Põlva haigla alustas südamehaigete taastusraviga
Põlva haigla taastusarsti dr Külli Marguse sõnul tekkis vajadus teenuse järele igapäevatööst. Tema vastuvõtule jõudis järjest rohkem Põlvamaa inimesi, kes olid saanud südameinfarkti järel ravi Tartus, kuid kelle jaoks oli taastusravil käimine kodust kaugemal keeruline.
„Südamehaiguste ravi ei lõpe haiglast väljakirjutamisega. Sageli vajab inimene pikema aja jooksul nõustamist, koormustaluvuse jälgimist ja tuge, et ta saaks turvaliselt oma igapäevaellu tagasi pöörduda,“ ütles dr Margus.
Teenuse käivitamiseks tegid Põlva haigla spetsialistid koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi kolleegidega, kellelt saadi vajalik väljaõpe ja praktilised teadmised südamehaigete taastusravi korraldamiseks. Põlva haiglas jätkatakse taastusraviga pärast seda, kui patsient on läbinud vajalikud uuringud ja saanud kardioloogilise ravi.
Taastumine toimub samm-sammult
Südamehaigete taastusravi koosneb taastusarsti ja füsioterapeudi vastuvõttudest ning individuaalselt kohandatud treeningutest. Lisaks füüsilisele taastumisele nõustatakse patsienti ravimite võtmise, toitumise, liikumise ja tervist kahjustavatest harjumustest loobumise teemadel.
„Südamelihas on kahjustuse järel nõrgem ning inimese koormustaluvus ja jõud võivad märgatavalt langeda. Meie eesmärk on neid järk-järgult ja turvaliselt taastada, et inimene saaks naasta tööle, igapäevaste tegevuste ja võimalusel ka varasemate harrastuste juurde,“ selgitas dr Margus.
Põlva haigla sisearsti dr Katrin Keerma sõnul saavad südamehaiged edaspidi vajalikku ja spetsiifilist taastusravi kodu lähedalt.
„Südamehaigete taastusravi on rahulikum ja struktureeritud tegevus. Ravi võib olla pikaajaline, kuid Põlva haigla meeskond on terve selle teekonna patsiendi kõrval. Eesmärk on, et patsient saaks kodus iseseisevalt hakkama ja koormustaluvus paraneks,“ ütles dr Keerma.
Kõige enam hakkab südamehaige taastusravis kohtuma füsioterapeutidega, kes on saanud vajaliku väljaõppe. Põlva haiglas kasutatakse aeroobseks treeninguks veloergomeetrit ning treeningu ajal jälgitakse pulssi pulsiandurite abil ning näit kuvatakse tahvelarvuti kaudu suurele ekraanile. Nii saab ka patsient ise õppida jälgima, millises pulsivahemikus on tal sobiv liikuda ja kui kiiresti pulss pärast koormust taastub.
„Veloergomeetril treenimine sobib alustamiseks hästi, sest koormust saab paremini kontrollida ja suurendada vastavalt patsiendi võimekusele. Lisaks soovitame patsiendil käia jalutamas ja leida endale sobiv mõõduka intensiivsusega liikumisviis,“ rääkis füsioterapeut Liisa Lõhmus.
Oluline on patsiendi enda osalus
Südamehaigete taastusravi on enamasti pikaajaline protsess, hõlmates vajaduse korral korduvaid vastuvõtte, nõustamist ja edasiste eesmärkide seadmist. Dr Marguse sõnul vajab inimene pärast südameinfarkti sageli täiesti uut tegevusplaani.
„Mõnele patsiendile määratakse pärast infarkti esimest korda elus mitu ravimit. Siis tuleb põhjalikult selgitada, miks neid ravimeid on vaja võtta regulaarselt ja pikaajaliselt. Samuti räägime vastuvõtul toitumisest, suitsetamisest loobumisest ja sellest, kuidas liikumisega turvaliselt alustada,“ sõnas dr Margus.
Taastusravi edukus sõltub suuresti patsiendi enda valmisolekust oma tervisesse panustada. Haigla meeskond saab anda teadmised, soovitused ja toe, kuid ravimite võtmine, igapäevane liikumine ja eluviiside muutmine jäävad patsiendi enda vastutuseks.
„Meie ei saa patsiendi kõrval kodus seista ja kontrollida, kas ta on ravimid võtnud või suitsetamisest loobunud. Saame aidata inimesel mõista, miks need muudatused on vajalikud, ja õpetada teda oma tervist iseseisvalt jälgima,“ ütles dr Margus.
Südamehaigete taastusravile jõuavad patsiendid enamasti kardioloogi, taastusarsti, sisearsti või perearsti suunamisel. Värskelt südameinfarkti põdenud patsiendid suunatakse Põlva haiglasse sageli pärast Tartu Ülikooli Kliinikumis läbitud ravi ja uuringuid.
