
Sul on kõrgtasemel eesti keel;
Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.

HAIGLA POOLT PAKUME:
osalist tööaega;
sõbralikku ja toetavat meeskonda;
võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
töötasu vastavalt kollektiivlepingule
transpordikulude kompensatsiooni;
töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: 07.06.2025
Kandideerimise tähtaeg: 26.05.2025

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab õendusabi osakonna juhataja Krister Matto e-posti teel krister.matto@polvahgl.ee või telefonil 525 1203.

Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 13.05.2025, autor Madis Perli

Siseosakonna õde Ingrit Männiste: Kui räägin patsiendiga, siis see mõnikord aitab isegi rohkem

Tänasel rahvusvahelisel õdede päeval tunnustame ja täname Põlva haigla õdesid, õe abilisi ja ämmaemandaid. Aitäh!
 
Põlva haigla siseosakonna õde Ingrit Männiste töötanud haiglas juba 1998. aastast, kui alustas erakorralise meditsiini osakonnas õe abilisena. Ingrit tunnistas, et meditsiin kui eriala polnud teda kunagi kutsunud. Kuna ees ootas vaba aasta, siis kutsus õde Aili teda Põlva haiglasse tööle.
„Meditsiin oli viimane asi, millele peale keskkooli lõpetamist mõtlesin. Kuna ma ei saanud kohe kooli sisse, siis õde kutsus, et tuleksin õe abiliseks. Tal oli abi vaja ja ütles, et ole aasta aega EMOs. Kui ma lõpuks tulin, siis oi kuidas mulle hakkas see töö meeldima,“ tunnistas Ingrit siiralt.
Nüüdseks on Ingrit töötanud õena 17 aastat ja lisaks veel juurde 10 aastat õe-abilisena. Kuigi Põlva haigla töö kõrvalt on ta käinud proovimas ka Räpina haiglas ja kiirabis, siis kõige enam tunneb ta oma sõnul koduselt just Põlvas.
„Kui ma haiglahoonesse sisenesin, sain kohe aru, et see on minu ala täielikult. Siiani pole kordagi hommikul tundnud, et ma ei taha tööle tulla. Ma tõesti väga tahan tööle tulla,“ sõnas 2023. aastal kolleegide poolt patsiendisõbralikumaks töötajaks valitud Ingrit.
„Ma arvan, et kui sa suhtud patsientidesse nii, nagu sa tahad, et sinusse suhtutakse, siis läheb tööga ladusalt. Kõige enam meeldib mulle õe ameti juures igasugune käeline tegevus ning patsientide siiras tänu,“ tõi Ingrit välja.

Töötanud mitmes osakonnas

Tartu tervishoiu kõrgkoolis õeks õppinud Ingrit töötas pikalt EMOs, kuid täna leiab ta patsientide eest hoolt kandmas kaks korrust kõrgemal – siseosakonnas.
 
Siseosakonna puhul tõstis Ingrit esile meeskonda. „Meie kollektiiv on ühtehoidev, kui tahad abi, sind kohe aidatakse. Tõsi, tööd on palju ja on raske, kuid tugi on olemas nii hooldajate, õdede kui arstide poolt ja see teeb rõõmsaks,“ leiab õde.
 
Ingrit usub, et kõige olulisem on lähtuda oma töös patsiendi huvidest ja olla tema jaoks olemas.
 
„Ma arvan, et kui ma räägin patsiendiga ja märkan teda, siis see mõnikord aitab teda isegi rohkem. Kui mul on patsiendiga hea kontakt, siis jõuavad ka arsti korraldused paremini kohale,“ sõnas Ingrit.

Mets laeb energiavarusid

Töövälisel ajal meeldib Ingritile reisida, käsitööd teha, metsas käia, kõndida ning lapselapsega olla. Kuigi töö on nõudlik, siis Ingritil on oma meetod enda laadimiseks.
 
„Kui mul ongi mõni patsient väga hinge peal, siis püüan ennast metsas laadida. Suvel käin marjul-seenel või siis lihtsalt hulgun ja sealt saan tuge ja energiat. Seal mõtled oma teisi mõtteid ja näiteks kui mõnes metsikumas kohas ära eksid, siis peadki mõtlema hoopis sellele, kuidas hoopis metsast välja saaks,“ nentis Ingrit rõõmsalt.
 
Põlva haiglas toob Ingritile enim rõõmu kollektiiv ja ühtekuuluvus. „See ei ole suure haiglas konveier ning kuigi aastate jooksul on lisandunud palju uusi nägusid, siis mulle tundub, et ikkagi on see kokkuhoidev kollektiiv. Püüan ise positiivne olla ja siis on ka sinu ümber positiivsus.“

Avaldatud 12.05.2025, autor Madis Perli