Tag Archive for: Põlva Haigla

Sisearst dr Katrin Keerma alustas vastuvõtte

Sisearst dr Katrin Keerma alustas Põlva haiglas ambulatoorsete vastuvõttudega – oodatud on südamepuudulikkusega või selle kahtlusega patsiendid, kes vajavad ravi jätkumist või täpsustavaid uuringuid.

„Soovime parandada südamepuudulikkusega patsientide ravi kättesaadavust. Kardioloogi juurde võib ooteaeg olla mitu kuud, kuid suure osa ravist ja uuringutest saab teha sisearst. Samuti saan vastuvõttudel veenduda, et patsientide ravi ei katkeks,“ ütles dr Keerma.

Vastuvõtud toimuvad 2 korda kuus neljapäeviti kell 11.00–13.00

Vastuvõtule on oodatud:
• Patsiendid, kellel on diagnoositud südamepuudulikkus ja kelle ravi vajab kohandamist.
• Patsiendid, kellel on südamepuudulikkuse kahtlus ja on vaja täiendavaid uuringuid.

ajalik on arsti saatekiri.

Dr Keerma on sisehaiguste arst kliinilise farmakoloogia lisapädevusega, ühtlasi kuulub ta südamepuudulikkuse raviteekonna töögruppi, mis alustab 2026. aastal pilootprojektiga, mille eesmärk on parandada südamepuudulikkuse raviteekonda.

Vastuvõtule registreerimiseks ja küsimuste korral võta ühendust: 799 9198 (E–N 7.50–16.00, R 7.50–15.30) või registratuur@polvahgl.ee.

 

Avaldatud 31.07.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla registratuur töötab ka suvel täie hooga

Põlva haigla registratuur töötab ka suvel täie hooga.
E–N kell 7.50–16.00
R kell 7.50–15.30
Broneeri vastuvõtuaeg helistades telefonil 799 9198 või kirjuta registratuur@polvahgl.ee
Erakorralise meditsiini osakond (EMO) töötab ööpäev läbi.
Soovime kõigile turvalist ja tervislikku suve!

Avaldatud 14.07.2025, autor Madis Perli

Radioloogiatehnik Kateriina Hiiemäe: kompuuteruuring on kiire viis haiguste diagnoosimiseks

“Kompuutertomograafia on täpne ja kiire uuring haiguste diagnoosimiseks ja välistamiseks. Kompuutertomograaf võimaldab teha kogukeha uuringuid piirkondade järgi. Küll tuleb arvestada, et tegemist on kiirgusuuringuga ehk see peab olema arsti saatekirjaga põhjendatud,” kirjeldas radioloogiatehnik Kateriina Hiiemäe.

Kompuutertomograafia abil saab hinnata:

– organite kuju, suurust ja struktuuri

– põletikke, kasvajalisi protsesse

– erinevad arenguanomaaliad

– verevoolu veresoontes

– vedeliku olemasolu ja kogust kehas (nt liigestes, kõhuõõnes või kopsudes)

NB! Levinumad vastunäidustused on allergia kontrastainele (jood) ja Põlva haiglas rasedatele kompuuteruuringut üldjuhul ei tehta. Viimase 3 kuu jooksul olla tehtud vereanalüüs neerupuudulikkuse välistamiseks. Rasedatele tehakse uuringut ainult erakorralise näidustuse puhul.

Uuring kestab tavaliselt 10–30 minutit, sõltuvalt uuringu iseloomust ja vajadusest.

Täpsema info saamiseks kompuuteruuringu kohta küsi oma raviarstilt või pöördu haigla registratuuri.

Küsimuste korral võta meiega julgelt ühendust telefonil 799 9198 (E-N 7.50-16.00, R 7.50-15.30) või kirjuta registratuur@polvahgl.ee

 

Pildil Põlva haigla radioloogiatehnikud Martin Koitmäe ja Kateriina Hiiemäe.

 

Avaldatud 09.07.2025, autor Madis Perli

Taastusravi osakonda on oodatud tööle FÜSIOTERAPEUT

Põlva haiglasse on oodatud tööle FÜSIOTERAPEUT
Sinu peamiseks tööülesandeks on ambulatoorsed vastuvõtud (enamjaolt skeleti-lihassüsteemi kaebustega patsiendid).
OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
  • omad erialast kõrgharidust;
  • oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
  • Sul on kõrgtasemel eesti keel;
  • Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
  • panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täis- või osalist tööaega;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • töötasu vastavalt kollektiivlepingule;
  • tööl käimist haigla bussiga Tartust;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab taastusravi osakonna füsioterapeut-koordinaator Hannagret Luks e-posti teel hannagret.luks@polvahgl.ee.
Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile hannagret.luks@polvahgl.ee.

Avaldatud 07.07.2025, autor Madis Perli

Arst-resident Anet Vanaveski: Põlva haiglas sain keskenduda kliinilisele tööle ja arenesin kiiresti

Foto: Aldo Luud

Põlva haigla siseosakonnas läbis sisehaiguste tsükli peremeditsiini eriala arst-resident dr Anet Vanaveski. Uurisime järele, kuidas tulevane perearst oma kogemusega rahule jäi ning millised olid Põlva tsükli suurimad väärtused.

Alustasid Põlva haiglas märtsis – kuidas see neljakuuline sisehaiguste tsükkel möödus?

Juba esimesel päeval sain oma patsiendid ja hakkasin raviarsti ülesandeid täitma. Esialgu arutasime juhtumite käsitlust ja raviskeeme koos juhendajaga põhjalikumalt läbi, kuid kuna töötempo oli kiire ja patsiente palju, tuli üsna ruttu iseseisvuda. Samas ei jäänud ma oma küsimustega kunagi üksi – kolleegid ja teised residendid olid alati valmis aitama.

Mis oli selle tsükli kõige väärtuslikum kogemus?

Kõige väärtuslikumaks pean kliinilist kogemust – sain iseseisvalt tegeleda väga erinevate haigusjuhtudega ja arenesin arstina kiiresti. Lisaks oli see tsükkel väga heaks praktikaks suhtlemises keerulistes olukordades: palliatiivravi, raskete uudiste edastamine, vestlused patsiendi ja tema lähedastega.

Peremeditsiini residentuuris pööratakse suhtlemisoskustele suurt tähelepanu, kuid patsiendid on üldiselt stabiilses seisundis. Põlvas sain aga väärtusliku praktika raskete teemade arutamises ning halbade uudiste edastamises patsiendile ja lähedastele. Just need hetked õpetasid mind ka inimesena kõige rohkem.

Miks tasuks tulla Põlvasse sisehaiguste residentuuritsüklit tegema?

Põlva Haigla pakub turvalist ja toetavat keskkonda, kus õppimine toimub igapäevase töö käigus, mitte selle kõrvalt. Töö on sisuline, saad kohe “käed külge panna” ning arened kiiresti. Samuti väärtustan väga seda, et sain keskenduda tööle, ilma et tööõhkkond või struktuursed piirangud oleks seganud.

Olen ka MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) juhatuse liige ning puutun oma töös tihedalt kokku paljude residentide kogemuste ja muredega. Tean, kui erinevad võivad olla residentuuritsüklid – nii sisult kui töökultuurilt – ja kui erinevad on ka residendid ise. Mõned soovivad kohe vastutust ja praktilist kogemust, teised vajavad rohkem juhendamist ja sisseelamisaega. Pädev ja motiveeritud juhendaja ning toetav töökeskkond on aga ühiselt oluline kõigile. Põlvas oli mul see kõik olemas.

Kuidas jõudsid peremeditsiini eriala juurde?

Arstiõppe jooksul sain aru, et minu jaoks ei ole ühtegi ebahuvitavat eriala. Küll aga vajan vaheldust ega suudaks tegeleda igapäevaselt ühe kitsa alaga liiga süvitsi. Juba ülikooli ajal tundsin, et tahan tegeleda inimesega tervikuna. Lisaks meeldib mulle tegeleda nii laste kui ka vanuritega ning väärtustan iseseisvust ja paindlikkust, mida peremeditsiini eriala pakub.

Mis sulle Põlva haiglas veel silma jäi?

Üllatavalt positiivne oli hommikune ja õhtune sõit Tartu ja Põlva vahet. Alguses pelgasin varajasi ärkamisi, aga tegelikult kujunes sellest rutiin, mis aitas tööpäevaks häälestuda ning õhtul taas pereelule ümber lülituda.

 

Põlva haigla praktika ja residentuuri võimaluste kohta uuri lisa: https://www.polvahgl.ee/praktikandile/

 

Avaldatud 04.07.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglas avati kaasajastatud kirurgia ja õendusabi osakonnad

26. juunil avati Põlva haiglas 3. korrusel renoveeritud kirurgia ja õendusabi osakonnad. Uuendustööd algasid aprillis eesmärgiga parandada ravikeskkonda ja töötingimusi nii patsientidele kui ka haigla personalile.
„Renoveerimine oli hädavajalik – mitmed süsteemid ja sisustus olid ajale jalgu jäänud. Tänaseks on osakonnad saanud värske ilme ja funktsionaalsuse, mis toetab patsientide paranemist ning muudab igapäevase töö ladusamaks ja turvalisemaks,“ sõnas õendusabi osakonna juhataja Krister Matto.
Tööde käigus uuendati  protseduuri- ja sidumistoad, õepostid, osa palatitest ning töötajate puhketoad. Parandati süsteemide töökindlust, palatitesse paigaldati kaasaegsed õekutsekeskused ja uuendati elektrisüsteem. Uue ilme said ka osakondade koridorid, mis parandasid ruumide üldist ligipääsetavust ja töökorraldust.
„Soovime luua keskkonna, kus on hea olla ja töötada. Täname patsiente, nende lähedasi ja kolleege mõistva suhtumise ja koostöö eest. Ehitustööd tõid kaasa mitmeid piiranguid ja ümberkorraldusi, kuid tulime sellest ühiselt edukalt läbi,“ lisas Matto.
Renoveerimistööde kogumaksumus koos käibemaksuga oli 112  000 eurot.

Avaldatud 26.06.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle ÕDE (asenduskoht)

Põlva haiglasse on oodatud tööle ÕDE (asenduskoht)
Sinu peamisteks tööülesanneteks on professionaalse õendusabi osutamine; patsientide terviseseisundi ja raviskeemide jälgimine; arstlikke töökorralduste täitmine; õendusprotseduuride ja -dokumentatsiooni täitmine.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:

  • omad erialast kõrgharidust, õe kutset;
  • Sul on töökogemus vähemalt 2 aastat;
  • oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
  • Sul on kõrgtasemel eesti keel;
  • Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
  • panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täis- või osalist tööaega;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • töötasu vastavalt kollektiivlepingule
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: 01.07.2025

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab personalispetsialist Loo Helmrosin loo.helmrosin@polvahgl.ee või telefonil +372 799 9185.
Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 18.06.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle ÕIGUS- JA HANKESPETSIALISTI

Põlva haiglasse on oodatud tööle ÕIGUS- JA HANKESPETSIALIST
Sinu peamisteks tööülesanneteks on tagada ja korraldada kogu organisatsiooni hanketegevus lähtudes kehtivatest regulatsioonidest; osaleda eelarve koostamise protsessis; nõustada haigla juhtkonda.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:

  • omad või oled omandamas kõrgharidust (nt õigusteadus);
  • Sul on eelnev riigihangete alane töökogemus;
  • Sul on põhjalikud õigusalased teadmised;
  • oled hea suhtleja, läbirääkija ja meeldib teha koostööd erinevate osapooltega;
  • oled oma tegevustes täpne ja korrektne ning julged teha otsuseid;
  • oled orienteeritud lahendustele.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täis- või osalist koormust;
  • paindlikku tööaega, sh osalist kaugtöö võimalust;
  • töötasu kokkuleppel;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • võimalust eneseteostuseks mitmekülgses organisatsioonis.
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel.
SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab personalispetsialist Loo Helmrosin loo.helmrosin@polvahgl.ee või telefonil +372 799 9185.
Kandideerimiseks saada oma CV, sooviavaldus ja palgasoov e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 12.06.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla nõukogu uus liige on dr Liis Salumäe

Anname teada, et AS Põlva Haigla nõukogus vahetus liige. Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) kutsus nõukogust tagasi Kadri Piiri ja nimetas uueks liikmeks TÜKi ravijuhi dr Liis Salumäe (pildil).
AS Põlva Haigla nõukogusse kuuluvad Toomas Ellervee (TÜK, nõukogu esimees), Rasmus Pikkani (TÜK finantsjuht) , Liis Salumäe (TÜK ravijuht), Lennart Liba (Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja), Georg Pelisaar (Põlva vallavolikogu esimees)  ja Enel Liin (Räpina vallavanem).

Avaldatud 05.06.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla 80: Staažikas õde meenutab esimest tööpäeva haigla uues hoones 

Õendusabi osakonna õde Marge Kurvits jagas oma meenutusi haiglast ja tööst ning tõdeb, et üht-teist on aja jooksul Põlva haiglas muutunud. 

Oled Põlva haiglas töötanud õena koguni 46 aastat. Kuidas see kõik õnnestus? 

No näed, õnnestus! 1979. aastal lõpetasin kooli ja mind suunati tööle Räpina haiglasse, mis kuulus tollal Põlva haigla alla. Töötasin seal kolm aastat kirurgia osakonnas. Kui valmis praegune haiglahoone, tulin tööle siia kirurgiasse ja olen siiani jäänud. 

Vahepeal käisin kahe lapsega dekreedis – tol ajal oli see aasta, teise lapsega olin vist poolteist aastat, aga tulin alati varem tööle tagasi. Olen kogu aja olnud kirurgias, nüüd viimased neli või viis aastat olen töötanud õendusabi osakonnas väiksema koormusega, sest tervis nõuab lühemaid tööpäevi. Protseduuriõena teen 10 tunniseid valveid, varem olid ka 24 tunnised valved. Aga see osakond on mulle nii armsaks saanud, pole kunagi tahtnud mujale minna – kolleegid on toredad ja midagi halba pole öelda. Kui tervis vastu peab, tahan töötada pensionieani ja ehk isegi natuke kauem. 

Kuidas võrdlete 1981. aasta Põlva haiglat ja tänast? 

Vahe on kui öö ja päev. Tol ajal olid veel klaassüstlad metallkolviga, kummivoolikutest tilgasüsteemid – ja veel juurde nende steriliseerimine ja käsitsi monteerimine. Sidumiseks keerutasime “tutikuid” näppude vahel. Nüüd on kõik võimalused hoopis teised. Töö ise on küll sama jäänud, aga töövahendid ja -korraldus on oluliselt muutunud. Kõige keerulisem ehk on olnud arvutitega harjumine, aga julgen abi küsida, kui peaksin hätta jääma. 

On teil mõni meeldejääv seik nende aastate jooksul? 

Oh, ikka on. Esimesel tööpäeval 1981. aastal, kui kirurgiaosakond avati, olin öövalves. Üks vanapapa läks tualetti, aga tagasi enam ei tulnud. Otsisime teda tükk aega, ka meile oli maja võõras. Mõtlesime, mis nüüd saab. Lõpuks leidsime, ta oli uues majas ära eksinud ja kõndinud trepist alla keldrikorrusele. Õnneks lahenes kõik hästi. 

Kus te õppisite? 

Õppisin Tartu meditsiinikoolis. Sel ajal, kui mina Räpinas kooli lõpetasin, ei olnud veel keskhariduse baasil õe õpet. Ehk tuli minna kohe pärast kaheksandat klassi lõpetamist ja õppekava oli tihe – nii keskharidus kui meditsiiniõpe koos. Praktikumid olid kliinikumis ja maakonnahaiglates. Olime lapsed alles 14–15-aastased, kui kodust kaugele ühiselamusse kolisime. Mäletan esimene ühiselamu oli Saadjärvel ja sõitsime iga päev Tartusse 20 kilomeetrit. See oli paras katsumus, aga saime hakkama. Teisel või kolmandal kursusel sain ühikakoha juba linnas. 

Kust tuli soov õeks õppida? 

Naabrinaisest sai eeskuju – ta oli sugulane ja töötas Räpinas medõena. Palusin tal tuua mulle süstlaid ning nõelu ja siis ma süstisin kodus karud ja nukud vett täis. Ema oli küll pahane, aga huvi oli suur. Mõtlesin ka lasteaiaõpetajaks saada, kuid lõpuks otsustasin ikkagi meditsiini kasuks. Ka täna ei vahetaks seda mingi muu eriala vastu. Ainult töökoormust olen ajaga vähendanud. Olen töötanud ka intensiivis, aga nüüd eelistan rahulikumat rütmi. 

Kuidas patsiente käsitled? 

Kõigepealt kuulan rahulikult ja tähelepanelikult, mis mure on. Mulle meeldib patsientidega suhelda. Ei ole kuulnud, et oleksin kunagi pahasti öelnud, veel enam karjunud. Proovin lahendada olukordi, mis on minu võimuses. Tunnen ennast eriti hästi just käelistes tegevustes, nagu verevõtmine ja kanüüli paigaldamine.  

 

Avaldatud 05.06.2025, autor Madis Perli