Kasvuhoonegaaside (KHG) ehk süsiniku jalajälg on koguseliselt väljendatud süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mida tekitab kas otseselt või kaudselt inimene või organisatsioon oma tegevuse käigus. Süsiniku jalajälje kaudu on võimalik hinnata ettevõtte aastase tegevuse, toote või erinevate tulevikustsenaariumite mõju keskkonnale ja kliimamuutustele. Ettevõtetel, kelle jaoks on oluline oma tegevust keskkonna vaates vastutustundlikumaks muuta, aitab süsiniku jalajälje hindamine mõista, millistel arendus- ja parendustegevustel oleks kõige suurem mõju keskkonnale.
Põlva Haigla KHG jalajälg 2021
Selleks, et kaardistada organisatsiooni hetkeolukord ja üldine keskkonnamõju, on Põlva haigla Põlvamaa Arenduskeskuse korraldatud pilootprogrammi „Ettevõtete süsiniku jalajälje mõõtmine” raames ära mõõtnud organisatsiooni tegevusest tingitud süsiniku jalajälje.
Jalajälje arvutamine ja haigla mõjukohtade kaardistamine viidi läbi 14.07.2022 – 23.11.2022 koostöös ettevõttega Civitta Eesti AS.
Analüüs viidi läbi 2021. a andmete põhjal ning see tugines rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud kasvuhoonegaaside raporteerimise standardi Greenhouse Gas Protocol metoodikale. Standardi järgi jaotuvad ettevõtte tegevused ja mõjud kolme skoopi, mis annavad tulemuste esitlemiseks ühtsed alused ja sellega tagatakse tulemuste teatud võrreldavus ka ettevõtete vahel.
Põlva Haigla 2021. a süsiniku jalajälje suurus on 2297 tonni CO2-ekvivalenti.
Skoop 1. Kõik otsesed emissioonid, mis tulenevad Põlva Haigla kontrolli all olevatest allikatest (nt autokütused, meditsiinigaaside kasutus). Moodustab kogu jalajäljest 3% ehk 79 tonni CO2-ekvivalenti.
Skoop 2. Kaudsed emissioonid, mis tulenevad sisseostetud elektri- ja soojusenergia tootmisest (nt võrguelekter). Moodustab kogu jalajäljest 30% ehk 678 tonni CO2-ekvivalenti.
Skoop 3. Kõik ülejäänud kaudsed emissioonid, mis toimuvad kogu ettevõtte väärtusahela jooksul (nt sisseostetud tooted/teenused, töötajate tööle- ja kojusõidud, jäätmed ning kütuse ja energiaga seonduvad tegevused). Moodustab kogu jalajäljest 67% ehk 1539 tonni CO2-ekvivalenti.
Täpsema 2021. a süsiniku jalajälje hindamise raporti leiad siit.
Põlva Haigla KHG jalajälg 2022
Aastal 2023 jätkas Põlva haigla keskkonnateemadega tegelemist ning liikumist keskkonnahoidlikuma haigla suunas. Jätkasime eelmise aasta süsiniku jalajälje hindamise tulemusel valminud arvutusmudeli uuendamist ning mõõtsime 2022. aasta andmete põhjal haigla süsiniku jalajälje.
Põlva Haigla 2022. a süsiniku jalajälg on 2 282 tonni CO2ekvivalenti, millest suurema osa (63%) moodustab skoop 3 ehk kaudsed heited. Kaudsetest emissioonidest suurima mõjuga on töötajate tööle-koju sõitmine (496 t CO2ekv), sisseostetud meditsiinitarvikud (299 t CO2ekv) ja jäätmed (262 t CO2ekv).
Võrdluses 2021. aastaga on skoop 1 tõusnud 39% ja skoop 2 tõusnud 7%. Skoop 3 on seejuures aga vähenenud 6%. Kogu süsiniku jalajälg on eelneva aastaga võrreldes vähenenud 1% võrra.
Täpsema 2022. a süsiniku jalajälje hindamise raporti leiad siit.
Põlva Haigla KHG jalajälg 2023
Oma kliimamõju andmepõhiseks juhtimiseks on Põlva Haigla kolmandat aastat jätkanud organisatsiooni kasvuhoonegaaside (KHG) ehk süsiniku jalajälje arvutusmudeli uuendamist ja analüüsi.
Põlva Haigla 2023. a KHG jalajälg on 2 201 tonni CO2ekvivalenti.
Mõjuala 1 ehk emissioonid haigla kontrolli all olevatest allikatest moodustab 6% kliimamõjust ning tarbitud elekter ja soojus (mõjuala 2) moodustab 33%.
Suurema osa (61%) haigla jalajäljest moodustab mõjuala 3 ehk kaudsed mõjud, millest suurima mõjuga on tööle- ja kojusõidud (467 t CO2ekv), jäätmed (304 t CO2ekv) ja sisseostetud meditsiinitarvikud (174 t CO2ekv).
Võrdluses 2022. aastaga on mõjuala 1 tõusnud 23%. Mõjuala 2 on eelneva aastaga võrreldes tõusnud 0,2%. Mõjuala 3 on seejuures aga vähenenud 7%. Kogu süsiniku jalajälg on vähenenud 4%.
Täpsema 2023. a süsiniku jalajälje hindamise raporti leiad siit.
Mis on meil edaspidi plaanis?
Jätkusuutlikumaks tegutsemiseks ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks:
- seame konkreetsed eesmärgid ja koostame keskkonnasäästule orienteeritud tegevuskava, mille abil hakatakse organisatsioonis kliimamõju vähendamist sammhaaval ellu viima;
- kordame ja uuendame arvutust igal aastal, püüeldes seejuures võimalusel üha terviklikuma ülevaate poole;
- vähendame kiiremõjulisi kliimamõjusid kus võimalik ja keskendume samm-sammulisele vähendamisele läbi erinevate tegevuste kombinatsiooni.
Põlva Haigla KHG jalajälg 2024
Oma kliimamõju andmepõhiseks juhtimiseks on Põlva Haigla neljandat aastat jätkanud organisatsiooni kasvuhoonegaaside (KHG) ehk süsiniku jalajälje arvutusmudeli uuendamist ja analüüsi.
Põlva Haigla 2024. a KHG jalajälg on 2 084 tonni CO2ekvivalenti.
Mõjuala 1 ehk emissioonid haigla kontrolli all olevatest allikatest moodustab 3% kliimamõjust ning tarbitud elekter ja soojus (mõjuala 2) moodustab 35%.
Suurema osa (63%) haigla jalajäljest moodustab mõjuala 3 ehk kaudsed mõjud, millest suurima mõjuga on jäätmed (374 t CO2ekv), tööle- ja kojusõidud (369 t CO2ekv) ja sisseostetud meditsiinitarvikud (167 t CO2ekv).
Võrdluses 2023. aastaga on mõjuala 1 vähenenud 60%, mõjuala 2 vähenenud 0,7% ja mõjuala 3 vähenenud 2%. Kogu süsiniku jalajälg on vähenenud 5%.
Täpsema 2024. a süsiniku jalajälje hindamise raporti leiad siit.
