Rehabilitatsiooni osakonnale kingiti klaver

/in /by

6. juulil jõudis tööalase- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna loovteraapia kabinetti klaver Lürika, mis on heategevus-kingitus Põlva haigla kogemusnõustaja Heli Ajaots pere ja suguvõsa poolt.

„Klaver on klahvpill, võib öelda, et üks populaarsemaid muusikainstrumente tänapäeval kogu maailmas ja miks ka mitte seda kasutada loovteraapias ning muuta üheks populaarsemaks teraapiavahendiks,“ ütles Heli Ajaots kingitust üle andes.

Rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle sõnul on klaver leidnud omale sobiva koha loovteraapia kabinetis ja toonud mitmetele klientidele naeratuse näole.

„Klaver on hästi omaks võetud. Mõnel kliendil aitab klaverimäng oma emotsioone välja elada, et see on ikkagi teraapiavahend,“ leiab Olle ja lisas: „Olime pikalt klaverist unistanud ja mitme klaveri puhul olime kokkuleppele lähedal, kuid iga kord jäi kõik transpordi taha. Nüüd võttis kogemusnõustaja pere kolimisfirma appi ja korraldasid ka transpordi – oleme ülimalt tänulikud.“

Klaveriga käib kaasas ka lugu, millest kogemusnõustaja Heli Ajaots kirjutas:

Sellel klaveril on üsna pikk lugu, võib öelda ka ajalugu. Kuna rehabilitatsiooniteenus on iseloomult inimese ressursse ja tugevusi toetav, siis on teenuse osutamisel oluline, milliste vahenditega seda teha ja millised tegevused toetavad ning avavad inimese loovuse erinevaid külgi. Samuti on see abiks taastumis- ning tervenemisprotsessis.

Muusika abil saab loovterapeut anda inimestele, nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele, võimaluse tervenemis- ja taastumisprotsesside teekonnal avada oma loovust läbi muusikaliste katsetuste. Näiteks klaveriklahvide vajutamisel saab inimene ise muusika loomise protsessis osaleda ning samas saab ta uue muusikalise teraapiakogemuse.

Klaver Lürika pärineb ühest perest kelle igapäevaelu on saatnud alati muusika. Selles peres on mängitud lõõtspilli ja klaverit. Klaver Lürika on olnud ühele armsale neiule kaaslaseks nii muusikalisel haridusteel kui ka andnud jõudu võidelda pikki aastaid kestnud raske haigusega. Kahjuks on neiu tänaseks meie hulgast lahkunud.

Edasi rändas klaver suguvõsaliinis ja oli kaaslaseks järgmisele neiule muusikaõpingutes. Kuna neiu on sirgunud suureks ja noore inimese hobid on muutunud, siis oli aeg leida klaverile vääriline koht – Põlva haigla rehabilitatsiooni osakonna loovteraapia kabinetis.

Avaldatud: 21.06.2024, autor Madis Perli

Sinilille kampaania abil koguti Põlva haiglale 38 000 eurot

/in /by

„Toetus aitab meil teha seda, mis on Eesti taastusravis kõige olulisem: muuta see kättesaadavamaks ja efektiivsemaks. Täpsemalt soetame mitmed uuenduslikud taastusravi seadmed, mis viivad ravikäsitluse uuele kvaliteedi tasemele kõigis patsiendi raviepisoodides. Näiteks soetame elektromüograafid ja dünamomeetrid, mis võimaldavad väga täpselt hinnata lihaste funktsioneerimist ja leida optimaalseima viisi nende funktsiooni taastamiseks. Selle kõige tulemusena võidab patsient, kes saab kvaliteetsemat taastusravi kogu raviteekonna vältel,“ ütles toetust vastu võtmas käinud taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik.
Toetussumma andis üle Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimees ja Kaitseväe veebel ülemveebel Enn Adoson.
Toetussumma on mõeldud uudse taastuslinnaku rajamiseks. Täpsemalt soetame toetuse eest vajalikke seadmeid, millega sisustame taastuslinnaku teraapiasaalid.
Suur aitäh kõigile annetajatele ja #annameau kampaania läbiviijatele!

Avaldatud: 20.06.2024, autor Madis Perli

Foto: Gertrud Alatare

Krister Matto

Koduõendus suurendab meditsiiniabi kättesaadavust

/in /by
Krister Matto

Õendusabi osakonna õendusjuht Krister Matto.

Põlva haigla õendusabi osakonna õendusjuhi Krister Matto sõnul aitab koduõendus pakkuda haiglast väljakirjutatud patsientidele vajalikku abi ja tuge kodustes tingimustes paranemiseks.

Kellele on suunatud koduõendus?

Koduõendus on mõeldud haiglast välja kirjutatud patsientidele, kes on paranemise perioodis ja enam ei vaja haiglaravi. Tavaliselt on kodus tervenemise periood kiirem kui haiglaseinte vahel, seega eelistame võimalusel kodust ravi.

Kodune ravi on tõhusam ka siis, kui patsiendil on piiratud liikumisvõime või on see ebavajalikult tülikas. Kes toob teda arsti juurde näiteks haavu siduma? Koduõenduse abil suurendame meditsiiniabi kättesaadavust, parandame patsientide tervist ja heaolu ning toetame neid kodustes tingimustes.

Kes on koduõenduse sagedasemad patsiendid?

Üldjuhul on tegu eakate patsientidega, kelle liikumisvõime on langenud. Näiteks elab liftita kortermaja viiendal korrusel või elab üksi oma kodutalus, kus bussipeatus on paari kilomeetri kaugusel, bussiühendus pole kiita ja lähedased võivad olla kaugel.

Põhiline ongi see, et haiglast väljudes ei jää patsient üksi ja saab võimalikult kaua olla kodus nii, et meditsiinipersonal on nõuks ja toeks.

Mida koduõde täpsemalt teeb?

Koduõde sõidab kohale ja saatekirja alusel toimub kas vererõhu mõõtmine, ravimite manustamine, haavaravi koos sidumisega, patsiendi ja tema pereliikmete õendusalane nõustamine ja palju muud.

Pereliikmete nõustamine tähendab seda, et kodused tunneks ära seisundi muutumise ja oskaksid vastavalt reageerida. Samuti tunneb õde ära olukorra, kus tuleks pöörduda tagasi haiglasse.

Meie jaoks on väga oluline patsiendikeskne lähenemine. Koduõe visiitide arvu määrab perearst või raviarst, kuid vastavalt patsiendi vajadustele saab seda suurendada.

Miks on oluline koduõendusele suunata?                

Koduõendus tagab patsiendile vajaliku abi kodustes tingimustes. See edendab patsiendi iseseisvat toimetulekut, võimaldades neil saada abi ja nõuandeid iseseisvalt hakkama saamiseks.

Olles koduõenduse patsient, siis pole tarvis väiksemate probleemidega koormata perearsti või erakorralise meditsiini osakonda. Õde saab paljude murede ja küsimustega ise tegeleda või võtab vajadusel erialaspetsialistidega ühendust.

Kui perearst või raviarst on koduõenduse vajaduse välja selgitanud, siis peaks see olema kõigile patsientidele saatekirja alusel kättesaadav.

Kui kiiresti koduõendusele saab?

Koduõendusele saab kiiresti, kui saame saatekirja kätte, siis vastavalt vajadusele kasvõi järgmisel päeval.

 

Avaldatud: 14.06.2024, autor Madis Perli

Erakorralise meditsiini arst Triinu Russki: Tööle kutsub adrenaliin ja vahetustega töö

/in /by

Põlva haigla erakorralise meditsiini arst dr Triinu Russki. Foto: Madis Perli

Põlva haigla erakorralise meditsiini arst dr Triinu Russki ootab põnevusega uue erakorralise meditsiini osakonna käima lükkamist.

„Minu väga hea kolleeg Annika Uue tuli siia osakonna juhatajaks ja tema sabas tulin. Käisin kohapeal vaatamas ning üldmulje oli väga hea, nii et otsustasin siia tööle tulla,“ kirjeldas dr Triinu Russki Põlva Haigla liitumist ja lisas: „Muud sidet Põlvaga pole mul kunagi olnud, see on minu jaoks täiesti uus ja huvitav koht.“

3. juunil avas Põlva haigla patsientidele uue erakorralise meditsiini osakonna, mis dr Russki sõnul annab haiglale palju uusi võimalusi, kuna paranevad nii patsientide kui ka töötajate tingimused.

„Ma arvan, et Põlva haigla suur panus EMO arendamisse teeb arstidel Põlva haiglasse tööle tulemise otsuse lihtsaks. Nii on kasvanud ka abiarstide ja praktikantide soov tulla just Põlvasse, kus on kogenud ja abivalmid juhendajad, kuid samas vabadust ja praktikat kogemuse ammutamiseks,“ leiab Russki.

Uue EMO avamine pole dr Russkile võõras, olles mitmeid kordi läbi katsetanud, mis toimib ja mis mitte. Samuti peab ta oluliseks saavutada minimaalsete kuludega maksimaalne tulu, kuna meditsiinis ei tohiks ressursse raisata.

„Haigla arendamise vallas on mul palju teadmisi, näiteks uue Viljandi haigla ravikorpus on olnud minu töölaual. Seetõttu usun, et saan järgmistel arendustel haiglale igati abiks olla. Olles mõned kuud Põlva haiglas töötanud, siis kindlasti vajab siinne infrastruktuur lisainvesteeringuid, eriti murelikuks teeb mind intensiivravipalati seisukord,“ nentis Russki.

Russkil on erakorralises meditsiinis laialdased kogemused, olles alates 2001. aastast töötanud vahelduva eduga Viljandi haiglas. Tartu Ülikooli Kliinikumis on Russki töötanud aastast 2002, kus ta täidab hetkel õendusabi osakonnas arst-konsultandi rolli.

EMOsse tööle tõmbab adrenaliin

Mis viis dr Russkit just erakorralise meditsiini erialale? „Kui aus olla, siis see oli täiesti juhuslik valik. Alguses oli residentuuri kohtasid väga vähe ja inimesed läksid tööle sinna, kuhu said. Nii alustasin ka mina kõigepealt hoopis kiirabis. 2002. aastal läksin residentuuri, kuna tahtsin oma teadmiste pagasit laiendada. Peale residentuuri lõpetamist asusingi Kliinikumi EMOsse tööle“ tõdes dr Russki.

Kuna Eestis on haiglate vaheline distants lühike, töötatakse tihti erinevate haiglate EMOdes kui ka näiteks kiirabis. „See on Eesti eelis, et distantsid on lühikesed, nii jagub üht arsti mitmele haiglale. Teisalt võib mitmes haiglas töötamine tekitada olukorra, kus inimene ei tunne end kuskil päriselt kodus ning ei osale nii palju haigla arendamises kui see, kes on päriselt kohal,“ nentis Russki.

EMO üldine põhimõte on Russki sõnul rööprähklemine, kuna alati on mitu asja pooleli. Tuleb ravida mitut patsienti korraga, samal ajal võib erakorralisi patsiente juurde tulla ning kõige sellega tuleb hakkama saada. Tavaliselt jõuavad inimesed erakorralise meditsiini eriala juurde just adrenaliini ja põnevuse otsimine ning soov käsitleda meditsiini laiemalt, leiab dr Russki.

„Meie töö sõltub täpselt sellest, kes uksest sisse astub. Kui tuleb äge haige, näiteks kiirabi toob Põlva EMOsse patsiendi, siis meie roll on kõigepealt tema seisund stabiliseerida ja vajadusel suunata ta edasi kõrgemasse etappi või siis edasi haigla teistesse osakondadesse,“ tõdes Russki.

Erakorralise meditsiini arstina peab Russki suurimaks plussiks vahetustega tööd. „Minu jaoks on võluv see, et töö on vahetustega ja väga hästi saab enda aega planeerida. Mina pole kindlasti 8-16 töötaja, olen seda mõned korrad proovinud, kuid hindan ja väärtustan oma vaba aega kõrgelt,“ ütles Russki.

Millega tegeleb erakorralise meditsiini arst siis, kui ta parasjagu valves pole?  „Peale töö meeldib mulle väga reisida. Mul on väike isiklik eesmärk külastada kõiki Euroopa pealinnu, viis on veel jäänud, tänavu tuleb Valletta ja siis veel jäävad mõned Balkani poolsaare pealinnad. Olen klassikaline muuseumides ja näitustel käija ning klassikalise muusika fänn. Minu jaoks ei ole probleem sõita välismaale kontserti kuulama ja kui aus olla, siis ega mul väga palju aega kodus olemiseks olegi,“ naeris Russki.

 

Avaldatud: 07.06.2024, autor Madis Perli

Põlva haigla avas uue erakorralise meditsiini osakonna

/in /by

Põlva haigla avas 29. mail vastvalminud erakorralise meditsiini osakonna (EMO), mille renoveerimistööd algasid möödunud aasta septembris ja läksid maksma kokku üle 2,2 miljoni euro.

Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna avasid vasakult EMO juhataja dr Annika Uue, Embach Ehituse juhatuse liige Andres Salusaar, Põlva Vallavanem Martti Rõigas ja Põlva Haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp. Foto: Madis Perli/Põlva haigla

„Põlva haigla jaoks suurendab EMO uuendamine haigla elujõulisust ning tähistab meie jaoks olulist verstaposti, mis tõstab erakorralise meditsiiniabi kättesaadavust nii Põlva elanike kui ka Lõuna-Eesti külastajate jaoks,“ sõnas Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.

Kui seni oli Põlva haigla EMO käsutuses 240 ruutmeetrit suuresti amortiseerunud pinda, siis edaspidi hakkavad EMO arstid ja õed töötama 460 ruutmeetrisel tänapäeva nõuetele vastavas erakorralise meditsiini osakonnas. Otstarbekalt kavandatud ruumid võimaldavad teha patsientidele abi andmise lihtsamaks ja seeläbi suureneb ka patsientide privaatsus, leiab Raudsepp.

„EMO renoveerimine aitab meil paremini ja tulemuslikumalt tegeleda eluohtlikus seisundis patsientidega, kes vajavad ülikiiret ning kvaliteetset abi. Uues EMOs on meil selleks kaasaegne elustamissaal koos vajalike tingimuste ja abivahenditega,“ ütles EMO juhataja dr Annika Uue ning lisas: „Ka väiksemate traumade ning ebaselgete kaebuste diagnoosimiseks on meil senisest paremad võimalused.“

Patsientidele avatakse EMO juuni alguses

Dr Uue sõnul tulevad Põlva haigla EMOsse kasutusele kaasaegsed seadmed, mis võimaldavad anda patsientidele paremat meditsiinilist abi. Näiteks võeti kasutusele parema funktsionaalsusega voodid, patsientide keskne jälgimissüsteem ja hingamisaparaat. Lisaks saame hakata ultraheli uuringut osakonnas kohapeal tegema.

„Meil on tänapäevane viie kohaga jälgimissaal ja rajasime kaks nõuetele vastavat isolatsioonipalatit, kuhu saame eraldada ohtlike nakkustega patsiendid,“ loetles dr Uue erakorralise meditsiini osakonna lisandunud võimekusi.

Millal võiksid esimesed patsiendid uutesse ruumidesse jõuda? „Loodame esimesed patsiendid renoveeritud osakonnas vastu võtta juba järgmisel nädalal,“ ütles EMO juht dr Uue.

Asukohta vahetab ka registratuur

Arengud ei piirdu ainult erakorralise meditsiini osakonnaga, asukohta vahetab ka haigla registratuur, mis kolib tervisekeskuse ajutiselt pinnalt uutesse ruumidesse kohe peasissepääsu juurde.

Registratuuri lisandus ka järjekorraautomaat ehk edaspidi on tarvilik võtta pilet, mille järgi suunatakse inimesi registraatori juurde või EMO triaažikabineti ootealasse.  Seetõttu pole enam vaja seista elavas järjekorras.

„Muidugi võib kiireloomulise probleemi korral otse EMO-sse pöörduda. Oleme paigaldanud ka abistavad sildid ja viidad, et muudatused võimalikult arusaadavaks teha ning vajadusel aitavad meie registratuuri töötajad. Kiirabi ja ratastooli-patsientide jaoks tegime eraldi ligipääsud,“ sõnas Raudsepp.

„Eestis on üks suur ühine tervishoiusüsteem ja see koosneb osadest ning kõik need on omavahel seotud. Mida tugevam on selle iga lüli ning mida paremini tehakse koostööd, seda rohkem võidab patsient, ükskõik kus ta elab või parasjagu asub,“ ütles Raudsepp.

Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna ja registratuuri renoveerimise maksumus koos ehituse ja sisseseadega oli üle 2,2 miljoni euro. Sellest 0,5 miljonit tuli Riigi Tugiteenuste Keskuse toetusmeetmest, 0,1 miljonit Terviseametist, 1,3 miljoni katmiseks võttis Põlva haigla laenu, ülejäänud summa kattis haigla. EMO ümberehituse projekteeris AW2 Architects Oy Eesti filiaal ning ehitas Embach Ehitus OÜ.

 

Avaldatud: 29.05.2024, autor Madis Perli

Põlva haigla kutsub üheskoos orienteeruma

/in /by

Sel nädalal peetakse ülemaailmset orienteerumisnädalat, mille raames õpetavad Põlva orienteerumisklubi Kobras treenerid reedel 24. mail kell 15-18 Põlva haigla juures orienteerumise põhitõdesid.     

Eesmärk : Ürituse eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust liikumise olulisusest ja propageerida tervislikke eluviise Põlva vallas orienteerumise kaudu. Enne rajale minekut saavad algajad õpetust orienteerumiskaardi kohta

Aeg : Reede 24.mail 2024.a õhtupoolikul kella 15.00 kuni 18.00

Ürituse toimumise algus ja lõpp: Põlva Haigla suure parkla tiigi äärest

Osavõtjad: Osalema ootame igas vanuses inimesi, ka neid kes pole varem orienteerumisega kokku puutunud. Üritus on tasuta

 

Kaart ja maastik: Kaardi mõõtkava on 1: 5 000 s.t. 1 cm kaardil = 50 meetrit looduses. Kaardile on kantud 7 kontrollpunkti punaste rõngastega. Rõnga juures on tunnusnumber alates 61 kuni 67-ni. Raja pikkus on 2 km. Maastikul elektroonilise jaama peal on sama number. Kontrollpunkti asukoha kirjeldus on ka kaardi servas. Raja algus ja lõpp on kaardil märgistatud kolmnurga

 

Märkesüsteem: Elektrooniline SPORTident süsteem. Osalejad saavad elektroonilise märkevahendi, mis tuleb enne starti puhastada ja aktiveerida jaamades. Rajal teevad kontrollpunktis elektroonilise märke. Raja lõpus toimub SI-kaardist andmete mahalugemine, mille järel saab igaüks oma tulemuste lehe

Tegevus maastikul: Kontrollpunktid asuvad lihtsates kohtades Põlva linnas. Maastikul  asub kontrollpunkt kaardi punase rõnga keskel. Jõudes kontrollpunkti aseta SI pulk jaama kõrvale või auku ja sa kuuled piuksu, mis registreerib läbimise

Autasustamine: Auhind igale 10-ndale raja lõpetajale, lisaks üllatusauhinnad

Korraldajad:

OK PÕLVA KOBRAS

Nikolai Järveoja  tel. 50 34368 okkobras@gmail.com

Martin Simpson tel. 51965979 mrtnsmpsn@gmail.com

IT Priit Nurmoja

 

Autor: Madis Perli

Avaldatud 20.05.2024

Põlva haigla aasta õde: haigla on justkui teine kodu

/in /by

12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva! Põlva haiglas töötab kokku 83 õde! Meil on tööl õed, anesteesia-intensiivraviõed, hooldekoduõed, kooliõed, abiõed, jalaraviõde, operatsiooniõed, ämmaemandad, infektsioonikontrolliõde, nahahaiguste õde ja teised eriõed! Aitäh, et olete meiega! 

Õdede päeva puhul tegime intervjuu värskeima Põlva haigla aasta õe Sirli Kiiloga.

Põlva haigla aasta kolleegiks ja aasta õeks valitud õde Sirli Kiilo leiab, et kõige olulisem on oma töös kohelda patsiente ennekõike inimestena ning mõelda, millist kohtlemist ise patsiendina haiglas olles tahaksid.

Taastusravi osakonna õde Sirli Kiilo lõpetas 2011. aastal Tartu Tervishoiukõrgkooli õe erialal ning Põlva haiglas on ta töötanud viimased kuus ja pool aastat.

Mis tõi sind Põlva haiglasse?

Otsisin peale teise lapse sündi kodukanti tööd, et igapäevane logistika jookseks paremini paika ja nii jäi silma Põlva haigla. Elan haiglast viie minuti kaugusel ja saan enne tööle tulekut mugavalt lapsed kooli viia. Samuti on siinne kollektiiv väga hea. Kolleegid on sõbralikud, abivalmid ja meeskonnatöö toimib.

Kust tuli idee õppida õeks?

Õenduse eriala mõte tuli keskkoolis, kaks klassiõde läksid samuti ja koos oli hea minna. Mõte inimeste aitamisest pakkus rõõmu.

Mida hõlmab endas töö õena?

Taastusravi osakonda satub palju patsiente insuldi- või õnnetuste järgselt. Inimesed, kellel on liikumis- või liigeste probleemid. Põhjuseid on väga palju, mis inimesi taastusravi osakonda on toonud. Õe töö juures on põhiline patsientide eest vastutamine, et ravimid saaksid võetud ja raviarsti poolt antud korraldused täidetud. Tegevustes peab olema väga tähelepanelik, hoolas ja korrektne.

Mis on sinu töös kõige olulisem?

Ma arvan, et kõige olulisem on võtta patsiente inimestena. Nad on mingil põhjusel haiglasse sattunud ja loodavad leida abi oma muredele. Lahke hääletoon ja rahulik suhtumine aitab kaasa. Eks nemad tahavad ka pigem näha rõõmsat nägu, mitte õde, kellelt ei julge midagi küsida.

Lisaks veel juurde empaatia ja emotsionaalne tugi, mis annab patsientidele turvatunde. Kui mina oleksin nende rollis, siis tahaksin ka sellist kohtlemist.

Milliseid on sinu patsiendid?

Me tegeleme erineva profiiliga patsientidega, meil käivad taastusravil lapsed, nad on koos vanemaga või üksi, samuti rehabilitatsiooniteenuse kliendid. Suur osa patsiente on eakad. Vananedes liikumine väheneb ja kõrvalise abi vajadus suureneb. Samuti nõrgestavad eakate elukvaliteeti kroonilised haigused.

Meil on taastusravi osakonnas tugev meeskond lisaks õdedele ja hooldajatele füsioterapeudid, tegevusterapeudid, logopeedid ja paljud teised, kes igapäevaselt toetavad inimese taastumist. Kuid kui inimene läheb koju, siis tihti ei pöörata liikumisele piisavalt tähelepanu. Sageli unustatakse ära ka vee joomine.

Taastusravi osakond teeb koostööd ka sise- ja õendusabi osakondadega ning tagame ka nende patsientidele taastusravi teenuseid ja see teeb töö vaheldusrikkaks.

Kui palju on patsiente?

Nähes kõrvalt ka teiste osakondade tööd, siis patsiente on palju ja meil statsionaarses taastusravis on nõudlus suurem kui pakkumine, meie juurde tahetakse tulla. Ravile soovijate hulk on suurem kui vastu võtta suudame. Seetõttu on Põlva haigla väga oluline meie maakonna keskusele ja inimestele.

Kuidas kirjeldaksid taastusravi osakonnas töötamist?

Haigla on ikkagi teine kodu, töötame 24-tunnistes valvetes ehk oma elu tuleb selle järgi korraldada. Ma olen tänulik oma kolleegidele, sest nemad on seejuures väga abiks. Korraldame ühiseid üritusi väljaspool haigla seinu, mis lähendab kolleege ja pakub vaheldust raskele tööle. Koos oleme nii õed, arstid, hooldajad, koristajad sest kõik on ühtemoodi olulised. Ma arvan, et kollektiiv ongi see, mis töökoha juures suurimat rolli mängib.

Mida õena töötamine sulle annab?

Minu jaoks on kõige suurem tänu see, kui patsiendid lähevad koju rõõmsal meelel ja saanud oma tervise probleemidele leevendust. Jätkan suurima rõõmuga oma tööd õena. Tunnen, et teen oma tööd hästi, kui näen naeratavaid nägusid ja kolleegid tunnustavad. See ongi puhas töörõõm, järelikult olen õiges kohas ja teen õiget asja.

 

Autor: Madis Perli

Avaldatud 12.05.2024

Infektsioonikontrolli õde annab soovitused kuidas kätehügieeni õigesti teha

/in /by

Täna peetakse rahvusvahelist kätepesu päeva, selleks puhuks on Põlva haigla infektsioonikontrolli õel Kerli Raudsepal mõned soovitused, kuidas kätehügieeni õigesti teha.

Miks on kätehügieen oluline? „Korrektse kätehügieeniga aitame vältida võimalike haigustekitajate levikut iseendale, teistele inimestele ja ümbritsevatele pindadele. Nõrgenenud organismis võivad mikroobid ja viirused põhjustada tõsiseid infektsioone,“ ütles Raudsepp.

  • Käsi tuleb pesta vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit, kiire loputus ei tee käsi puhtaks.
  • Antiseptikum kantakse kuivadele kätele. Käsi hõõrutakse kuni nende kuivamiseni (vähemalt 20 sekundit).
  • Hõõruda tuleb peopesi, sõrmedevahelist ala, sõrmeotsi, pöidlaid ja küünealuseid, nii saavad strateegilised kohad kaetud.

„Puhaste kätega takistame mikroobide levikut ja kaitseme enda ja lähedaste tervist,“ sõnas infektsioonikontrolli õde Kerli Raudsepp.

5. mai on rahvusvaheline ämmaemandate päev

/in /by
Õnnitleme meie armsaid ämmaemandaid ja täname hoole ja pühendumuse eest, mida jagate meie beebidele, naistele ja peredele!
Põlva haigla ämmaemandad tegelevad rasedate vastuvõtu ja nõustamisega, emakakaelavähi sõeluuringu läbiviimisega, toitumis- ja imetamisnõustamise, naistehaiguste ja paljude teiste teemadega. Samuti viivad meie ämmaemandad läbi perekooli loenguid. Pildil on Põlva haigla ämmaemandusjuht Merlin Mesak.

Haiglasse on oodatud tööle ÄMMAEMAND

/in /by

Põlva haigla ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus otsib oma kollektiivi ämmaemandat, kelle tööülesanneteks on sünnitusjärgsed koduvisiidid Põlva maakonnas ja noortekabineti töö juhtimine.

 

Peamised tööülesanded:

  • Ämmaemanda iseseisvate vastuvõttude tegemine noortekabinetis kaks korda nädalas (võimalik ka osaline kaugtöö võimalus);
  • Põlva noortekabineti töö tutvustamine koolidele, noortekeskustele ja kogukonnale;
  • Põlva haigla noortekabineti lehe haldamine Facebookis ja e-kirjadele vastamine;
  • Sünnitusjärgsete koduvisiitide tegemine Põlva maakonnas elavatele peredele.

Töökoormus: 8 tundi nädalas.

  • Vajalik B-kategooria juhilubade olemasolu;
  • Soovitav isikliku sõiduauto kasutamise võimalus.

Kandideerimiseks palun esitage meile:

  • elulookirjeldus;
  • haridust tõendavate dokumentide koopiad.

Lisainfo:

Merlin Mesak, ämmaemandusjuht merlin.mesak@polvahgl.ee

Dokumendid palume saata personalispetsialistile: loo.helmrosin@polvahgl.ee