Avaldatud 20.11.2025, autor Madis Perli
Põlva haigla ravijuhiks valiti dr Eneli Kaasik, kes on erialalt anestesioloog ja omab pikka kogemust Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivravi osakonna arsti ja õppejõuna.
„Ravijuht vastutab kogu haigla ravitöö, tervishoiuteenuste arendamise ja ravikvaliteedi eest. Tõstan esile dr Kaasiku õppimis- ja arenguvõimet ning olen kindel, et ta aitab Põlva haiglal astuda järgmised sammud,“ ütles Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.
Põlva haigla uus ravijuht Eneli Kaasik soovib ametis rakendada juhtimise ja kogukonna kaasamise kogemust, et arendada inimesekeskset ja tõenduspõhist ravi.
„Tahan luua väärtust, kus haigla siht paneb ka meeskonnal silmad särama. Põlva haigla on jätnud mulle väga positiivse mulje – siin nähakse meeskonnatöö tähtsust, mõeldakse kestlikkusele ja selgele kommunikatsioonile, arendatakse haiglat ja taastusravi, hoitakse sidet kogukonnaga – need on ka minu jaoks olulised väärtused,“ sõnas tulevane ravijuht dr Kaasik.
„Kogu haigla töö on meeskonnatöö ja üksi on võimatu tulemusi saavutada, veelgi enam, eeldame ravijuhilt ladusat koostööd teiste haiglate, kiirabi, kohaliku omavalitsuse ja riigi esindajatega, sest see kõik moodustab kokku Eesti tervishoiu,“ lisas haiglajuht Raudsepp.
Dr Kaasiku sõnul on ravikvaliteet valdkond, kuhu saab alati panustada. Seetõttu alustab uus ravijuht ka arsti valvetööd, et olla Põlva haigla patsiendile lähedal ja vajadusel kohendada protsesse ja raviteekondi.
„Maakonnahaiglad on mulle alati südamelähedased olnud, leian, et meditsiin ei saa olla ainult Tallinnas ja Tartus, vaid peab ikkagi katma kogu Eestit. Kindlasti tahan Põlva haiglat kogukonnale veel lähemale tuua, et inimesed tunneksid, et see on nende haigla ja nad saavad südamerahuga tulla ning vajalikku abi,“ ütles dr Kaasik.
Arstitöö kõrvalt on dr Kaasik omandamas Tartu Ülikoolis Muutuste juhtimine ühiskonnas erialal magistrikraadi ning täiendamas ennast Estonian Business Schoolis Tervishoiu valdkonna juhi arenguprogrammis.
Dr Eneli Kaasik alustab Põlva haiglas tööd 5. jaanuaril. Vahepealsel ajal täidab ravijuhi kohustusi erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Annika Uue.
Dr Eneli Kaasiku töökogemus
Aastast 2008 töö pulmonoloogilise intensiivravi osakonna arstina; käesolevalt arst-õppejõud 3. Intensiivravi osakonnas.
Aastast 2003 SA Jõgeva haigla valvearsti tööülesannetes.
Aastast 2017 töövõime hindamise ekspertarst erinevatele tervishoiuteenuste osutajatele.
Eesti haiglad, perearstid ja Tervisekassa tuletavad meelde, et alanud sügistalvisel viirushaiguste hooajal on taas oodata arsti poole pöördumiste arvu kasvu. Selleks, et ükski tervisemure ei jääks lahenduseta, on oluline teada, kust leiab kõige kiiremini asjatundlikku nõu ja abi oma tervisemurele.
Eesti haiglate EMO-desse tehakse igal kuul keskmiselt 41 000 pöördumist, millest enam kui pooltel juhtudel – umbes 25 000 korral – ei ole tegemist erakorralist sekkumist vajava tervisemurega.
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees dr Urmas Sule paneb südamele, et tervisemurele lahendust otsides tuleks kriitiliselt hinnata mure tõsidust ja kiireloomulisust. “Erakorralise meditsiini osakond ehk EMO on mõeldud erakorralise vältimatu abi saamiseks. Seal töötavad spetsialistid on koolitatud andma abi eluohtlike terviseprobleemide korral. Oluline on, et EMO-st saaksid abi tõsises seisundis haiged, näiteks hingamisraskuse, tugeva valu, teadvushäire või insuldikahtluse korral. Tervisemure tõsiduse hindamisel on heaks abimeheks perearsti nõuandetelefon 1220, kus pädevad arstid ja õed annavad nõu ööpäevaringselt,” märgib Sule.
Perearstid juhivad tähelepanu, et ka viirushaigused võivad ootamatult ägeneda ja vajada erakorralist sekkumist, kuid enamasti mööduvad need mõne päeva kuni nädala jooksul iseenesest. Oluline on anda kehale puhkust ja tarbida tavapärasest rohkem vedelikku.
“Viirushaiguse puhul on täiesti tavaline, et esimesel paaril-kolmel päeval ei tea meist keegi, mis suuna haigestumine võtab. Enamasti mööduvad haigused iseenesest, ohutult ja ilma sekkumiseta. Kehva enesetunde korral saab abi sümptomeid leevendavatest käsimüügiravimitest, mille osas võib küsida julgelt nõu apteekrilt. Kui aga sümptomid nädala jooksul ei kao või hoopis süvenevad, võib pöörduda nõu saamiseks oma perearstikeskuse poole,” julgustab Eesti Perearstide Seltsi president dr Elle-Mall Sadrak.
Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv toob välja, et tervisemurede puhul on oluline õigeaegne ja õiges kohas tegutsemine. “Ükski tervisemure ei ole tühine, aga igale murele on olemas õige koht,“ sõnab Parv. “Perearstikeskuse või EMO pikkade ootejärjekordade vältimiseks on hea kaaluda, kas kergemale tervisemurele võiks lahenduse saada hoopis apteegist või perearsti nõuandetelefonilt – mõlemad on kohad, kust abi saab ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel.”
Täpsemaid soovitusi, kuhu tervisemure korral pöörduda, saab Tervisekassa veebilehelt tervisekassa.ee/tervisemure. Sealt leiab ka Tervisekassa ja tervishoiutöötajate koostöös valminud prinditava kahelehelise juhendmaterjali, kus on info kompaktselt koos.
6. oktoobrist on Põlva haiglas avatud Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna hemodialüüsi kabinet, mille eesmärk on võimaldada patsientidele kodulähedast hemodialüüsravi.
Hemodialüüsravi ehk neeruasendusravi vajavad kroonilise neerupuudulikkusega inimesed, kelle neerufunktsioon enam ei tööta. Hemodialüüs on protseduur, mille käigus eemaldatakse patsiendi organismist mürgised jääkained ja üleliigne vedelik ning seda protseduuri tuleb patsiendil läbida tavaliselt kuni kolm korda nädalas kestusega 4–5 tundi.
Seega on hemodialüüs kroonilise neerupuudulikkusega inimeste jaoks osa igapäevaelust ning selle logistiliselt mugav asukoht suure mõjuga. „Kodulähedane ravi on patsiendile väga oluline, aitab säilitada elukvaliteeti ja vähendab ravi tõttu tekkivat ajakulu. Nii ei pea patsient mitu korda nädalas ette võtma teekonda Tartusse Kliinikumi. Sageli saadab patsienti ka tema lähedane, kes peab samuti end töö- ja muudest kohustustest mitmeks tunniks vabaks võtma“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nerfoloogia osakonna juht ja nefroloog dr Külli Kõlvald.
Kliinikumi hemodialüüsikabinet asub Põlva haiglaga ühendatud polikliinikus aadressil Uus 2a, mis avati koostöös OÜ Renalisega. Lisaks asuvad Kliinikumi hemodialüüsikabinetid nii Kliinikumi peahoones Tartus kui ka Lõuna-Eesti haiglas ja Valga haiglas. Hemodialüüsi protseduurist saab pikemalt lugeda Kliinikumi kodulehel.
Lisainfo
Dr Külli Kõlvald, Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna juht
Kylli.Kolvald@kliinikum.ee
Meil on hea meel teatada, et septembrist liitub Põlva haigla meeskonnaga kogenud üldkirurg dr Tiit Vaasna. Vastuvõtuajad on avatud ning patsiendid on oodatud registreeruma.
Alates 3. septembrist liitus Põlva haigla kirurgia meeskonnaga tunnustatud üldkirurg, Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud dr Tiit Vaasna.
Dr Tiit Vaasna ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad üks kord nädalas. Registreerumine toimub saatekirja alusel haigla registratuuri kaudu telefonil 799 9198, e-posti teel registratuur@polvahgl.ee või terviseportaal.ee.
Vastuvõtule on oodatud üldkirurgiliste probleemidega patsiendid, näiteks:
Dr Tiit Vaasna on valmis Põlva haiglas teostama ambulatoorse töö kõrval ka operatiivset ravi, tuues meie haiglasse täiendavat kõrgel tasemel kogemust kogu operatsiooniblokile.
Avaldatud 03.09.2025, autor Madis Perli
Avaldatud 02.09.2025, autor Madis Perli