Siseosakonna õde Ingrit Männiste: Kui räägin patsiendiga, siis see mõnikord aitab isegi rohkem

Tänasel rahvusvahelisel õdede päeval tunnustame ja täname Põlva haigla õdesid, õe abilisi ja ämmaemandaid. Aitäh!
 
Põlva haigla siseosakonna õde Ingrit Männiste töötanud haiglas juba 1998. aastast, kui alustas erakorralise meditsiini osakonnas õe abilisena. Ingrit tunnistas, et meditsiin kui eriala polnud teda kunagi kutsunud. Kuna ees ootas vaba aasta, siis kutsus õde Aili teda Põlva haiglasse tööle.
„Meditsiin oli viimane asi, millele peale keskkooli lõpetamist mõtlesin. Kuna ma ei saanud kohe kooli sisse, siis õde kutsus, et tuleksin õe abiliseks. Tal oli abi vaja ja ütles, et ole aasta aega EMOs. Kui ma lõpuks tulin, siis oi kuidas mulle hakkas see töö meeldima,“ tunnistas Ingrit siiralt.
Nüüdseks on Ingrit töötanud õena 17 aastat ja lisaks veel juurde 10 aastat õe-abilisena. Kuigi Põlva haigla töö kõrvalt on ta käinud proovimas ka Räpina haiglas ja kiirabis, siis kõige enam tunneb ta oma sõnul koduselt just Põlvas.
„Kui ma haiglahoonesse sisenesin, sain kohe aru, et see on minu ala täielikult. Siiani pole kordagi hommikul tundnud, et ma ei taha tööle tulla. Ma tõesti väga tahan tööle tulla,“ sõnas 2023. aastal kolleegide poolt patsiendisõbralikumaks töötajaks valitud Ingrit.
„Ma arvan, et kui sa suhtud patsientidesse nii, nagu sa tahad, et sinusse suhtutakse, siis läheb tööga ladusalt. Kõige enam meeldib mulle õe ameti juures igasugune käeline tegevus ning patsientide siiras tänu,“ tõi Ingrit välja.

Töötanud mitmes osakonnas

Tartu tervishoiu kõrgkoolis õeks õppinud Ingrit töötas pikalt EMOs, kuid täna leiab ta patsientide eest hoolt kandmas kaks korrust kõrgemal – siseosakonnas.
 
Siseosakonna puhul tõstis Ingrit esile meeskonda. „Meie kollektiiv on ühtehoidev, kui tahad abi, sind kohe aidatakse. Tõsi, tööd on palju ja on raske, kuid tugi on olemas nii hooldajate, õdede kui arstide poolt ja see teeb rõõmsaks,“ leiab õde.
 
Ingrit usub, et kõige olulisem on lähtuda oma töös patsiendi huvidest ja olla tema jaoks olemas.
 
„Ma arvan, et kui ma räägin patsiendiga ja märkan teda, siis see mõnikord aitab teda isegi rohkem. Kui mul on patsiendiga hea kontakt, siis jõuavad ka arsti korraldused paremini kohale,“ sõnas Ingrit.

Mets laeb energiavarusid

Töövälisel ajal meeldib Ingritile reisida, käsitööd teha, metsas käia, kõndida ning lapselapsega olla. Kuigi töö on nõudlik, siis Ingritil on oma meetod enda laadimiseks.
 
„Kui mul ongi mõni patsient väga hinge peal, siis püüan ennast metsas laadida. Suvel käin marjul-seenel või siis lihtsalt hulgun ja sealt saan tuge ja energiat. Seal mõtled oma teisi mõtteid ja näiteks kui mõnes metsikumas kohas ära eksid, siis peadki mõtlema hoopis sellele, kuidas hoopis metsast välja saaks,“ nentis Ingrit rõõmsalt.
 
Põlva haiglas toob Ingritile enim rõõmu kollektiiv ja ühtekuuluvus. „See ei ole suure haiglas konveier ning kuigi aastate jooksul on lisandunud palju uusi nägusid, siis mulle tundub, et ikkagi on see kokkuhoidev kollektiiv. Püüan ise positiivne olla ja siis on ka sinu ümber positiivsus.“

Avaldatud 12.05.2025, autor Madis Perli