Tag Archive for: Põlva vald

Heddi-Liis Laurits: Edukas taastusravi algab patsiendi selgest rollist

/in /by

Heddi-Liis Laurits

Põlva haigla juhtiv kliiniline psühholoog

 

Haiglavõrgu arengusuundades aastaks 2040 on seatud eesmärgiks vähendada enneaegset suremust, parandada krooniliste haigustega inimeste tervisetulemeid, elukvaliteeti ja toimetulekut.

Tõhus taastusravi vähendab vajadust kõrvalise abi ja sotsiaaltoetuste järele ning aitab suurendada töövõimeliste inimeste osakaalu. Hinnanguliselt vajab iga kolmas inimene taastusravi. Seetõttu on taastusravi kujunenud üheks Maailma Terviseorganisatsiooni käesoleva sajandi prioriteetseks tervishoiustrateegiaks.

Kuigi taastusravi on näidustatud sajakonna erineva terviseseisundi korral, jääb see võrreldes akuutsete probleemide lahendamisega tahaplaanile. Taastumine on tavaliselt pikem protsess, mitte ühekordne sekkumine nagu operatsioon või haiguse diagnoosimine.

Kuna tulemused ei pruugi kohe olla nähtavad, võib see märgatavalt vähendada nii patsiendi kui ka lähedaste motivatsiooni. Lisaks sõltub taastusravi tulemus suuresti patsiendi enda aktiivsest osalusest: tema valmisolekust harjutada, pingutada ning toime tulla haigusega kaasneva emotsionaalse koormusega.

Olukorras, kus inimene peab kohanema muutunud terviseseisundi ja sageli ka vähenenud funktsioneerimisvõimega, vajab patsient eelkõige eneseusku ja toetust. Uuringud näitavad, et patsiendid, kes usuvad endasse ja oma võimetesse ka pärast raskeid operatsioone või neuroloogilisi kahjustusi, taastuvad sageli paremini ja kiiremini.

Fookus enesetõhususele kui võimalus edukamaks taastumiseks

Põlva haigla taastusravis oleme näinud, et taastumise üks edu võtmeteguritest on patsiendi enesetõhusus (self-efficacy) ehk patsiendi usk oma võimesse paraneda ja saavutada seatud eesmärke. Teooria kohaselt mõjutab enesetõhusus tugevalt inimese käitumist: kõrgema enesetõhususega inimesed näevad väljakutseid ületatavatena ning on püsivamad probleemide lahendamisel.

Kui inimesel on madal usk enda taastumisse, siis võivad olla taustal vaimse tervise mured. Meeleoluhäired, nagu depressioon, võivad olla seotud madalama enesetõhususega, kaasneda võivad motivatsioonilangus, negatiivsed mõtted, energia vähenemine ja tähelepanuraskused. Need kogemused võivad panna inimest kahtlema oma võimetes, mistõttu langeb enesetõhusus. Kui vaadata teaduskirjandust, siis umbes kolmandikul kuni pooltel insuldipatsientidel võivad esineda depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis teeb taastumise keeruliseks.

Kliinilise psühholoogina näen, kui rasked võivad psühhoteraapia ning ka teised teraapiad patsiendile olla. Vajalik pingutus ei pruugi olla mugav ja kaasnev valu või emotsionaalne seisund võivad inimest pigem pidurdada. Siinkohal on oluline selgitustöö, et patsient mõistaks, kui suur roll on tal endal kogu taastumise protsessis.

Põlva haiglas selgitame patsiendile esmalt realistlikke taastumisvõimalusi, et oleks teadmine, mida tema seisundiga patsient võiks saavutada. Seejärel pöörame tähelepanu edukogemusele, motiveerime ja jõustame. Fookuses on ka vaimne tervis. Loomulikult on probleem psühholoogilise abi väheses kättesaadavuses, mistõttu oleme taastusravi spetsialiste koolitanud enesetõhususe märkamisel ja patsiendi toetamisel. Jätkame oma personali arendamist, et oskaksime märgata ning jõustada patsienti, kasutades näiteks motiveeriva intervjueerimise tehnikaid ning toetavat suhtlust.

Taastusravi nõuab pingutust ja regulaarset harjutamist. Kui inimene tunneb valu, väsimust, masendust või ei näe kohe tulemust, võib enesetõhusus langeda. Mõned loobuvadki enne, kui tekib märgatav paranemine.

Mida saab lähedane teha, et aidata patsiendi taastumisele kaasa?

Lähedaste peamine roll on abistada emotsionaalse seisundi toetamisel, sest ärevus ja mure võivad pärssida edukat paranemist. Tuleb arvestada ka sellega, et harjutusi teeb patsient ise. Üleliigne motiveerimine, trenni tegemise surumine, võib mõjuda hoopis pidurdavalt.

Uuringud on näidanud, et patsiendid, kellel on kõrgem enesetõhusus, järgivad koduseid harjutusi paremini ning saavutavad seeläbi paremaid tulemusi. Patsiendi jaoks on oluline märgata enda edu. Lähedased saavad kaasa aidata ja väljendada usku patsiendi taastumisse ja pingutuse olulisusse. Lisaks võib aidata see, kui näha, kuidas keegi teine on raskest haigusest paranenud.

Üldhaigla taastusravis näeme, kui oluline on patsiendi enesetõhususega arvestamine. Varem psühhiaatriakliinikus töötades oli enesetõhususe temaatika igapäevane, sest levinumate haiguste nagu depressiooni ja ärevushäirete puhul on tavapärane, et enesetõhusus võib olla langenud.

Patsiendi enesetõhusus on reaalne võimalus piiratud ressursside tingimustes paremaid tervisetulemusi saavutada. Kui seame teadlikult fookusesse patsiendi rolli oma tervise hoidmisel ning anname haiglast kaasa nii eduelamuse kui ka oskused kodus taastumise jätkamiseks, siis saame vastu enesetõhusama ja tervema elaniku, kes vajab vähem tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.

 

Allikad

1. „Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040“ heakskiitmine. Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/321122024014

3. Briggs AM, Dreinhöfer KE. Rehabilitation 2030: a call to action relevant to improving musculoskeletal health care globally. J Orthop Sports Phys Ther. 2017 Apr 30;47(5):297–300.

4. Cieza A, Causey K, Kamenov K, Hanson SW, Chatterji S, Vos T. Global estimates of the need for rehabilitation based on the Global Burden of Disease study 2019: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. The Lancet. 2020 Dec 19;396(10267):2006–17.

5. Ouyang, R.-G., Long, Y., Zhang, J.-Q., & Cao, Z. (2023). Interventions for improving self-efficacy in patients after stroke based on self-efficacy-related principles of Bandura’s cognition theory: A systematic review and meta-analysis. Topics in Stroke Rehabilitation, 30(8), 820–832  6.

6. Bandura, A. (1997). Self-efficacy: The exercise of control. W. H. Freeman.

7. O’Leary, A. (1985). Self-efficacy and health. Behaviour Research and Therapy, 23(4), 437–451.

8. Ricke, E., Dijkstra, A., & Bakker, E. W. (2023). Prognostic factors of adherence to home-based exercise therapy in patients with chronic diseases: A systematic review and meta-analysis. Frontiers in Sports and Active Living, 5, 1035023.

 

Avaldatud 08.04.2026

Maailma tervisepäev “Koos teaduspõhise tervise eest”

/in /by

Täna, 7. aprillil, Maailma Terviseorganisatsiooni asutamise aastapäeval, tähistatakse maailma tervisepäeva. 2026. aastal on ülemaailmseks teemaks „Koos teaduspõhise tervise eest“ („Together for Science“). Eestis organiseerivad päeva tähistamist WHO noordelegaat ja WHO Eesti kontor ning tänavu on fookuses tervisealane väärinfo.

Tänapäeva digikeskkonnas on terviseinfo kättesaadavus märkimisväärselt kasvanud, kuid samal ajal on muutunud keerulisemaks eristada usaldusväärset teaduspõhist infot eksitavast või väärinfost. Emotsionaalsed ja hirmutavad sõnumid levivad sageli kiiremini kui tasakaalustatud ja tõenduspõhine teave, mõjutades inimeste tervisekäitumist ja otsuseid.

Kuidas hinnata (tervise)info kvaliteeti?
Terviseinfot saab mõtestada lihtsa AVA printsiibi alusel.

A – ALLIKAS

Uuri, kes on info autor ja kas tegemist on antud alal pädeva allikaga?

Kontrolli, kes on sisu autor ning kas ta on antud alal pädev, ühel erialal tunnustatud spetsialist ei pruugi seda olla teisel. Mõtle, mis on allika motivatsioon – kas ta jagab infot heast tahtest või soovib midagi müüa?
Eesti tervishoiutöötajate kutset saad kontrollida SIIT
Eesti toitumisnõustajate, psühholoogide ja paljude teiste spetsialistide kutset saad kontrollida SIIT
Eesti teadlaste tausta saad uurida SIIT

V – VASTAVUS

Uuri, kas sama infot kinnitavad ka teised eksperdid?

Kontrolli, kas infot kinnitavad tunnustatud rahvusvahelised organisatsioonid (WHO, erialased organisatsioonid jne) või Eesti terviseorganisatsioonid (haiglad, Terviseamet, Tervissekassa, Tervise Arengu Instituut).
Kontrollimiseks võid väidet põrgatada ka mõne tehisaru juturobotiga, kuid siis palu temalt kindlasti ka viiteid, millele saad ka ise pilgu peale heita.

A – AJAKOHASUS

Uuri, kas info on ajakohane ja põhineb uusimatel teadmistel?

Teadus areneb iga päevaga ja arusaamad, mis 10 aastat tagasi olid laialt levinud, on tänaseks päevaks juba ümber lükatud. Seeläbi on sisuloojal kerge tõenduspõhisele allikale viidates mõnda väidet öelda, kuid ta ei arvesta, et uuem teadus on selle ümber lükanud.
Nii arvasid veel natuke aega tagasi ka paljud arstid, et 1 klaas punast veini on südamele hea, kuid tänaseks päevaks on see mitmeid kordi ümber lükatud.

Mida teadus on sinu tervise heaks teinud?
ELUEA PIKENEMINE

Peamised eluea pikenemise põhjused on olnud teaduse ja meditsiini areng (ravimid, hügieen, diagnostika). 130 aastat tagasi Eestis sündides oleks Sinu oodatav eluiga pea 2x lühem kui on tänapäeval. 1897. aastal sündides oli meeste oodatav eluiga 41,9 aasta, naistel 45,5, 2024. aastal aga vastavalt 75,09 ja 83,44. Alates taasiseseivumisest on Eestis elavate inimeste oodatav eluiga kasvanud umbes 10 aastat!

VAKTSIINID

Vaktsineerimisega on Eestist likvideeritud lastehalvatus ning teisi tõsiseid lastehaiguseid esineb vaid üksikjuhtudena, hoides ära lastesurmasid ja haiguste invaliidistavat toimet.

Lastehalvatus on invaliidistav viirushaigus, mille korral viirus ründab meie närvisüsteemi.
986 juhtu 1958 aastal, 0 juhtu alates 1962 aastast.
Leetrid on viirushaigus, mille korral võib esineda raske kopsupõletik ning ka ajupõletik.
22850 juhtu 1965 aastal, 2014.-2024. Keskmiselt 4,7 juhtu aastas.

Uuri rohkem vaktsiinennetatavate haiguste kohta SIIT.

SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

Risk surra ägeda südameinfarkti tõttu on tänapäeval poole väiksem kui 2005. aastal, see on saavutatud tänu pidevale tööle parema ennetusele, diagnostika ja ravi suunas. Arvudest rääkides, siis näiteks 2005. aastal suri 810 inimesti ägeda müokardiinfarkti tõttu, 2024. aastal lahkus seetõttu 391 inimest.
Loe rohkem südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisest SIIT.

TUBERKULOOSI LEVIKU PIIRAMINE

Eesti oli tuberkuloosi levikuga 2000ndate alguses Euroopa tipus, kuid ennetuse ning ravi arenguga on haigestumus langenud pea 10 korda.

Tuberkuloos on bakteriaalne krooniline kopsuhaigus, mis avaldub sageli kopsupõletiku, kaalulanguse, öise higistamisega ja ilma ravita lõpeb enamasti surmaga.
Esmashaigestumuskordaja 100 000 inimese kohta 2000. aastal 45,8 -> 5,2 2024. aastal. Päris numbrites tähendab see 640 esmasjuhtu -> 71 esmasjuhtu.
Uuri rohkem tuberkuloosi vaktsiini kohta SIIT.

WHD 2026 infoleht

Avaldatud 07.04.2026

6. aprillist kuni 3. maini toimub haiglaravil viibivate patsientide rahulolu uuring

/in /by

Hea haiglaravil viibija!

Põlva haigla soovib teile ravil viibimise ajal osutada raviteenust ühtse meeskonnana, järgides patsiendiohutust ning arvestades teie vajaduste ja  soovidega. Patsiendikogemuse parendamiseks vajame teie nõuandeid ja hinnanguid teile osutatud teenuse ja haiglas viibitud aja kohta ning soovitusi teenuse edaspidiseks arendamiseks.

Selleks kutsume teid osalema patsientide rahulolu uuringus.

Uuringu viime läbi ajavahemikul 6. aprill kuni 3. mai ja see puudutab kirurgia, sise- ja taastusravi osakonna statsionaarseid ehk haiglaravil viibivaid patsiente. Küsimustikule vastamine on anonüümne ning selleks kulub kuni 15 minutit.

Ankeedile saab vastata:

  • Osakonnas paberkandjal, enne haiglast lahkumist (ankeedi saate osakonna õelt)
  • Vastamine elektrooniliselt haigla kodulehe kaudu: SIIN

Palume teil leida mõni minut aega küsitlusankeedi täitmiseks haiglas viibimise viimastel päevadel või hiljemalt nädala jooksul peale haiglast lahkumist.

Teie arvamus on meile väga oluline!

Ette tänades
Põlva haigla

 

Avaldatud 02.04.2026, autor Madis Perli

Põlva haiglat külastas Tervisekassa juht Siiri Lahe

/in /by

Põlva haigla juhid kohtusid täna Tervisekassa juhatuse esimehe Siiri Lahe ja partnersuhete juhi Ergo Palloga, et arutada kahepoolset koostööd ning Põlva haigla rolli haiglavõrgu arengusuundades.

Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp andis ülevaate haigla tööst ja tõstatas aruteluteemad, et luua patsientidele veel paremaid ravitingimusi.

„Meil on hea meel olla Tervisekassa partner, oleme viimastel aastatel töömahtu järjepanu kasvatanud ja pakkunud kvaliteetset ravi üha rohkematele patsientidele. Samuti arutasime kogu Eesti tervishoiu rahastamist keerulistes majandustingimustes,“ ütles Raudsepp.

Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe tunnustas Põlva haigla pühendumist ja ühiskonna vaates mõtlemist, kuidas ressursse paremini kasutada.

„Tervisekassa esmane prioriteet on patsiendile vajaliku kvaliteetse ravi tagamine õigel ajal ja õiges kohas. Samas peame ühiskonnas piiratud ressursside tingimustes andmepõhist otsustustuge kasutama, et jõuda lahenduste ja kokkulepeteni, kuidas süsteem kõige tõhusamalt toimiks. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on kavas tänavu üle vaadata üldhaiglate rollid ja rahastusmudel, aga täna on muudatustest vara rääkida,“ sõnas Lahe.

Ringkäigul Põlva haiglas tutvustas taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik taastuslinnaku kontseptsiooni, mis teeks taastusravi kättesaadavaks kõigi osakondade patsientidele.

Erakorralise meditsiini osakonnas võeti teemaks EMO baasrahastuse muutmine ning siseosakonnas tulid arutlusele aktiivravi, palliatiivravi, elulõpuravi nüansid.

Soovisime uuele Tervisekassa juhile Siiri Lahele tarkust ja jõudu kogu Eesti tervishoiusüsteemi rahastamisel. Kinkisime talle Põlva haigla vihmavarju, mis annab turvatunnet ka kõige tormilisematel aegadel.

Kohtumisel osalesid veel Põlva haigla ravijuht dr Eneli Kaasik, õenduse ja patsiendikogemuse juht Egle Lihtsa, siseosakonna juhataja dr Katrin Keerma, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskuse juhataja Kairi Kivaste, erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Annika Uue, finantsanalüütik Eva Juus ja kommunikatsioonijuht Madis Perli.

Avaldatud 26.03.2026, autor Madis Perli

Põlva haigla sotsiaaltöötaja Elle Vidder on Põlvamaa parim

/in /by

Põlva haigla sotsiaaltöötaja Elle Vidder on Põlvamaa 2025. aasta parim sotsiaaltöötaja!
„See oli mulle üllatuseks, kui leidsin kandidaatide hulgast oma nime. Ma arvan, et kõik sotsiaaltöötajad on heal tasemel, sotsiaaltöö on meeskonnatöö. Mul on head kolleegid ka varasematest töökohtadest, kellega vajadusel mõtteid jagada ja arutleda. Üksi seda tööd teha on raske,“ leiab Elle Vidder.
Vidder töötab poole koormusega tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonnas ning teise poolega haigla statsionaarsetes osakondades.
„Põlva haiglasse tulles olingi esimene haigla sotsiaaltöötaja, lihtsalt proovimise mõttes, kas üldse haiglasse on vaja sotsiaaltöötajat. Täna saab kindlalt väita, et jah, on. Tegelikult peaks olema isegi suurema koormusega, sest sageli, kui lähen palatisse ühe inimese juurde, selgub, et tegelikult tahavad ka teised patsiendid rääkida ja infot saada,“ tõdes Vidder.
Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel on aluseks rehabilitatsiooniteenuse osutamise kvaliteedijuhis, milles on sotsiaaltöötajal reeglid sotsiaalnõustamisel, kliendi teenustel osalemise koordineerimisel,  kaasatakse erinevaid spetsialiste. Haigla töö on samas teistmoodi.
„Üldiselt annab mulle osakonna arst või õde info patsiendist, kes võiks suunduda koju. Mina hakkan uurima, kas tal on kodus vajalikud tingimused, kas ta saab seal hakkama. Käin patsiendi juures, esmalt kuulan tema soove, seejärel räägin talle toimetulekut toetavatest sotsiaalteenuste ja -toetuste võimalustest. Lisaks suhtlen patsiendi lähedastega, viimaste puudumisel kohaliku omavalitsusega,“ kirjeldas Vidder.
Küsides, mis on tema töös kõige keerulisem, vastas Elle Vidder: „Sageli on inimestel raske mõista, et ema või vanaema on juba nii eakas ja ta ei hakka enam iseseisvalt liikuma, vajades varasemast oluliselt rohkem igapäevast abi ja hoolt. Ma ei pane seda pahaks, ka lähedaste jaoks on see olukord uus, kuidas elumuutusega toime tulla.“
Vidderi sõnul on ta rehabilitatsioonis märganud, et need, kes ise püüavad ja võtavad vastutuse oma tervise osas, jõuavad sageli kaugemale. „Aidata saame ikkagi neid, kes vähemalt ära kuulavad, on valmis muutusteks ning püüavad ka ise pingutada. Meie ülesanne ongi neid seejuures toetada,“ sõnas Vidder.
Vaadates tagasi 32. aastale sotsiaaltöös, vastas Vidder, et selle ameti juures on hoidnud teda klientide ja patsientide edulood ja positiivsed arengud. Samuti kiidab ta oma kolleege, kes on väga kokkuhoidvad. Küll tuletab ta meelde, et oluline on „ei“ ütlemise oskus, hobidega tegelemine ja endale vaba hetke võimaldamine, mis aitavad keerulistest juhtumitest läbi närida.
Avaldatud 20.03.2026, autor Madis Perli

Õde Marge Kurvits suundus teenitud pensionile

/in /by

Suur aitäh ja kaunist pensionipõlve, Marge Kurvits! 💐
Möödunud reedel 13. märtsil suundus teenitud pensionile meie kauaaegne kolleeg, õde Marge Kurvits, kelle tööaastad Põlva haiglas ulatuvad muljetavaldava 46,5 aastani.
Marge alustas oma teekonda 1979. aastal, alustades Räpina haiglas ning uue hoone valmimisel asus tööle Põlva haiglas. Sellest ajast alates on Marge olnud pühendunud õendustööle, peamiselt kirurgias ning viimastel aastatel õendusabi osakonnas. Tema sõnul on osakond ja kolleegid saanud talle aastatega väga armsaks ning just inimesed on olnud üks suurimaid põhjuseid, miks ta just Põlva haiglasse jäi.
Oma pika karjääri jooksul on Marge näinud suuri muutusi: klaassüstalde ja käsitsi kokku pandud tilgasüsteemide ajastust tänapäevaste töövahenditeni. Kuigi töö sisu ehk hoolimine ja abistamine on jäänud samaks, siis töökorraldus ja võimalused on oluliselt arenenud.
Aastakümnete jooksul on kogunenud ka hulgaliselt meeldejäävaid hetki, näiteks esimesest valvest uues haiglahoones: https://www.polvahgl.ee/polva-haigla-80-staazikas-ode-meenutab-esimest-toopaeva-haigla-uues-hoones/
🌷 Täname Sind, Marge, pühendumuse, hoolivuse ja südamega tehtud töö eest! Soovime Sulle tervist, rõõmu ja palju kauneid hetki uues eluetapis.
Avaldatud 18.03.2026, autor Madis Perli

Vastuvõttudega alustas südamepuudulikkuse õde Anhelika Lodeson

/in /by

Alates 12. märtsist alustab Põlva haiglas alustab südamepuudulikkuse õe iseseisvate vastuvõttudega Anhelika Lodeson. Vastuvõtud toimuvad kaks korda kuus neljapäeviti.
 
Hetkel toimub vastuvõtule registreerimine sisearsti dr Keerma vastuvõtu järgselt ja tema väljastatud saatekirja alusel.
Südamepuudulikkuse õe iseseisval vastuvõtul:
“Vastuvõtu eesmärk on tagada südamepuudulikkuse diagnoosiga patsientide võimalikult iseseisev toimetulek kodus ning vähendada haiglaravile sattumist,” ütles südamepuudulikkuse õde Anhelika Lodeson.
Avaldatud 12.03.2026, autor Madis Perli

Ämmaemandusjuht Kairi Kivaste selgitab: mida peaks iga inimene teadma HPV-st

/in /by

4. märtsil tähistatakse rahvusvahelist HPV ehk inimese papilloomiviiruse teadlikkuse päeva. Põlva haigla ämmaemandusjuht Kairi Kivaste kirjeldab lähemalt mis on HPV, kuidas ennetada HPV-ga seotud vähihaiguseid (sh emakakaelavähk) ning räägib vaktsineerimise ja sõeluuringute olulisusest.

Emakakaelavähk on koos rinnavähiga sagedaseim Eesti naisi kimbutav vähivorm. Peamiselt põhjustab emakakaelavähki inimese papilloomiviirus, mida lühendatakse HPV (Human Papillomavirus). HPV on levinuim sugulisel teel leviv viirus ja sellel on üle 200 erineva tüve. Mõned neist tüvedest on vähi tekitajana kõrgema riski kategoorias, teised, madalama riskiga tüved, võivad põhjustada muutusi nahal või limaskestadel. Üle 2/3 seksuaalselt aktiivsetest naistest nakatub elu jooksul mingi HPV tüübiga. Alati ei pruugi HPV inimese organismis muutusi esile kutsuda ning aja möödudes tõrjub immuunsüsteem haigustekitaja organismist välja. 

Mida peaks HPV-st teadma?

Oluline on teada, et emakakaelavähk ei ole geneetilise taustaga ning HPV nakkuse saamiseks piisab naha ja limaskestade kontaktist. Lisaks emakakaelavähile võib HPV põhjustada ka teisi vähiliike nagu suu-, neelu-, peenise- või pärasoolevähki. HPV vastane vaktsineerimine on kõige efektiivsem, kui seda teha enne sugueluga alustamist. Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava kohaselt 12–14-aastaseid koolinoori olenemata nende soost. Täiendavalt võimaldatakse tasuta vaktsineerimist ka 15–18-aastastele noortele. Kui vaktsiin on jäänud selles vanuses tegemata, saab omal soovil end vaktsineerida lasta ka hilisemas elus.

Kui on tulnud sõeluuringu kutse, miks on oluline osaleda sõeluuringus?

Selleks, et HPV emakakaela rakkudes muutusi esile kutsuma hakkaks, kulub aastaid, vahel isegi aastakümneid. Seetõttu on regulaarne sõeluuringus osalemine väga efektiivne viis avastada võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Emakakaelavähi sõeluuringuga alustatakse 30. eluaastast ning sõeluuring lõpetatakse 65. eluaastal, kui eelnevad analüüsid on olnud korras. 2026. aastal kutsutakse tasuta emakakaelavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.

Millised piirangud kehtivad sõeluuringu analüüsi võtmisel?

Näiteks ei saa vajalikku proovi võtta menstruatsiooni ajal, kui tupes on verd. Samuti võib analüüsi vastus olla ebatäpne tugeva tupepõletiku korral, mistõttu tuleks tervishoiutöötajat kaebuste esinemisest informeerida. Ka tupes olev lubrikant või sperma ei lase laborandil analüüsi korrektselt tõlgendada, seega tuleks enne vastuvõttu 24 tunni jooksul vältida seksuaalvahekorda.

Günekotsütoloogilise uuringu vastuse tähistused:

Analüüsivastus Vastuse tähendus Taktika
NILM Negatiivne intraepiteliaalse kahjustuse või pahaloomulise kasvaja suhtes. Tavapärane jälgimine vastavalt sõeluuringu kavale.
ASC-US Kindlaks määramata tähendusega atüüpilised skvamoossed (lameepiteeli) rakud.  < 30-aastaste naiste jälgimisel on eelistatud taktikaks günekotsütoloogilise uuringu kordamine 12 kuu möödudes. 

≥30-aastaste naiste puhul tuleb arvesse võtta HPV staatust. Kui esineb kõrge riskiga HPV kandlus, korratakse uuringut 12 kuu möödudes.

Kui 12 kuu möödudes on günekotsütoloogilise uuringu vastus ASCUS või LSIL, siis tuleks jätkata emakakaela jälgimist günekotsütoloogilise uuringuga 12 kuu tagant.

Kui tulemus halveneb ehk on ≥ASC-H või LSIL püsib üle 24 kuu, teostatakse kolposkoopia.
LSIL Madala astme lamerakuline intraepiteliaalne kahjustus. < 30- aastaste naiste jälgimisel korratakse günekotsütoloogilist uuringut 12-kuuliste intervallidega. HPV-uuring ei ole soovituslik.

Kui günekotsütoloogiline tulemus halveneb ehk on ≥ASC-H või LSIL püsib üle 24 kuu, suunatakse patsient kolposkoopiasse.

≥30-aastaste naiste puhul tuleb arvesse võtta HPV staatust, kui esineb kõrge riskiga HPV kandlus, suunatakse patsient kolposkoopiasse.
ASC-H Kindlaks määramata tähendusega atüüpilised skvamoossed (lameepiteeli) rakud, mille puhul ei saa välistada kõrge astme intraepiteliaalset kahjustust (HSIL) Olenemata naise vanusest on soovituslik teostada kolposkoopiline uuring (sõltumata HPV staatusest).

HPV testi teostamine enne kolposkoopilist uuringut ei ole soovituslik.

Edasine ravitaktika vastavalt biopsia histoloogilisele diagnoosile.
HSIL Kõrge astme lamerakuline intraepiteliaalne kahjustus. Soovituslik on teostada kolposkoopiline uuring.
AGC Atüüpilised glandulaarsed rakud. Kui günekotsütoloogilises uuringus esines AGC-NOS, on edasiseks jälgimiseks soovitatav HPV-uuring ja kolposkoopiline uuring koos emakakaelakanali materjali võtmisega. 

Kui günekotsütoloogilises uuringus esines AGC-FN, on soovitav kolposkoopial võtta lisaks ka emakaõõne histoloogiline uuring.
AIS Silinderepiteelist lähtunud vähi varajane vorm. Soovituslik konsulteerida ravitaktika suhtes onkogünekoloogiga.

Naistel, kellel on plaanis veel sünnitada, on esmaseks soovitatavaks ravimeetodiks emakakaela konisatsioon. 

Naistel, kellel ei ole enam plaanis sünnitada, on esmaseks ravimeetodiks hüsterektoomia.

Kolposkoopia

Kui tervishoiutöötaja peab emakakaelavähi sõeluuringu vastuse saamise järel  vajalikuks patsienti edasi kolposkoopia uuringule suunata, registreeritakse patsiendile uus vastuvõtuaeg. Kõik naistearstid kolposkoopia protseduure ei teosta, mistõttu võib olla vajalik selleks pöörduda mõnda teise raviasutusse.

Kolposkoopia on protseduur, mis võimaldab emakakaela lähemalt uurida, kasutades spetsiaalset mikroskoopi – kolposkoopi. Kolposkoopiat teostatakse tavalises günekoloogilises toolis ning protseduur sarnaneb emakakaelalt analüüsi võtmisega. Kui naistearst näeb protseduuri teostamise ajal, et emakakaelal esineb muutunud rakustruktuuriga piirkond, on võimalik sealt kohe võtta ka koeproov ning saata täpsemaks uurimiseks laborisse.

Milline on emakakaela vähieelsete muutuste ravi?

Juhul, kui koeproovi võtmise järel selgub, et emakakaela rakkudes vähieelseid muutusi tõepoolest esineb, tuleb muutunud emakakaelarakud eemaldada. Selliselt saab ennetada nende rakkude edasist arenemist vähiks. Kõige sagedamini kasutatakse kahjustunud rakkudega piirkonna eemaldamiseks konisatsiooni ehk emakalt koonusekujulise koetüki väljalõikamise tehnikat. Ravi ei mõjuta tavaliselt seksuaalelu või tulevikus laste saamist.

Mida saad sina ise ära teha, et emakakaelavähki haigestumise tõenäosust vähendada?

Tervislik eluviis aitab tugevdada sinu immuunsust. Toitu tervislikult, liigu mõõdukalt ning ära suitseta ega liialda alkoholiga. Selliselt suudab sinu immuunsüsteem organismi sattunud HPV tõenäolisemalt seljatada. 

Arvesta, et iga seksuaalpartneriga tõuseb tõenäosus nakatuda mõne HPV tüvega. Võta vastu terviseteadlikke otsuseid, hoidu juhuseksist ning kasuta kondoomi. 

Vaktsineeri ennast HPV vastase vaktsiiniga.

Ning muidugi osale emakakaelavähi sõeluuringus. 

 

Tuginetud on Eesti Naistearstide Seltsi juhendile “Emakakaela, tupe ja vulva vähieelsete muutuste diagnoosimine, jälgimine ja ravi juhend versioon 4 (2021)” ning Tervisekassa kodulehe alapeatükile “Emakakaelavähi sõeluuring” aadressil www.emakakaelavahk.soeluuring.ee

 

Avaldatud 04.03.2026, autor Kairi Kivaste

Aasta esimene doonoripäev on juba 22. jaanuaril

/in /by

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus ootab juba neljapäeval 22. jaanuaril Põlva haiglasse aasta esimesele doonoripäevale.
 
Kell 10.00-13.00 Põlva haigla 1. korrusel ruumis 191 (õppeklass).
 
Täiendav info tel. 731 9362 www.kliinikum.ee/verekeskus
 

Avaldatud 16.01.2025, autor Madis Perli

Kardioloog dr Anu Mikk: koormustest aitab tuvastada võimalikke südame- ja veresoonkonna probleeme

/in /by
„EKG-koormustest on diagnostiline uuring, mille käigus hinnatakse südame tööd füüsilise pingutuse ajal. Uuringu eesmärk on tuvastada võimalikke südame- ja veresoonkonna probleeme ning hinnata koormustaluvust ja koormusjärgset taastumist. Tervetel kaebusteta inimestel saab koormustestiga hinnata kehalist sooritusvõimekust,“ kirjeldasid Põlva haigla kardioloog dr Anu Mikk ja funktsionaaldiagnostika kabineti õde Merli Uutmann.
Test viiakse läbi koormusrajal kõndides ja seal hinnatakse:
  • südame koormustaluvust
  • vererõhu ja pulsi reaktsiooni koormusele
  • südamerütmi ja võimalikke rütmihäireid
  • südamelihase verevarustust
Testi pikkus sõltub patsiendi koormustaluvusest ja testi ajal tekkivatest muutustest, kuid enamasti kestab koormustest koos taastumisega 30 minutit. Uuringu tulemused edastatakse peale testi raviarstile (perearst/eriarst), kes selgitab uuringu tulemusi ja edasist raviplaani.
Koormustestiks vajalik ettevalmistus:
  • Testile tulles on vajalik mugav või sportlik riietus ning kõndimiseks sobivad vahetusjalanõud.
  • Enne uuringut on lubatud kerge eine ja vedeliku tarbimine, kuid paar tundi enne ei ole soovitav tugevasti süüa.
  • Vältida kohvi joomist ja suitsetamist vahetult enne uuringut 1h jooksul.
  • Uuringu päeval võtke oma tavapärased ravimid (kui teie raviarst ei ole soovitanud teisiti).
  • Koormustest tuleks edasi lükata ägeda haigestumise korral (palavik, köha, nohu) ning väljendunud kehvveresuse korral.
Koormusteste teostatakse Põlva haigla 2. korrusel funktsionaaldiagnostika kabinetis nr 2222.
Testile saamiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Lisaks on võimalik tulla tasulisele koormustestile, sellisel juhul pole saatekiri vajalik.
Registreerimine uuringule ja lisainfo funktsionaaldiagnostika kabineti numbril 799 9163 (E-R 08.00-16.00).

 

Avaldatud 10.12.2025, autor Madis Perli