Tag Archive for: Põlva Haigla

Õendusjuht Krister Matto: õendusabi on sillaks haigla ja kodu vahel

„Õendusabi osakond on paljudele patsientidele ja nende peredele toeks rasketel hetkedel – pakkudes professionaalset hoolt, inimlikku soojust ja kindlustunnet. Meie eesmärk on säilitada või parandada patsiendi liikumisvõimet ja igapäevast toimetulekut. Me ei ravi ainult haigust, vaid toetame inimest tervikuna,“ selgitas Krister Matto.
Põlva haigla õendusabi osakond pakub tuge patsientidele, kes:
  • ei vaja enam aktiivset haiglaravi, kuid vajavad jätkuvalt professionaalset meditsiinilist abi ja hooldust;
  • taastuvad pärast haiglaravi või operatsiooni;
  • elavad kroonilise haigusega ning vajavad igapäevaelus toimetulekul abi;
  • vajavad õendushooldust ja haigussümptomite leevendamist.
Meie töö keskmes on inimlikkus ja väärikus – väga oluline on ka koostöö peredega, et tagada parim käsitlus igale patsiendile.
Statsionaarsele õendusabile suunamiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Osakonnas jätkatakse senist ravi, pakutakse õendusabi, nõustamist ning vajadusel ka taastusravi teenuseid (nt füsioteraapia, logopeedia, psühholoogiline tugi).
Omaosalustasu statsionaarses õendusabis 14,18 eurot ööpäev ja voodipäevatasu 5,00 eurot (voodipäevatasu arvestatakse esimese kümne ravipäeva eest).
Täpsem info ja suunamise kooskõlastamine: õendusabi osakonna juhataja-õendusjuht Krister Matto – tel 525 1203 (E–R kell 8.00–16.00) või e-post krister.matto@polvahgl.ee.
Avaldatud 30.09.2025, autor Madis Perli

Kooliõde Margit Äro: tahan pakkuda lastele parimat võimalikku tuge

Kooliõde on sageli usaldusisik, kelle poole õpilased pöörduvad oma tervisemuredega – olgu need peavalu, kõhuvalu või mured, mida ei julgeta teistele rääkida. Põlva koolis ja gümnaasiumis töötab juba kolmandat aastat kooliõena Margit Äro, kellega rääkisime kooliõeks saamise loost, töö eripäradest ning sellest, kuidas kooliõendus aitab ennetada probleeme ja toetada laste heaolu.
Kuidas jõudsid kooliõena tööle?
See juhtus üsna juhuslikult. Sõbranna jagas mulle Põlva haigla kuulutust, et otsitakse kooliõde ja mõtlesin proovida. Kuigi mul polnud veel immuniseerimise koolitust, siis uurisin, kas üldse tasub kandideerida. Tuli välja, et koolituse saan töö käigus ja nii ma siia sattusingi. Mäletan hästi esimest kohtumist – tulin teisest linnast ja kartsin ära eksida, õnneks õendusjuht tuli mulle vastu ja tutvustas nii haiglat kui kooli. See soe vastuvõtt jättis tunde, et siin võiks tõesti töötada ja täna tunnen, et kooliõeks hakkamine oli õige otsus.
Kui kaua oled kooliõena tegutsenud?
Alustan praegu kolmandat õppeaastat. Eks alguses esimene nädal oli küll raske – mõtlesin, kuhu küll sattunud olen. Aga järk-järgult läks selgemaks, hakkasin aru saama, kes on päriselt mures ja kes püüab lihtsalt tunnist vabaks saada. Koolis oledki natuke nii õde kui psühholoog ühes isikus. Samas tuleb oma piirid paika panna, et päriselt abi vajavad saaksid minu juurde tulla.
Millist rolli näed endal kooliõena?
Püüan süsteemi arendada. Muutsin näiteks terviseküsitluse põhjalikumaks ja teen selle viiendatele, seitsmendatele ja üheksandatele klassidele. Tahan olla probleemidega paremini kursis, nii on võimalik neid ennetada ja korraldada teemakohaseid loenguid ja tugitegevusi.
Kas kasutad oma töös ka haigla võimalusi?
Vajadusel saan kolleege loenguid pidama kutsuda, see on kahtlemata kasulik. Sageli selgub, et lapsed teavad mõnda teemat pealtnäha hästi, ent tegelikult on teadmised lünklikud või hoopis moonutatud. Ka ise õpin koos noortega, näiteks osalen veebikoolitusel noorte kohtinguvägivalla teemal, et õppida neid paremini toetama. Minu varasem töö oli südamehaigete patsientidega, kuid kooliõendus on selles suhtes teine maailm.
Milliseid tervisekontrolle kooliõde teeb?
Tervisekontrolle tehakse 1., 3., 7. ja 10. klassis. Mina kontrollin seitsmendate ja kümnendate klasside õpilaste tervist Põlva koolis ja Põlva gümnaasiumis. Uurime nägemist, rühti, pikkust, kaalu ja vererõhku. Kui näen terviseprobleemi, siis kirjutan vanematele Stuudiumisse. Nii on kõik fikseeritud ja läbipaistev. Kui olen kellegi terviseprobleemi tõttu koju lubanud, siis teavitan Stuudiumis ka õpetajaid.
Kuidas on koostöö lapsevanematega?
Mind on kutsutud nii tervisenõukogusse, kui ka hoolekogu koosolekutele, kus olen rääkinud nakkushaiguste levikust ja traumadest. Lapsevanematega koostöö on sujuv, näiteks on nad toonud välja vajaduse digitaliseerida pabereid. Näiteks vaktsineerimisel on digitaalne nõusolekuvorm palju kindlam ja mugavam ning tagab suurema vastamisosakaalu.
Mida peab lapsevanem teadma enne laste vaktsineerimist?
Oluline on teada, millise haiguse vastu last vaktsineeritakse. Krooniliste haigustega laste puhul sageli arutatakse ka raviarstiga eelnevalt läbi, kas lapsele võib seda vaktsiini teha. Ilma lapsevanema kirjaliku nõusolekuta, ei tehta lapsele ühtki vaktsiini.
Kas erinevate vaktsiinide puhul on vanemate hoiakud erinevad?
Näiteks leetrite, mumpsi, punetiste või difteeria vastu vaktsineerimisel pole probleeme olnud. HPV puhul on märgata erinevust – 2024. aastast tehakse vaktsiini ka poistele ja poiste vanemad annavad nõusoleku sagedamini kui tüdrukute vanemad. Samas on olukordi, kus noor ise on vanemad ümber veennud või kus laps keeldub ja ema järgib tema soovi. Lisaks on ka noori, kes pärast koolis immuniseerimise teemade õppimist otsustavad vaktsiinid ikkagi teha ja lapsevanem annab selleks nõusoleku.
Milliste tervisemuredega õpilased enim pöörduvad?
Kõige sagedasemad mured on pea- ja kõhuvalu. Põhjus on tihti selles, et hommikul ei sööda ega jooda ning kehalise kasvatuse tunnis hakkab halb. Ka koolis jäetakse tihti söögikorrad vahele.
Suurem probleem on ka viiruste ajal – mõnikord saadetakse lapsed haigustunnustega kooli, lootes, et „kooliõde ravib terveks“. Tegelikult oleks oluline, et vanemad hommikul last kraadiksid ja haigena koju jätaksid. Koolis haigusi ei ravita – lapse ravi määrab ja koordineerib siiski kas lapse perearst või pikaajaliste haiguste korral eriarst.
Lõpetuseks, palun räägi, miks sa seda tööd teed?
Soovin, et koolitervishoiuteenus oleks võimalikult hea,  et õpilaste tervist päriselt jälgitaks ja toetataks. Tahan pakkuda seda teenust nii, nagu ma ise oma lapse puhul ootaksin – parimat võimalikku.
 
Avaldatud 23.09.2025, autor Madis Perli

Põlva Haiglasse on oodatud tööle RAVIJUHT

Põlva Haiglasse on oodatud tööle RAVIJUHT
Sinu peamisteks tööülesanneteks on Põlva haigla ravitöö korraldamine,
tervishoiuteenuste ja ravikvaliteedi arendamine, patsiendiohutuse süsteemi edendamine ja ravialase aruandluse koostamine.
OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
  • Sul on meditsiiniline kõrgharidus ja kliinilise töö kogemus;
  • Sul on hea ülevaade tervishoiukorraldusest;
  • Sul on tugevad suhtlemis- ja läbirääkimisoskused;
  • panustad meeskonnatööle ja oled tulemustele orienteeritud.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • vastutusrikast ja kandvat rolli haigla arengus;
  • arendavat tööd tervishoius;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • võimalusi täiendkoolituseks;
  • paindlikku tööaega;
  • võimalust jätkata erialase tööga.

Tööle asumise aeg: kokkuleppel.

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp kristin.raudsepp@polvahgl.ee või 510 8455.
Kandideerimiseks palun saada hiljemalt 20. oktoobriks oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee
 
Avaldatud 18.09.2025, autor Madis Perli

8. septembril tähistatakse rahvusvahelist füsioterapeutide päeva

8. septembril tähistatakse rahvusvahelist füsioterapeutide päeva!
Tervitame sellel päeval meie haigla tublisid ja patsientide poolt kõrgelt hinnatud füsioterapeute, neid on Põlva haiglas 26.
Aitäh, et aitate taastada ja hoida liikumisrõõmu nii haiglaravi ajal, taastumisel, aga ka vigastuste ennetamisel!
 
Füsioterapeudilt saab abi näiteks:
valu ja liikumisprobleemide korral (selja-, kaela-, pea-, liigesvalu, lihasprobleemid)
vigastusest või operatsioonist taastumisel
koormusprobleemide puhul töös või igapäevaelus
neuroloogiliste, kardioloogiliste ja pulmonoloogiliste probleemide korral
laste ja noorte arenguhäirete või kehahoiu probleemide puhul
vanemaealistel tasakaalu, lihasjõu ja liikuvuse säilitamisel
 
Pildil Põlva haigla taastusravi ning tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna füsioterapeudid.
 
Avaldatud 08.09.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglas alustasid tööd üldkirurg dr Tiit Vaasna

Meil on hea meel teatada, et septembrist liitub Põlva haigla meeskonnaga kogenud üldkirurg dr Tiit Vaasna. Vastuvõtuajad on avatud ning patsiendid on oodatud registreeruma.

Alates 3. septembrist liitus Põlva haigla kirurgia meeskonnaga tunnustatud üldkirurg, Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud dr Tiit Vaasna.

Dr Tiit Vaasna ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad üks kord nädalas. Registreerumine toimub saatekirja alusel haigla registratuuri kaudu telefonil 799 9198, e-posti teel registratuur@polvahgl.ee või terviseportaal.ee.

Vastuvõtule on oodatud üldkirurgiliste probleemidega patsiendid, näiteks:

  • kõhuseina songad
  • veenilaiendid
  • proktoloogilised haigused
  • sapikivitõbi
  • naha- ja nahaaluskoe ning pehmekoe kasvajad
  • seedetrakti vaevused
  • kilpnäärme kirurgilised haigused

Dr Tiit Vaasna on valmis Põlva haiglas teostama ambulatoorse töö kõrval ka operatiivset ravi, tuues meie haiglasse täiendavat kõrgel tasemel kogemust kogu operatsiooniblokile.

 

Avaldatud 03.09.2025, autor Madis Perli

Radioloog dr Heleri Konik: ultraheli on kiire ja informatiivne viis laste tervise hindamiseks

„Kuna ultraheliuuring on ohutu – see ei vaja kontrastainet ega sedatsiooni – võiks see sõltuvalt patoloogiast olla paljudel juhtudel laste esmaseks uuringuks. Lapsed ei ole lihtsalt väiksed täiskasvanud – neil esinevad vanusele iseloomulikud eripärad ja haigused. Ultraheli sobib hästi ka vastsündinute ja imikute profülaktiliseks hindamiseks, näiteks puusaliigeste düsplaasia kahtluse korral, aga ka kordusuuringuteks, et jälgida leiu muutusi ajas,“ selgitas dr Konik.
 
Dr Konik on spetsialiseerunud laste ja imikute ultraheliuuringutele ning teostab uuringuid ka täiskasvanutele.
 
Ultraheli on kiire ja usaldusväärne viis hinnata:
– organite kuju, suurust ja struktuuri
– verevoolu veresoontes
– vedeliku olemasolu kehas (nt liigestes või kõhuõõnes)
 
Uuring kestab tavaliselt 15–20 minutit, sõltuvalt vajadusest ja lapsega koostööst.
 
Põlva haiglas tehakse mitmesuguseid laste ultraheliuuringuid:
  • Pehmed koed – kogu keha ulatuses, nt naha ja nahaaluskoe muutused.
  • Kael – lümfisõlmed, alalõuaalused- ja kõrvasüljenäärmed.
  • Rindkere – vedeliku kogunemine või liigeste asendi hindamine.
  • Kõht – organid, seedesüsteem, sh aeglane sooletegevus või refluks.
  • Kuseteed – jääkuriin ja kõrvalekalded, nt urotrakti infektsioonid, enurees.
  • Liigesed – imikute puusaliigesed (soovituslik alla 5 kuu vanustele) puusaliigese düsplaasia välistamiseks.
  • Munandid – laskumise hindamine ja suurenenud munand.
 
Täpsema info saamiseks küsige oma raviarstilt või pöörduge haigla registratuuri telefonil 5306 8572 (E–R kell 8.00–14.00) või kirjutage registratuur@polvahgl.ee

Avaldatud 02.09.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglas avati näitus “Jälle need nakkushaigused”

Tänasest saab Põlva haigla 2. korruse fuajees tutvuda Tervisemuuseumi, Tervisekassa ja Terviseameti loodud ajaloolise ja hariva rändnäitusega “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi”, mis käsitleb 20. sajandi tõsisemaid nakkushaiguseid ja nende levikut. 

Näitus toob esile olulised teetähised meie tervishoiusüsteemi arengus, tutvustades nii suuremaid väljakutseid kui ka edulugusid, mis on aidanud saavutada murrangulisi võite nakkushaiguste üle.

“Mitmeid raskeid nakkushaiguseid on õnnestunud seljatada tänu vaktsiinidele, mis on olnud osa meie ühiskonna kaitsest juba ligi sajandi. Oluline on aga ajalugu meenutada, sest kahjuks on mitmed nakkushaigused maailmas endiselt levimas ja seetõttu ka Eestist vaid ühe lennureisi kaugusel,” ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.

Näituse kuraator, Eesti Tervisemuuseumi teadur Anna Rinaldo märkis, et vaktsineerimine on olnud üks tõhusamaid meetmeid nakkushaiguste leviku piiramiseks. “Rändnäitus näitab, kui suure arenguhüppe on meie meditsiinisüsteem küllaltki lühikese ajaga teinud ning tuletab meelde, et kaitse nakkushaiguste vastu on meie kõigi ühine pingutus,” sõnas Rinaldo.

Näituse külastajad saavad tutvuda nii haiguspuhangute ajal jagatud ajalooliste juhiste kui ka ravimeetoditega. Möödunud sajandi teadus ja meditsiin on teinud tohutu arenguhüppe, pakkudes lahendusi, mida veel mõne aja eest oleks peetud võimatuks. Rändnäitus pakub võimalust mõista, kuidas meditsiin on arenenud, pakkudes nüüd kaitset ja ravi haiguste vastu, mis nõudsid veel eelmisel sajandil tuhandeid elusid.

Näitus jääb Põlva haiglasse septembri lõpuni.

 

Avaldatud 01.09.2025, autor Madis Perli

Sotsiaalministeeriumi esindajad külastasid Põlva haiglat

Põlva haiglat külastasid Sotsiaalministeeriumi tervishoiu valdkonna juhid. Kohtumisel räägiti Põlva haigla rollist ja võimalustest ning tuleviku arengutest.

Põlva haigla juhatuse liikme Kristin Raudsepa sõnul on Põlva haigla olulisust selgelt näha.

„Tööd, patsiente, kliente ja ka meditsiinitöötajaid jagub. Samas me ei tea kuidas Tervisekassa eelarve puudujääk Põlvamaa inimeste ravivõimalusi mõjutab. Meie nägemus on olla kaasaegset ja kvaliteetset ravi pakkuv haigla. Kui riik soovib tugevat kriiside ja julgeolekuvalmidusega haiglavõrku, siis on väiksema haigla arendamine ja rekonstrueerimine möödapääsmatu,“ ütles Raudsepp.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai kinnitas kohtumisel: „Selge on see, et tervishoid vajab lisaraha. Investeeringuid vajavad nii uued tehnoloogiad kui taristu. Sotsiaalministeerium ja partnerid töötavad selle nimel, et täpsustada haiglate rolli, väärtuseid ja võimalusi riigile ja piirkonnale.“

Kohtumisel osalesid Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai, spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross, tervishoiuteenuste osakonna juht Nikita Panjuškin ning nõunik Reena Müller. Külalisi võtsid vastu Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp tugiteenuste ja äriarendusjuht Indrek Žvirblis ja taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik.

 

Avaldatud 27.08.2025, autor Madis Perli

Tööd alustas toitmisraviõde Airi Lind

Põlva haigla taastusravi osakonnas alustas tööd toitmisraviõde Airi Lind, kelle vastuvõtule on oodatud inimesed, kes vajavad tuge toitumisega seotud küsimustes: olgu see seotud haigusest taastumisega, eritoitumise vajadusega või lihtsalt igapäevase toitumise kohandamisega.
 
Vastuvõtule võivad pöörduda näiteks:
– inimesed, kellel on raskusi söögiisu, seedimise või kehakaalu säilitamisega
– patsiendid, kes saavad kiiritus- või keemiaravi
– inimesed, kelle toiduks on sonditoit (sh hooldekodus elavad patsiendid)
– toitumisnõustamist vajavad krooniliste haigustega patsiendid
– need, kellele on määratud ravijookide (nt nutridrinkide) kasutamine
 
Ravijookide (STP preparaadid) puhul on võimalik saada 75% soodustust, kui patsiendil on vastav diagnoos.
 
Koduse enteraalse toitmise korral kehtivad soodustused sonditoidule ja toitmistarvikutele.
 
Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik arsti saatekiri (ATN004 – õe vastuvõtt, kliiniline toitmine).
 
Aja broneerimine Terviseportaal.ee (digiregistratuur) või Põlva haigla registratuuris 799 9198 või registratuur@polvahgl.ee.
 

Avaldatud 14.08.2025, autor Madis Perli

Tervishoidu tagasi pöördunud õde valiti Põlva haigla parimaks

Põlva haigla aasta õeks valiti kirurgia osakonna õde Monika Hüppenen, kes kuus aastat tagasi andis omandatud erialale uue võimaluse.

Kui küsida kolleegidelt, kuidas nad iseloomustavad tänavust aasta õde Monika Hüppeneni, siis tulevad vastu vaid positiivsed sõnad: „Professionaalne, heatahtlik ja kollegiaalne õde, on alati valmis aitama kolleege,“ kirjeldas üks. „Väga hea suhtlemisoskusega, heaks visiitkaardiks haiglale,“ ütles teine. „Professionaalne õde, kes teab ja tunneb oma tööd,“ toob välja kolmas.

Kuidas aga jõudis särasilme õde oma eriala juurde? Monika asus õppima Tartu meditsiinikooli, kuid esimene tagasilöök tuli juba esimeste kuudega.

„Käisin kolm kuud ära ja tundsin, et enam ei taha. Ema soovitas natuke veel proovida ja vedasin end lõpuni välja. Peale lõpetamist 2000. aastal töötasin kaks ja pool kuud Võru haiglas, kus sain kinnitust, et see eriala ikkagi pole minu jaoks,“ meenutas Hüppenen.

Siiski tuli õde veel mõni kord haiglatele appi puhkuste asendajana. „Viimast Põlva haigla valvet mäletan, see oli samal päeval kui Eurovisiooni võitsid Tanel Padar ja Dave Benton,“ sõnas Hüppenen.

Peale seda oli Hüppenen tervishoiu jaoks ligi 18 aastat kadunud, töötades hoopis oma isa autopoes klienditeenindajana. Ta ei kahetse oma otsust, kuna see tundus tol hetkel õige ja andis praeguseks tööks kaasa suurepärase suhtlemisoskuse.

Kasvas soov oma erialal töötada

Siiski aja jooksul süvenes õel mõte tagasi meditsiini juurde naasta. „Kui ühel sünnipäeval tuttav õde küsis, kas ma pole mõelnud tervishoidu tagasi tulla, siis hakkasin sellele rohkem mõtlema. Ka pereliikmed olid toetavad ja see andis innustust,“ tõdes Hüppenen ja lisas, et edasi läks kõik loomulikult.

Monika oli näinud „Õed tagasi tervishoidu“ programmi kuulutust ja kuna sisemine soov oli juba olemas, siis võttis ta julguse kokku, esitas avalduse ja läks vestlusele. „Olen nüüd rahul. Peale nelja kuud Tallinnas läks kõik sujuvalt – sain kohe Põlva haiglasse tööle ja tundsin, et nüüd on minu aeg,“ ütles õde.

Põlva haiglasse tõi Monika kirurgia osakonna õendusjuht Tiina Volzina, kes oli Monika allkirja jahtinud juba peale meditsiinikooli lõpetamist. „Siis ma ei tahtnud, aga hiljem trehvasime ja ütlesin, et tulen praktikale. Tuli välja, et tal oli õendusabi osakonda õde vaja,“ rääkis Monika.

Õendusabi osakonnaga vaheldumisi hakkas Monika töötama ka kirurgia osakonnas, kus lisandusid arstidega vastuvõtud. Esialgu küll kolleegi asendama, kuid tänaseks teeb Monika vastuvõtte kirurgia, ortopeedia, uroloogia ja vahel ka endokrinoloogia eriarstidega. „Iga arstiga on põnev töötada, kuna igal erialal on midagi põnevat,“ leiab Monika.

Vaheldusrikas töö

„Vastuvõtul suhtleb arst patsiendiga rohkem, mina toimetan uuringute, uue aja broneerimise ja muu juhendamisega. Osakonnas on aga jooksmist rohkem – täita arsti korraldusi, süstid, tilgutid ja rohkem suhtlust patsientide ja kolleegidega,“ kirjeldas Monika, kes peab just suhtlust oma töö juures kõige olulisemaks.

Uurides aasta õelt, mis tunde see tekitas, kui kuulis oma nime aasta töötajate tunnustamisel? „Jalad läksid nõrgaks – see oli täiesti ootamatu. Mulle meeldib olla „hall hiireke“, teha oma töö ära, aga samas on hea saada tagasisidet, et olen midagi teinud hästi,“ vastas Monika tänulikult.

Kuigi Monika tunnistab, et ei ole mujal töötanud ja võrdlusmoment puudub, siis tuleb ta hea meelega tööle. „Mulle meeldib siin – inimesed on toredad. Kindlasti ei kahetse, et meditsiini tagasi tulin. See töö ei lõpe kunagi ja alati on midagi teha.“

Töövälisel ajal ootavad Monikat eelkõige lapsed, kodused toimetused ja aiatööd. „Vahel käin kõndimas või rattaga sõitmas, õmblemine meeldib mulle. Tegemist jagub alati.“

 

Avaldatud 07.08.2025, autor Madis Perli