Tag Archive for: Põlva Haigla

Selgusid Põlva haigla aasta töötajad

/in /by

 

Põlva haigla 80. juubeliaasta kokkuvõttel selgusid Põlva haigla 2025. aasta parimad töötajad.

Meil on väga hea meel, et meil töötab nii palju säravaid ja tublisid kolleege!

Aasta arsti tiitli pälvis esmakordselt siseosakonna juhataja sisearst dr Katrin Keerma.
Parimaks kolleegiks valisid töötajad taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommiku.

Ühispildil vasakult: kommunikatsioonijuht Madis Perli (aasta tugitöötaja), haldustööline Tarmo Haabma (aasta tulija), taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik (parim kolleeg), sisearst ja siseosakonna juhataja dr Katrin Keerma (aasta arst), õendusabi osakonna juhataja-õendusjuht ja kirurgia osakonna õendusjuht Krister Matto (aasta patsiendisõbralikum töötaja), siseosakonna õendusjuht Sirli Kiilo (aasta juhendaja – terve Siseosakond), taastusravi osakonna hooldaja Pille Tenno-Täpsi (aasta hooldaja) ja taastusravi osakonna teenusekoordinaator-füsioterapeut Hannagret Luks.

⭐️ Aasta töötajad 2025 ⭐️

👩‍⚕️ Aasta arst – dr Katrin Keerma
Sisearst, siseosakonna juhataja

Dr Keerma on kõrgelt hinnatud sisehaiguste arst ja osakonna juhataja, kes paistab silma oma põhjalikkuse ja patsiendikeskse tööstiiliga.
Ta on aktiivne ja haigla arendamisele suunatud, fookusega töötajate (sh iseenda) arengule.
Tema töövõime, pühendumus ja entusiasm on lihtsalt uskumatu.
Hea suhtleja, põhjalik ning oskab õpetada ja selgitada täpselt nii palju kui vaja.

🤱 Aasta õde / ämmaemand – Kairi Kivaste
Ämmaemandusjuht

Pingutab kõvasti ja loob ämmaemandus- ja günekoloogiakeskuses värsket hingamist.
Väga sõbralik ja hea spetsialist – leebe, samas põhjalik.
Positiivne ja usaldusväärne inimene.

💙 Aasta hooldaja – Pille Tenno-Täpsi
Taastusravi osakonna hooldaja

Armas hooldaja, kellel on patsientidega väga head suhted.
Teeb oma tööd südamega – hooliv, mõistev ja alati abivalmis.
Hoolas, kohusetundlik ja sõbralik suhtleja.
Särab alati nagu päike.

🏃‍♀️ Aasta tervishoiuspetsialist – Hannagret Luks
Füsioterapeut-teenusekoordinaator

Hoiab koos füsioterapeutide meeskonda ja on võtmeisik taastusravi kasvu taga.
Alati valmis koostööks ja mõtleb kaasa.
Oskab väga hästi tööd organiseerida, kuulata ja motiveerida.
Jõuab igale poole ning aitab alati.

📣 Aasta tugitöötaja – Madis Perli
Kommunikatsioonijuht

Väga õige inimene omal kohal.
Annab põhjaliku ülevaate haigla tegevustest ja tegemistest.
Alati rõõmsameelne ja sõbralik, korraldab üritusi.
Avatud suhtleja, kes tunneb huvi ka osakondades toimuva vastu.

🎓 Aasta juhendaja – Siseosakond

Siseosakond on viimastel aastatel kujunenud arsti ja õe erialade tudengite ning residentide seas hinnatud ja ihaldatud praktikakohaks.
Nende positiivne tagasiside jõuab nii arstide, õdede kui ka hooldajateni.

🆕 Aasta tulija – Tarmo Haabma
Haldusosakond, haldustööline

Tema tulekuga hakkasid asjad kiiremini liikuma.
Töökas, kohusetundlik ja abivalmis.
Rahulik, tähelepanelik ja usaldusväärne.
Kõik saab tehtud – ja harjumatult kiiresti.

💖 Patsiendisõbralikum töötaja – Krister Matto
Õendusabi osakonna juhataja ja kirurgia osakonna õendusjuht

Väga suure südamega inimene, kelle hoolivus ulatub kolleegide, patsientide ja nende lähedasteni.
Põlva haigla tugipost – töökas ja pühendunud.
Tema headus kandub kogu majas.
Alati otsib lahendusi, toetab kolleege ja oskab kuulata.

🤝 Parim kolleeg – Pärt Prommik
Taastusravi osakonna juhataja

Tema põhjalikkus, abivalmidus, pealehakkamine ja andmeanalüüsioskus teevad temast parima kolleegi.
Inimene, kellele saab loota ja kes aitab Põlva haiglat edasi viia.
Näitab initsiatiivi haigla arenguks ja tõmbab ka teised kaasa.
Veab eest mitmeid olulisi uuendusi.

Avaldatud 14.01.2026, autor Madis Perli

Ootame tööle PROTSEDUURIDE ÕDE

/in /by

Põlva haiglasse on oodatud tööle PROTSEDUURIDE ÕDE

Sinu peamisteks tööülesanneteks on professionaalse õendusabi osutamine; patsientide terviseseisundi ja raviskeemide jälgimine; arstlikke töökorralduste täitmine; õendusprotseduuride ja – dokumentatsiooni täitmine kirurgia- õendusabi-ja intensiivravi palatites.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:

  • omad erialast kõrgharidust, õe kutset;
  • Sul on töökogemus vähemalt 2 aastat;
  • oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
  • Sul on kõrgtasemel eesti keel;
  • Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
  • panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • osalist tööaega;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • töötasu vastavalt kollektiivlepingule
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

SOOVID ROHKEM INFOT?

Sinu küsimustele vastab õendusabi osakonna juhataja Krister Matto e-posti teel krister.matto@polvahgl.ee või telefonil 525 1203.

Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee.
 
Avaldatud 05.01.2026, autor Madis Perli

Jõulukampsunite päeval toetasime Põlvamaa vähekindlustatud noori

/in /by

Tänase jõulukampsunite päeva raames kogusime heategevuskampaania käigus annetusi ligi 60 vähekindlustatud noorele vanuses kuni 26 eluaastat. Koostöös Põlva valla Noorsootöö Keskusega jõuavad annetused abivajajateni.
 
Põlva haiglast olid annetusi üle andmas tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle, tugiteenuste- ja äriarendusjuht Indrek Žvirblis ja kommunikatsioonijuht Madis Perli, kuid kogu panus läheb haigla headele töötajatele, kes võtsid kampaaniast osa ja tõid kogumiskasti erinevaid hügieenivahendeid, aga ka šokolaadi ja piparkooke.
 
Põlva valla noorsootöö keskuse noorte heaolu spetsialisti Kris Vagula sõnul annab selline märkamine noortele lootust ja turvatunnet.
 
“Need noored on hariduselust välja langenud. Paljudel juhtudel ei saa noored isegi kodust vanematelt kingitust. Mõnikord ei suuda ta aitäh öelda, sest see on nii ootamatu. Kuid silmadest on näha, et see läheb neile väga korda,” sõnas Vagula ja lisas, et esimesed pakid on juba jõudnud noorteni.
 
#südamegahoitud
Avaldatud 19.12.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglat külastas Sotsiaalministeeriumi kantsler

/in /by

15. detsembril külastas Põlva haiglat Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa. Kohtumisel räägiti Põlva haigla rollist ja võimalustest ning tuleviku arengutest nii riigis kui maakonnas.

Põlva haigla juhatuse liikme Kristin Raudsepa sõnul on Põlva haigla olulisust selgelt näha.

„Meie nägemus on olla kaasaegset ja kvaliteetset ravi pakkuv haigla. Meil jätkub tööd, patsiente, kliente ja meditsiinitöötajaid, aga oleme ka rahastamise ja tervishoiukorralduse osas väljapakkunud erinevaid lahendusi kuidas nappi ressurssi mõistlikumalt jagada. Näitena võib tuua taastusravi võimestamise, mis on riigile sotsiaalmajanduslikult kasulik, aidates kaasa inimeste toimetulemisele ja tööle naasmisele ning vähendaks lähedaste hoolduskoormust ning riigi kulu sotsiaalsele abile,“ ütles Raudsepp

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa kinnitas, et Põlva haigla areneb õiges suunas, mis on kooskõlas parasjagu töös oleva haiglavõrgu arengukava plaanidega ning sooviga täpsemalt sõnastada ootused haiglatele.

„Põlva haigla on juba keskkonnahoidlik haigla ja hea on näha, et iga-aastaselt hinnatud keskkonna jalajälje alusel on sel korral kasvuhoonegaaside jalajälg vähenenud 5%. Samuti arutasime ka võimalusi konstruktiivseks koostööks Tartu Ülikooli Kliinikumiga, mis annaks patsiendile paremaid ravivõimalusi nii kodulähedaselt kui kõrgemas ravietapis,“ sõnas Mändmaa.

Kohtumisel osales ka Põlva haigla taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik.

Avaldatud 15.12.2025, autor Madis Perli

Laborisse on oodatud tööle BIOANALÜÜTIK

/in /by

Põlva haigla laborisse on oodatud tööle BIOANALÜÜTIK

Põlva haiglas töötab labor ööpäevaringselt. Labor on varustatud kaasaegsete seadmete ja analüsaatoritega. Teostame hematoloogia, kliinilise keemia, immuunhematoloogia uuringuid, osaliselt käsitööna.

Sinu peamisteks tööülesanneteks on laboriuuringute teostamine, seadmete igapäevane hooldamine, kontrollimine ja tööks ettevalmistamine. Vajalik on valmisolek nii veeni- kui kapillaarvere võtmiseks.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
  • omad erialast kõrgharidust (võib olla lõpetamisel, sobib ka loodusteaduste valdkond);
  • Sul on hea suhtlemisoskus ja pingetaluvus;
  • oskad kasutada arvutit;
  • oled algatusvõimeline, järjekindel ja hea pingetaluvusega.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täistööajaga vahetusega tööd (võimalik ka osakoormusega);
  • arengule suunatud tööd;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

Kandideerimise tähtaeg: 09.01.2026

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab vastutav bioanalüütik Liina Küttis e-posti teel liina.kyttis@polvahgl.ee või telefonil 799 9169.
Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee.
 
Avaldatud 11.12.2025, autor Madis Perli

Kardioloog dr Anu Mikk: koormustest aitab tuvastada võimalikke südame- ja veresoonkonna probleeme

/in /by
„EKG-koormustest on diagnostiline uuring, mille käigus hinnatakse südame tööd füüsilise pingutuse ajal. Uuringu eesmärk on tuvastada võimalikke südame- ja veresoonkonna probleeme ning hinnata koormustaluvust ja koormusjärgset taastumist. Tervetel kaebusteta inimestel saab koormustestiga hinnata kehalist sooritusvõimekust,“ kirjeldasid Põlva haigla kardioloog dr Anu Mikk ja funktsionaaldiagnostika kabineti õde Merli Uutmann.
Test viiakse läbi koormusrajal kõndides ja seal hinnatakse:
  • südame koormustaluvust
  • vererõhu ja pulsi reaktsiooni koormusele
  • südamerütmi ja võimalikke rütmihäireid
  • südamelihase verevarustust
Testi pikkus sõltub patsiendi koormustaluvusest ja testi ajal tekkivatest muutustest, kuid enamasti kestab koormustest koos taastumisega 30 minutit. Uuringu tulemused edastatakse peale testi raviarstile (perearst/eriarst), kes selgitab uuringu tulemusi ja edasist raviplaani.
Koormustestiks vajalik ettevalmistus:
  • Testile tulles on vajalik mugav või sportlik riietus ning kõndimiseks sobivad vahetusjalanõud.
  • Enne uuringut on lubatud kerge eine ja vedeliku tarbimine, kuid paar tundi enne ei ole soovitav tugevasti süüa.
  • Vältida kohvi joomist ja suitsetamist vahetult enne uuringut 1h jooksul.
  • Uuringu päeval võtke oma tavapärased ravimid (kui teie raviarst ei ole soovitanud teisiti).
  • Koormustest tuleks edasi lükata ägeda haigestumise korral (palavik, köha, nohu) ning väljendunud kehvveresuse korral.
Koormusteste teostatakse Põlva haigla 2. korrusel funktsionaaldiagnostika kabinetis nr 2222.
Testile saamiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Lisaks on võimalik tulla tasulisele koormustestile, sellisel juhul pole saatekiri vajalik.
Registreerimine uuringule ja lisainfo funktsionaaldiagnostika kabineti numbril 799 9163 (E-R 08.00-16.00).

 

Avaldatud 10.12.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla nõukogu uus liige on dr Aare Märtson

/in /by
Anname teada, et AS Põlva Haigla nõukogus vahetus liige. Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) kutsus nõukogust tagasi Rasmus Pikkani ja nimetas uueks liikmeks TÜKi ortopeedia professori ja ülemarst-õppejõu Aare Märtsoni (pildil).
AS Põlva Haigla nõukogusse kuuluvad Toomas Ellervee (nõukogu esimees), Liis Salumäe, Aare Märtson, Lennart Liba, Georg Pelisaar ja Enel Liin.

Avaldatud 20.11.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla ravijuhiks saab dr Eneli Kaasik

/in /by

Põlva haigla ravijuhiks valiti dr Eneli Kaasik, kes on erialalt anestesioloog ja omab pikka kogemust Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivravi osakonna arsti ja õppejõuna.

„Ravijuht vastutab kogu haigla ravitöö, tervishoiuteenuste arendamise ja ravikvaliteedi eest. Tõstan esile dr Kaasiku õppimis- ja arenguvõimet ning olen kindel, et ta aitab Põlva haiglal astuda järgmised sammud,“ ütles Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.

Põlva haigla uus ravijuht Eneli Kaasik soovib ametis rakendada juhtimise ja kogukonna kaasamise kogemust, et arendada inimesekeskset ja tõenduspõhist ravi.

„Tahan luua väärtust, kus haigla siht paneb ka meeskonnal silmad särama. Põlva haigla on jätnud mulle väga positiivse mulje – siin nähakse meeskonnatöö tähtsust, mõeldakse kestlikkusele ja selgele kommunikatsioonile, arendatakse haiglat ja taastusravi, hoitakse sidet kogukonnaga – need on ka minu jaoks olulised väärtused,“ sõnas tulevane ravijuht dr Kaasik.

„Kogu haigla töö on meeskonnatöö ja üksi on võimatu tulemusi saavutada, veelgi enam, eeldame ravijuhilt ladusat koostööd teiste haiglate, kiirabi, kohaliku omavalitsuse ja riigi esindajatega, sest see kõik moodustab kokku Eesti tervishoiu,“ lisas haiglajuht Raudsepp.

Dr Kaasiku sõnul on ravikvaliteet valdkond, kuhu saab alati panustada. Seetõttu alustab uus ravijuht ka arsti valvetööd, et olla Põlva haigla patsiendile lähedal ja vajadusel kohendada protsesse ja raviteekondi.

„Maakonnahaiglad on mulle alati südamelähedased olnud, leian, et meditsiin ei saa olla ainult Tallinnas ja Tartus, vaid peab ikkagi katma kogu Eestit. Kindlasti tahan Põlva haiglat kogukonnale veel lähemale tuua, et inimesed tunneksid, et see on nende haigla ja nad saavad südamerahuga tulla ning vajalikku abi,“ ütles dr Kaasik.

Arstitöö kõrvalt on dr Kaasik omandamas Tartu Ülikoolis Muutuste juhtimine ühiskonnas erialal magistrikraadi ning täiendamas ennast Estonian Business Schoolis Tervishoiu valdkonna juhi arenguprogrammis.

Dr Eneli Kaasik alustab Põlva haiglas tööd 5. jaanuaril. Vahepealsel ajal täidab ravijuhi kohustusi erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Annika Uue.

 

Dr Eneli Kaasiku töökogemus

Aastast 2008 töö pulmonoloogilise intensiivravi osakonna arstina; käesolevalt arst-õppejõud 3. Intensiivravi osakonnas.

Aastast 2003 SA Jõgeva haigla valvearsti tööülesannetes.

Aastast 2017 töövõime hindamise ekspertarst erinevatele tervishoiuteenuste osutajatele.

 

Avaldatud 19.11.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla tähistas rehabilitatsiooniteenuse 20. tegutsemisaastat aruteluringiga

/in /by
29. oktoobril tähistas Põlva haigla rehabilitatsiooniteenuse 20. tegutsemisaastat aruteluringiga, mis tõi fookusesse inimesekesksuse, koostöö ning tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise vajaduse.
Ürituse avas Põlva Haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp, kes tänas rehabilitatsioonimeeskonda pühendunud töö eest ning rõhutas teenuse tähtsust inimeste iseseisvuse ja elukvaliteedi toetamisel.
Põlva haigla tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juht Aet Olle andis ülevaate teenuse kujunemisest ja arengust kahe kümnendi jooksul. „Rehabilitatsioon ei ole üksik teenus, vaid terviklik lähenemine, mis hõlmab erinevaid teenuseid: füsioteraapiat, tegevusteraapiat, psühholoogi, logopeedi, loovterapeuti, sotsiaaltöötajat, kogemusnõustajat, arsti ja õde. Meie eesmärk on anda inimestele oskused ja enesekindlus, et nad tuleksid paremini toime igapäevaelus. Oluline on, et inimene oleks kaasatud ja tema rahulolu suureneks,“ sõnas Olle.
Päeva teises ettekandes käsitles Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuse teenuseomanik Eva Kuslap Sotsiaalkindlustusameti nägemust inimesekesksest rehabilitatsioonist.
Päeva lõpetas Sotsiaalministeeriumi ettekanne riigi plaanist rehabilitatsioonisüsteemi uuendamiseks ja tervise- ning sotsiaalteenuste integreerimiseks, mida tutvustasid Sotsiaalministeeriumi integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal ja laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste.
Põlva Haigla on piirkonna üks suurimaid rehabilitatsiooniteenuse pakkujaid, kelle poole pöörduvad kliendid nii Põlvamaalt kui kaugemalt. Haigla pakub nii tööalast kui sotsiaalset rehabilitatsiooni, mille lepingupartneriteks on vastavalt Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Hetkel on aktiivsel teenusel 168 sotsiaalse ja 5 tööalase rehabilitatsiooni klienti.
„Meie töö on pidev teekond koos inimesega – toetada, suunata ja rõõmustada iga väikese sammu üle, mis viib suurema iseseisvuse ja parema elukvaliteedini,“ võttis Aet Olle päeva kokku.

 

 

Avaldatud 30.10.2025, autor Madis Perli

Viirushooaeg on alanud: haiglad ja perearstid tuletavad meelde, kust haigestumisel kiirelt abi saab

/in /by

Eesti haiglad, perearstid ja Tervisekassa tuletavad meelde, et alanud sügistalvisel viirushaiguste hooajal on taas oodata arsti poole pöördumiste arvu kasvu. Selleks, et ükski tervisemure ei jääks lahenduseta, on oluline teada, kust leiab kõige kiiremini asjatundlikku nõu ja abi oma tervisemurele.

Eesti haiglate EMO-desse tehakse igal kuul keskmiselt 41 000 pöördumist, millest enam kui pooltel juhtudel – umbes 25 000 korral – ei ole tegemist erakorralist sekkumist vajava tervisemurega.

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees dr Urmas Sule paneb südamele, et tervisemurele lahendust otsides tuleks kriitiliselt hinnata mure tõsidust ja kiireloomulisust. “Erakorralise meditsiini osakond ehk EMO on mõeldud erakorralise vältimatu abi saamiseks. Seal töötavad spetsialistid on koolitatud andma abi eluohtlike terviseprobleemide korral. Oluline on, et EMO-st saaksid abi tõsises seisundis haiged, näiteks hingamisraskuse, tugeva valu, teadvushäire või insuldikahtluse korral. Tervisemure tõsiduse hindamisel on heaks abimeheks perearsti nõuandetelefon 1220, kus pädevad arstid ja õed annavad nõu ööpäevaringselt,” märgib Sule.

Perearstid juhivad tähelepanu, et ka viirushaigused võivad ootamatult ägeneda ja vajada erakorralist sekkumist, kuid enamasti mööduvad need mõne päeva kuni nädala jooksul iseenesest. Oluline on anda kehale puhkust ja tarbida tavapärasest rohkem vedelikku.

“Viirushaiguse puhul on täiesti tavaline, et esimesel paaril-kolmel päeval ei tea meist keegi, mis suuna haigestumine võtab. Enamasti mööduvad haigused iseenesest, ohutult ja ilma sekkumiseta. Kehva enesetunde korral saab abi sümptomeid leevendavatest käsimüügiravimitest, mille osas võib küsida julgelt nõu apteekrilt. Kui aga sümptomid nädala jooksul ei kao või hoopis süvenevad, võib pöörduda nõu saamiseks oma perearstikeskuse poole,” julgustab Eesti Perearstide Seltsi president dr Elle-Mall Sadrak.

Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv toob välja, et tervisemurede puhul on oluline õigeaegne ja õiges kohas tegutsemine. “Ükski tervisemure ei ole tühine, aga igale murele on olemas õige koht,“ sõnab Parv. “Perearstikeskuse või EMO pikkade ootejärjekordade vältimiseks on hea kaaluda, kas kergemale tervisemurele võiks lahenduse saada hoopis apteegist või perearsti nõuandetelefonilt – mõlemad on kohad, kust abi saab ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel.”

Täpsemaid soovitusi, kuhu tervisemure korral pöörduda, saab Tervisekassa veebilehelt tervisekassa.ee/tervisemure. Sealt leiab ka Tervisekassa ja tervishoiutöötajate koostöös valminud prinditava kahelehelise juhendmaterjali, kus on info kompaktselt koos.

 

Avaldatud 27.10.2025