Tag Archive for: Põlvamaa

Põlva valla aasta tegu: Põlva haigla uue erakorralise meditsiini osakonna avamine

Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) avamine valiti Põlva valla aasta teoks 2024!
“Suur aitäh kõigile, kes EMO uuendamisega kokku puutusid! See on olnud meeskonnatöö ja oma suure panuse on jätnud paljud-paljud toredad inimesed, nii puhastusteenistujad, kes remondi ajal pingutasid ehitustolmuga võidu ja kuni haigla nõukoguni välja, kes julges selle otsuse keerulistes majandustingimustes vastu võtta,” sõnas Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp tunnustust vastu võttes.
EMO avamine, oli oluline samm nii haigla kui ka kohaliku elu jätkusuutlikkuse ning kogukonna turvatunde seisukohalt. Eelmisel aastal külastas Põlva haigla EMOt koguni 1000 patsienti ehk 16% rohkem kui aasta varem. Ei, Põlvamaa inimesed ei ole jäänud haigemaks, vaid see näitab usalduse kasvu. Inimene teab, et ta saab Põlva haiglas professionaalset abi ja ei pea jääma oma murega üksi.
Eile, 20. veebruaril toimunud Vabariigi 107. aastapäevale pühendatud Põlva vallavanema Martti Rõigase ja volikogu esimehe Georg Pelisaare vastuvõtul tunnustati aasta tegija tiitliga taastusravi osakonna juhatajat Pärt Prommikut Sinilille taastusravi saali rajamise eestvedamise eest! Palju õnne!
Pildil vasakult Põlva haigla taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik, ravijuht Pirja Sarap, juhatuse liige Kristin Raudsepp, kommunikatsioonijuht Madis Perli, tugiteenuse ja äriarendusjuht Indrek Zvirblis, aasta vabatahtlik – Põlva Toidupank esindaja, kultuuripreemia kultuuri vallas pälvinud Eerika Mark ja kultuuripreemia spordi vallas saanud Indrek Käo. Palju õnne ka teistele tublidele inimestele!
Foto: Taavi Nagel

Avaldatud 20.02.2025, autor Madis Perli

 

Põlva haigla ravijuht dr Pirja Sarap: oluline on haigla järjepidev areng

Põlva haigla ravijuhil dr Pirja Sarapil täitus jaanuaris aasta ametisse astumisest. Uurime ravijuhilt järele, kuidas ta möödunud aastale tagasi vaatab.

Tööle tulles ütlesite, et teie üheks peamiseks ülesandeks saab haigla usaldusväärsuse suurendamine. Kuivõrd on see õnnestunud?

2024. aasta oli Põlva haiglale töine ja edukas aasta. Täna võin kinnitada, et oleme eesmärgi täitnud, haigla usaldusväärsus on tõusnud. Põlvamaa inimene ja ka kaugemalt tulija saab siin professionaalset ravi ja usaldab Põlva haiglat.

Olen sihikindel, et alati alustatu lõpule viia, isegi kui on tagasilööke, need mind ei hirmuta. Rõõme on õnneks rohkem.

Mis teile rõõmu teeb?

Rõõmu teeb esiteks see, et saan Põlva haiglas jätkata oma südamelähedase traumaradioloogi tööd sportlaste vigastustega tegeledes. Alustasime 2024. aastal koostööd jalgpalliklubi Põlva Lootose ja Eesti tugevaima käsipalliklubi Põlva Servitiga, et Põlvas sportivad noored ei jääks abita ja anda panus kogukonnas tervislike eluviiside arendamisse.

Rõõmu teeb veel see, et mind on omaks võetud. Kuigi ravijuhina ei saa alati populaarseid otsuseid teha, siis meeskond on igati toetav ning erimeelsused lahendame rääkides ja selgitades. Rohkem on ikkagi rõõmu ja usaldust ja see hoiab pea selge ja hinge rahul.

Milline on Põlvamaa patsient?

Kuna lisaks ravijuhi ametile jätkan ka oma erialast radioloogi tööd Põlva haiglas, siis arvukad kohtumised patsientidega on andnud märkamise, et Põlvamaa inimene kipub kannatama oma probleemiga mõnikord ehk liiga kaua. Kuna ka minu juured on Kagu-Eestist ja side Põlvamaaga olemas, siis tunnen, et Põlvamaa inimene on minu inimene ja saame lihtsalt ühele lainele.

Patsient, kes Põlvasse tuleb ja lahkub haiglast, kirjutab enamjaolt kiitusi, kuid on ka neid, kes ei ole alati rahul, aga mind on õpetatud lapsepõlvest alates, et asjad tuleb selgeks rääkida, kuni see on mõistetav kõigile ühtemoodi. Oluline on pingelised olukorrad lahendada rahumeelselt ja vahel anda ka järele ja oodata.

Pean väga oluliseks, et juht teeb ka ravitööd, mis aitab pareminin näha kitsaskohti, kuulata patsiente, kohtuda lähedastega, näha osakonna töötajaid teises olukorras. Olles igapäevaselt ravitöö juures, siis usun, et suhtlus on vahetum ja suudan probleeme kiiremini märgata ja edukalt lahendada.

Kuidas aastale tagasi vaatad?

Vaatan esimesele Põlva haigla aastale tagasi tänutundega ja olen tänulik ka oma õpetajatele, kolleegidele ja lähedastele. Varasemas elus saadud kogemused ja võimalused annavad aluse ka Põlva haiglas olulisi arengusamme astuda. Väga edukas on olnud Põlva haigla töötajate arenguvestluste süsteemi käivitamine, mis on selgelt toonud välja kohad, kus saame teha paremini ja mis juba on hästi.

Ravijuhi töö võib-olla ei hakka kohe silma, kuid usun, et sihikindel panustamine on õrnalt siiski tuntav ja liigume õiges suunas. Igapäevane murede ja rõõmude lahendamine on mõnikord väga pikaajaline protsess, kuid lõpplahendused on tihti rõõmutoovad ja seda teekonda väärt.

Mis olid Põlva haigla ravitöös suurimad kordaminekud?

Ravijuhina hindan ja mõõdan ravitööd ja selle edenemist. 2024. aastal täitsime Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu lubatud mahus ning ka ületasime seda olulisel määral. Tõsi, Põlva haiglal on suurem võimekus pakkuda tervishoiuteenuseid kui Tervisekassa soov neid osta.

Ravitöö efektiivsuse ja kvaliteedi seisukohalt on oluline märkida kaasaegse erakorralise meditsiini osakonna (EMO) avamist, mis on sisustatud tänapäevase tehnika ja vahenditega. Haigete käsitlemine on kiirenenud tänu renoveeritud ruumidele ja uuendatud sisseseadele ning loomulikult professionaalsele meeskonnale. Meie EMO külastatavus tõusis aastaga 1000 patsiendi võrra, mida on 16% rohkem kui aasta varem – see näitab selgelt usalduse kasvu.

2024. aastal Põlva haigla statsionaaris ravitud ning haiglast välja kirjutatud 2226 patsienti, keda on 239 võrra 12% enam kui eelneval aastal. Lisaks on 2023. aastaga võrreldes tõusnud aktiivravi haigete arv 12% ja haigete arv statsionaarses õendusabis 11%.

Milline on olnud koostöö osakondadega?

Meil on väga erinevad osakonnad, kuid kõik osakonnajuhid on oma osakondade nägu. Hindan igat osakonna ja üksuse juhti ning nende meeskondi, kes pingutavad iga päev Põlvamaa inimeste heaolu ja tervise nimel.

Uue arenguna alustasime igahommikuse 24h kliinilise töö ülevaate andmisega, mis on parendanud koostööd ja kommunikatsiooni osakondade vahel. 2024. aasta alguses korrastatud haigla struktuur on aidanud selgitada juhtimissüsteemi ja praeguseks töötavad kõik lülid kooskõlas.

Palju on olnud kuulda, et Põlva haigla on saanud uue hingamise. Kuidas teile tundub, on see nii?

Aasta jooksul on tehtud palju tööd, kuid mitmed arendustööd on juba kestnud aastaid, mis on nüüd realiseerunud. Ma arvan, et Põlva haiglat iseloomustab järjepidev areng ja töö parema ravitöö ja -kvaliteedi tagamiseks peab kestma iga minut.

Suure tähelepanu all olid ka tugiteenused. Põlva haiglas töötavad labor ja radioloogia ööpäev läbi, juba Põlvasse tulles nägin suurt potentsiaali, kuidas olemasolevaid seadmeid ja võimalusi paremini ära kasutada.

Näiteks radioloogiliste tööjaamade soetamine oli minu üks hingelähedasi unistusi, mis annab täna parema võimaluse kiiremaks ja kvaliteetsemaks diagnostikaks. Samuti AI kasutamine teise eriala arstidele, kes ei ole õppinud radioloogiks, tihti juhib AI arsti tähelepanu olulisele detailile, mis võimaldab kiiremini jõuda adekvaatse raviotsuseni. Usun, et ämmaemandus- ja günekoloogiakeskusele soetatud uus ultraheli aparaat tõstab läbi kaasaegse diagnostikavõimaluse ravikvaliteeti.

Alustanud on mitmed spetsialistid oma vastuvõtte, tööd alustas uus vaimse tervise meeskond. Arendame edasi nii laste kui ka täiskasvanute taastusraviteenuseid. Teeme ettevalmistusi palliatiivravi alustamiseks ja plaanime lähiajal avada hospiitsravipalatid.

Ravitöö efektiivsusele aitab kaasa ka erinevate töögruppide arendamine kliinilises meditsiinis koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja teiste tütarhaiglatega. Loodud on juba taastusravi ja palliatiivravi töögrupid ning loomisel on sise -ja kirurgiaprofiiliga töögrupid, et ühtlustada meie piirkonnas ravitegevust ja koostööd. Haiglal on regulaarne ja tihe koostöö Põlvamaa perearstide ja pereõdedega.

Palju oleme tegelenud ka värbamisega. Meie arstide ja teiste spetsialistide read on täienenud ja iga liituja annab meeskonnale kompetentsi juurde. Rõõm on näha, et oleme tudengite seas eelistatud koht praktikaks ja residentuuriks.

Kuidas kirjeldad Põlva haiglat? Mis teeb selle eriliseks?

Ma arvan, et Põlva haigla teeb eriliseks selle kompaktsus ja inimesed. Ma ei ole üheski nii väikeses haiglas varem töötanud, kuid Põlva haiglas tunned, et oled tõesti südamega hoitud. Näen osakondades aina enam säravamaid silmi. Seda seisundit tuleb hoida, väärtustades igat töötajat ja tema panust.

Eks ikka alguses oli harjumatu, et vahemaad ühest kohast teise on lühikesed. Kuigi meil pole alati kõigi seadmete kõige uuemaid mudeleid, siis see õpetab ja arendab leidlikust, harjutab olemasolevaga hakkama saama. Parendame ja täiendame tingimusi vastavalt üldhaigla vajadustele.

Aitäh Põlvamaa Inimene ja Põlva haigla, et naeratate mulle vastu ja koos saame jõudsalt edasi.

 

Avaldatud 20.02.2025

Foto: Siim Kinnas

Järgmine doonoripäev tuleb juba 17.02.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus ootab juba esmaspäeval 17. veebruaril Põlva haiglasse doonoripäevale.

Kell 10.00-13.00 Põlva haigla 1. korrusel ruumis 191 (õppeklass).

Täiendav info: www.kliinikum.ee/verekeskus

 

Avaldatud 11.02.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle BIOANALÜÜTIKUT

Põlva haiglas töötab labor ööpäevaringselt. Labor on varustatud kaasaegsete seadmete ja analüsaatoritega. Teostame hematoloogia, kliinilise keemia, immuunhematoloogia uuringuid, osaliselt käsitööna.

Sinu peamisteks tööülesanneteks on laboriuuringute teostamine, seadmete igapäevane hooldamine, kontrollimine ja tööks ettevalmistamine. Vajalik on valmisolek nii veeni- kui kapillaarvere võtmiseks.

OLED EDUKAS KANDIDAAT KUI:

  • omad erialast kõrgharidust (võib olla lõpetamisel, sobib ka loodusteaduste valdkond);
  • Sul on hea suhtlemisoskus ja pingetaluvus;
  • oskad kasutada arvutit;
  • oled algatusvõimeline, järjekindel ja hea pingetaluvusega.

HAIGLA POOLT PAKUME:

  • täistööajaga vahetusega tööd (võimalik ka osakoormusega);
  • arengule suunatud tööd;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel.

SOOVID ROHKEM INFOT?

Sinu küsimustele vastab vastutav bioanalüütik Liina Küttis e-posti teel liina.kyttis@polvahgl.ee või telefonil 799 9169.

Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus personalispetsialistile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 11.02.2025, autor Madis Perli

Annetus aitab Põlva haiglas toetada laste taastavat ravi

Põlva haiglale annetati haigete ja erivajadustega laste taastusravi ja rehabilitatsiooniga tegelemiseks heategevuskampaania „Koos on kergem“ abil 1000 eurot, mille andis üle Põlva Selveri juhataja Merike Arula.

Kampaania toel soetab Põlva haigla laste kiireks taastumiseks vajalikud abivahendid, nagu sensoorne tegevusaluse koos valguslaua ja erinevate vahenditega ning erinevad liikumise abivahendid, näiteks lastele mõeldud spetsiaalse tugiraami.

Tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle sõnul aitab sensoorne valguslaud lapsi arendada ja suurendada hakkamasaamist.

„Sensoorne valguslaud on mitmekülgne õppevahend, mida saab kasutada erineval moel tegevuste läbiviimiseks, et arendada lapse käelisi oskusi, samuti käe ja silma koostööd, õppida põnevalt loendamist, sorteerimist, viia läbi käelisi ja kunstilisi teraapiaid ja palju muud,“ ütles Olle.

Sensoorset valguslauda hakkavad kasutama lapsed, kes vajavad oskuste õppimiseks tegevusterapeudi abi. Läbi teraapia tulevad lapsed igapäevaselt paremini toime nii kodus, koolis kui lasteaias. Tihti vajavad meie abi lapsed, kes on püsimatud, keskendumisraskustega ning kellel on vaja arendada käe ja silma koostööd.

Taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommiku sõnul aitab toetus täiendada laste liikumise abivahendite valikut.

„Spetsiaalsed laste liikumisvahendid aitavad toetada laste taastumist ja parandada laste funktsionaalset võimekust,“ sõnas Prommik.

Selver müüs kampaania „Koos on kergem“ raames heategevustooteid ning kogus sularahalisi annetusi, millest 1000 eurot annetati Põlva haiglale. Annetust kasutatakse lastele mõeldud vahendite täiendamiseks.

Oleme väga tänulikud Selverile kampaania läbiviimise ja aastatepikkuse toetuse eest!

Avaldatud 05.02.2025, autor Madis Perli

Tule noortenõustaja vastuvõtule

Ämmaemanduskeskuse noortenõustamise kabinetti on oodatud alla 27-aastased noored olenemata nende soost. Kabinetis võtab vastu ämmaemand, kellega saab usalduslikus keskkonnas vestelda järgmistel teemadel:

  • seksuaalsus ja lähisuhted;
  • seksuaalne identiteet;
  • murdeea muutused, suguline küpsemine;
  • seksuaalsel teel levivad infektsioonid;
  • rasestumisvastased vahendid;
  • oodatud või planeerimata rasedus.

Visiidi käigus on võimalik teostada günekoloogiline läbivaatus ning võtta analüüse sugulisel teel levivate infektsioonide tuvastamiseks.

 

Broneeri aeg:

Veebis: polvahgl.bronn.ee

Ämmaemanduskeskuse numbril: 799 9129

Haigla üldregistratuuri numbril: 799 9198

 

Esmaseks konsultatsiooniks kirjuta meile: noortekabinet@polvahgl.ee

 

Noortekabinetti on eraldi privaatne sissepääs kohe ämmaemanduskeskuse sissepääsu kõrval.

 

 

Avaldatud 28.01.2025, autor Madis Perli

Aasta esimene doonoripäev on kohe käes

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus ootab juba esmaspäeval 20. jaanuaril Põlva haiglasse aasta esimesele doonoripäevale.
 
Kell 10.00-13.00 Põlva haigla 1. korrusel ruumis 191 (õppeklass).
 
Täiendav info tel. 731 9362 www.kliinikum.ee/verekeskus
 

Avaldatud 17.01.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla avas Sinilille taastusravi saali

Põlva haigla avas 8. jaanuaril Sinilille taastusravi saali, mis teeb kvaliteetse taastusravi abivajajatele kättesaadavamaks.
Sinilille kampaania läbiviijate ehk Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu ja kõigi annetajate abil rajas Põlva haigla Sinilille taastusravi saali. Taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommiku sõnul suurendab vastloodud saal kvaliteetse taastusravi kättesaadavust Eestis.
„Taastusravi on kättesaadavam, sest saal on mõeldud kasutamiseks kõigi haigla osakondade patsientidele. Tänu Sinilille kampaaniale on saal varustatud tänapäevaste taastusravi seadmetega, mis võimaldavad taastusravi täpsemini doseerida ja selle tulemuslikkust objektiivsemalt mõõta,“ sõnas Prommik.
Sellest tulenevalt on haiglal võimalik pakkuda taastavat ravi ja seda läbi viia erinevates osakondades, näiteks sise-, kirurgia ja õendusabi osakonnas ja loomulikult taastusravi osakonnas, mis juba varem pakkus laste ja täiskasvanute taastusravi ja seda kõikides ravitüüpides: ambulatoorne, päevane, statsionaarne ja koduteenused.
Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimehe Enn Adosoni sõnul läks Sinilille kampaania tänavu edukalt ja see võimaldas lisaks kaitseväe veteranidele panustada ka Põlva haigla taastusravi võimekuse arendamisse.
„Meil on siiralt hea meel, et saime Põlva haigla taastuslinnaku projekti koos kõikide annetajatega aidata. Ma arvan, et kõik mis läheb taastusravi toetamiseks, läheb alati õigesse kohta,“ ütles Adoson ja lisas: „Toetus pole mõeldud mitte ainult veteranidele, vaid tahame, et sellest saaksid osa ka kõik teised abivajajad. Loomulikult ilma heade annetajateta me ei oleks nende eesmärkideni jõudnud. Suur tänu kõikidele annetajatele.“
Kvaliteetsem ja täpsem taastusravi
Sinilille toetuse abil soetas haigla vajaliku seadmepargi, millega täideti esimesed teraapiasaalid. Prommiku sõnul aitavad uued seadmed parandada nii inimeste liikumisvõimet kui ka suurendada lihastöö koordinatsiooni ja tugevust.
Sinilille taastusravi saal koos sisustusega maksis 51 000 eurot, millest 38 000 tuli Sinilille kampaaniast ja 13 000 saali renoveerimine, mille haigla tasus oma vahenditest. Sinilille toetusraha eest soetas haigla mitmeid seadmeid: seisulaua, dünamomeetrid, plokkmasinad, elektromüograafid, elektromüostimulatsiooni aparaadid, käte ja jalgade trenažöörid, teraapiatrepi ja veel sadakond väiksemat treeningvahendit.
„Elektromüograafid ja dünamomeetrid võimaldavad väga täpselt hinnata lihaste funktsioneerimist ja leida optimaalseima viisi nende funktsiooni taastamiseks. Selle kõige tulemusena võidavad patsiendid, kes saavad kvaliteetsemat ravikäsitlust ja seda mistahes osakonnas viibides,“ sõnas Prommik.
Sinilille saali saab kasutada 3-5 patsienti ühel ajal ehk kokku 160 patsienti nädalas ja 8000 taastusravi sessiooni aastas.
Põlva haiglas on sise-, kirurgia, õendusabi ja erakorralise meditsiini osakonnad, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus ning taastusravi ja tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonnad. Samuti pakub haigla töötervishoiu, radioloogia- ja labori ning koduõenduse teenuseid.

Avaldatud 08.01.2025, autor Madis Perli

Aprillis muutuvad visiidi- ja voodipäevatasud

Alates 01.04.2025 jõustuvad visiiditasu ja voodipäevatasu muudatused.

  • Visiiditasu piirmäär on 20 eurot*.
  • Visiiditasu piirmäär on 5 eurot juhul, kui isik on:
  1. alla 19-aastane;
  2. rase*;
  3. alla üheaastase lapse ema;
  4. üle 63-aastane;
  5. riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni või vanaduspensioni saaja;
  6. töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega;
  7. töötu tööturumeetmete seaduse tähenduses;
  8. sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetuse saaja ja tema perekonnaliige, kui isikule või tema perekonnale on ambulatoorse eriarstiabi osutamise kuul või sellele eelnenud kahel kuul makstud toimetulekutoetust.

  • Haigla voodipäevatasu suureneb 2,5 eurolt 5 euro peale.

* Rase va juhul kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega.

Allikad: Tervisekassa, Ravikindlustuse seadus

 

Avaldatud 31.12.2024

Kristin Raudsepp: tervishoiusüsteem peab olema ühtne!

Meditsiiniuudiste aasta meditsiinimõjutaja konkursil teisele kohale jõudnud Põlva haigla juhi, Kristin Raudsepa puhul tõstsid hääletanud esile tema avatust, tähelepanelikkust ja tarkust, inimeste inimene olemist ning haigla maine tõstmist.

Eesmärk meditsiinikeskust töös hoida ja arendada
Kui uurime, mis Raudseppa Põlva haigla juhiks minema motiveeris ja kas ta on tehtud otsusega rahul, vastab ta, et ei ole Põlva või Tallinna meditsiini, vaid üks Eesti tervishoiusüsteem. “On targemate otsustada, kuidas tervik Eesti kaugematest otstest kokku siduda. Olen alati tahtnud meditsiinis olla ja annan endast tänapäevase meditsiinikeskuse töös hoidmisel ja arendamisel parima,” sõnab ta.
Nii ravimiametit kui ka Confido meditsiinikeskust juhtinud Raudsepa sõnul kasvab kogemus kiht kihi haaval ja ta on tänulik nii riigi tasandilt, rahvusvahelisest suhtlusest kui ka eraettevõtlusest saadud kogemuse eest. “Küllap saaks haiglat juhtida ka selle kogemuseta, aga olen kindel, et nii näen asjade põhjuseid ja puude taga metsa kiiremini,” lisab haiglajuht.
Tervik peaks harmooniliselt kokku mängima
Haiglas kurvastavate asjade küsimuse peale ütleb Raudsepp, et on pigem üllatunud mõne õigusakti läbisurumisest ja läbimõtlematuste jätmisest haiglate õlgadele. “Kõik töötavad oma ressursside piires ja väikses riigis peaks tervik kokku mängima harmooniliselt, mitte käratsedes, patsienti solgutades või teisi siunates. Kui midagi on halvasti, tuleb see korda teha!” selgitab ta.
“Väikses kohas pole inimesed üksnes diagnoos. Head meelt teevad lood, kus tänu kolleegidele on saanud abi ja järje peale inimesed, kes olid kaotanud lootuse keerulisest meditsiinisüsteemist läbi murda,” räägib naine enim rõõmu tegevast.
Kvaliteetne igapäevatöö ja arendused
Põlva haiglas on saanud värskenduse EMO ja värvatud häid spetsialiste, ent Raudsepa sõnul oodatakse haiglalt eelkõige igapäevatöö kvaliteetselt tegemist. “Arendustes loodame edasi liikuda nii laste kui ka täiskasvanute taastusraviga ja suur nõudlus on inimväärse hospiitsravi järele. Võimaluste avanedes tuleb tegeleda ka amortiseerunud majakarbiga,” räägib ta.
Tark oleks ülesehitatut hoida
Raudsepp ütleb, et seni kuni riigil pole paremat plaani, kuidas 24 000 Põlvamaa elanikku mõistlikul moel arstiabi saaksid, oleks tark ülesehitatut hoida, mitte iga päev toolil jalgu saagida. “Haigla uksed võib ju laudade või rahakärbetega kinni lüüa, kuid see ei tee olematuks inimeste haigusi – siis peab nendega tegelema keegi teine ja ravijärjekorrad pikenevad. Lisaks tuleb ligi 30% Põlva haigla patsientidest teistest maakondadest: suvisel ring- või talvisel suusareisil olijad tahavad võimalikult kiiret ja lähedast arstiabi. Seega peab Eestis olema ühtne tervishoiusüsteem!”
Hääletanud Raudsepast:
* oluliselt tõstnud haigla mainet;
* haiglat nähtavalt ja tuntavalt mõjutanud;
* tubli inimene õigel kohal;
* avatud ja tähelepanelik juht, kes seisab oma asutuse kestvuse ja arengu eest;
* innovatiivne, empaatiline ja armas päeva rõõmsaks tegija;
* tark ja tasakaalukas juht, kelle meeskonnas on hea töötada;
* tema tegevused juhina on näidanud, et ka väikesed võivad olla suured;
* inimeste inimene, avatud suhtleja, tark ja kogenud juht;
* arendanud maakondlikule haiglale perspektiivikat suunda, taastusravi ja rehabilitatsiooni teenuseid, parendades samas maakondlikule tasandile väga olulisi teenuseid, nagu esmane meditsiiniline abi ning säilitades sisehaiguste osakonda ja järelravi võimalusi;
* toetab, mitte ei lammuta ning lähtub tegevustes reaalsest olukorrast;
* väga tubli ja töökas inimene;
* hea ja õiglane juht;
* paneb esmakordselt koduhaigla üle uhkust tundma ja toidab usku, et haiglast saab kaasaegne maakonnahaigla.

Lugu avaldatud 19.12.2024 Meditsiiniuudistes, autor Margot Vent.