Dr Kadri Lillemäe: anestesioloogi hindamatu panus operatsioonikogemusse

16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset anesteesia päeva. Anestesioloogi töö seostub paljudele eelkõige narkoosi tegemisega, kuid tegelikult on selle eriala spetsialistide roll palju laiem. Nad hoolitsevad patsientide ohutuse eest operatsioonide ajal, ravivad kriitilises seisundis inimesi ning aitavad muuta erinevad meditsiinilised protseduurid patsiendile võimalikult mugavaks.

Põlva haigla anestesioloog dr Kadri Lillemäe räägib, mis teda selle eriala juures võlub, milline on anestesioloogi töö maakonnahaiglas ning miks ei tasu tänapäevast narkoosi karta.

Tudengina proovisin olla avatud igale erialale ning praktikumides aktiivselt osaledes leida selle äratundmise, et just see on minu eriala. Anestesioloogia ja intensiivravi tsüklis olles hakkas see mind eneselegi üllatuseks väga huvitama ning ükski teine eriala ei suutnud enam konkureerida, nii et otsustasingi astuda selle eriala residentuuri. Töötasin tudengina ka Kliinikumi toonases neurointensiivravi osakonnas abiõena, nii et nägin palju ka intensiivravi „köögipoolt“.

Eriala juures kõnetab mind muu hulgas see, et peame põhjalikult tundma kõigi organite füsioloogiat ja patofüsioloogiat ning sellest tulenevalt ka farmakoloogiat. Intensiivravis ravime patsiente tervikuna, ei saa olla ainult ühe organi või organsüsteemi arst. Lisaks pakub meie eriala väga palju vaheldusrikkust, alates narkoosi läbiviimisest kuni kriitilises seisundis patsiendi ravimiseni. Võib hakata ka valuraviarstiks, töötada kiirabis reanimobiilibrigaadi juhina ja muud. Igav sellel erialal ei hakka.

Sõltuvalt maakonnahaigla profiilist on võimalik töötada operatsioonitoas, viies läbi narkoose ja/või sedatsioone, ning tegeleda intensiivravi vajavate patsientide raviga. Lisaks osalevad anestesioloogid sageli elustamiskutsetel ja aitavad stabiliseerida kogu haiglas kriitilisse seisundisse sattunud patsiente.

See, milliste operatsioonide jaoks anestesioloog narkoosi teeb, sõltub suuresti haigla profiilist. Põlva haigla anestesioloogina teen narkoose kõrva-nina-kurguhaiguste operatsioonide jaoks. Samuti tehakse meil küllaltki suures mahus üldkirurgilisi protseduure (nt sapipõie eemaldamine, songaoperatsioonid) ning mõnevõrra ka ortopeedilisi ja günekoloogilisi operatsioone.

Anesteesia on ühest küljest eriala, mis areneb kiiresti, aga samas näiteks farmakoloogilises mõttes ei paku meie eriala suurtele ravimifirmadele kuigi palju huvi. Operatsioonitoas on meil tänaseks kasutusel juba nii head, turvalised ja tõhusad ravimid, mida saab kokku lugeda pea ühe käe sõrmedel. Seetõttu ei ole selles vallas viimasel kümnendil mingeid sensatsioonilisi arenguid toimunud, vähemalt võrreldes paljude teiste erialadega.

Samal ajal on meie erialal edasi arenenud tehnoloogia, mis aitab muuta anesteesia võimalikult turvaliseks ja väheinvasiivseks. Nn „nuinarkoosi“ ei pea enam ammu kartma.

Põlva haiglas teeme sedatsioonis endoskoopilisi protseduure ehk gastroskoopiat ja kolonoskoopiat ning võrreldes suurte keskustega pääseb siin uuringutele üsna lühikese järjekorraga. Lisaks proovime käivitada valuraviarsti ambulatoorset vastuvõttu, aga see vajab veel peenhäälestamist.

Tänapäeval on narkoosi endaga kaasnevad riskid üldiselt väga madalad. Kindlasti ei tasu karta, et äkki ei jää narkoosi ajal magama. Mul ei ole olnud ühtegi patsienti, keda meie ravimid ei oleks magama pannud, ega ka ühtegi patsienti, kes oleks olnud narkoosi ajal ärkvel.

See ei tähenda, et niisugune olukord oleks täiesti võimatu. Narkoosiaegne ärkvelolek on küll väga haruldane nähtus, eriti plaanilises kirurgias muidu madala riskiga patsiendi puhul.

Tasub ka teada, et kuigi operatsioonile tulles puututakse anestesioloogiga üldiselt üsna vähe kokku, on meie töö hindamatu ja väga oluline osa positiivse operatsioonikogemuse saamisel.