Patsiendiohutuse päeval märkasime eeskujulikke kolleege



Pildil vasakult: Põlva haigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Egle Lihtsa, personalispetsialist Loo Helmrosin, sisearst dr Ants Vent ja juhatuse liige Kristin Raudsepp.
Põlva haigla teenekal sisearstil dr Ants Vendil täitus augustis 45 tööaastat Põlva haiglas.
„See aeg on läinud nagu linnulennult,“ tunnistas sisearst dr Ants Vent. Soov inimesi aidata oli pikaajalisel tohtril selge juba varakult.
„Teadsin 8ndas klassis, kelleks saada tahan. Tol ajal tuli müügile anatoomia õpik ja ostsin selle ära. Kolm aastat hiljem, kui keskkooli lõpetasin, läks mul seda juba ülikoolis vaja,“ rääkis dr Vent.
45 aastaga on dr Vent näinud, kuidas uus haigla on ajas muutunud ning eredalt meeles esimene kohtumine Põlva haiglaga. „Tohutud tööd olid veel pooleli, kuid inimesed olid õnnelikud, haigla oli valmis saamas ja igal pool saatis värske värvi lõhn.“
Dr Vent soovis õpingute järel jääda Lõuna-Eestisse ja Põlva oligi mugavalt Tartu külje all ja looduslikult ilus koht ka. „Algusest peale on siinne keskkond olnud tore ja meenutan siiani peaarsti dr Ado Juhasood hea sõnaga – ta oli väga aus, printsipiaalne ja otsekohene.“
45 aastat ühes haiglas töötada on muljetavaldav number, haiglast eemal on ta olnud pool aastat, kui läbis Tallinnas sõjaväe välikirurgia õppe. „Ma ei ole selline reisija tüüp, olin siin juba ära harjunud, kuhu ma ikka oleks hakanud minema. Mulle meeldib siin, elamine ja puhas õhk, loodus ja mõnusad kolleegid.“
Sellest ajast jäävad dr Ventile kõige enam meelde patsiendid, keda nende aastate jooksul on pea võimatu kokku lugeda. Lisaks haiglatööle sõitis tohter ka üheksa aastat kiirabi.
„On olnud keerulisi juhtumeid, surmaga lõppenud juhtumeid, ega need meelest lähe. Mäletan samas raskeid olukordi, mis on lõpuks väga hästi lahenenud,“ sõnas dr Vent.
Lõpetuseks soovib dr Vent kõigile tugevat tervist: „Kolleegidele jõudu oma töös ja patsientidele head paranemist!“

Põlva haigla taastusarsti dr Külli Marguse sõnul tekkis vajadus teenuse järele igapäevatööst. Tema vastuvõtule jõudis järjest rohkem Põlvamaa inimesi, kes olid saanud südameinfarkti järel ravi Tartus, kuid kelle jaoks oli taastusravil käimine kodust kaugemal keeruline.
„Südamehaiguste ravi ei lõpe haiglast väljakirjutamisega. Sageli vajab inimene pikema aja jooksul nõustamist, koormustaluvuse jälgimist ja tuge, et ta saaks turvaliselt oma igapäevaellu tagasi pöörduda,“ ütles dr Margus.
Teenuse käivitamiseks tegid Põlva haigla spetsialistid koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi kolleegidega, kellelt saadi vajalik väljaõpe ja praktilised teadmised südamehaigete taastusravi korraldamiseks. Põlva haiglas jätkatakse taastusraviga pärast seda, kui patsient on läbinud vajalikud uuringud ja saanud kardioloogilise ravi.
Taastumine toimub samm-sammult
Südamehaigete taastusravi koosneb taastusarsti ja füsioterapeudi vastuvõttudest ning individuaalselt kohandatud treeningutest. Lisaks füüsilisele taastumisele nõustatakse patsienti ravimite võtmise, toitumise, liikumise ja tervist kahjustavatest harjumustest loobumise teemadel.
„Südamelihas on kahjustuse järel nõrgem ning inimese koormustaluvus ja jõud võivad märgatavalt langeda. Meie eesmärk on neid järk-järgult ja turvaliselt taastada, et inimene saaks naasta tööle, igapäevaste tegevuste ja võimalusel ka varasemate harrastuste juurde,“ selgitas dr Margus.
Põlva haigla sisearsti dr Katrin Keerma sõnul saavad südamehaiged edaspidi vajalikku ja spetsiifilist taastusravi kodu lähedalt.
„Südamehaigete taastusravi on rahulikum ja struktureeritud tegevus. Ravi võib olla pikaajaline, kuid Põlva haigla meeskond on terve selle teekonna patsiendi kõrval. Eesmärk on, et patsient saaks kodus iseseisevalt hakkama ja koormustaluvus paraneks,“ ütles dr Keerma.
Kõige enam hakkab südamehaige taastusravis kohtuma füsioterapeutidega, kes on saanud vajaliku väljaõppe. Põlva haiglas kasutatakse aeroobseks treeninguks veloergomeetrit ning treeningu ajal jälgitakse pulssi pulsiandurite abil ning näit kuvatakse tahvelarvuti kaudu suurele ekraanile. Nii saab ka patsient ise õppida jälgima, millises pulsivahemikus on tal sobiv liikuda ja kui kiiresti pulss pärast koormust taastub.
„Veloergomeetril treenimine sobib alustamiseks hästi, sest koormust saab paremini kontrollida ja suurendada vastavalt patsiendi võimekusele. Lisaks soovitame patsiendil käia jalutamas ja leida endale sobiv mõõduka intensiivsusega liikumisviis,“ rääkis füsioterapeut Liisa Lõhmus.
Oluline on patsiendi enda osalus
Südamehaigete taastusravi on enamasti pikaajaline protsess, hõlmates vajaduse korral korduvaid vastuvõtte, nõustamist ja edasiste eesmärkide seadmist. Dr Marguse sõnul vajab inimene pärast südameinfarkti sageli täiesti uut tegevusplaani.
„Mõnele patsiendile määratakse pärast infarkti esimest korda elus mitu ravimit. Siis tuleb põhjalikult selgitada, miks neid ravimeid on vaja võtta regulaarselt ja pikaajaliselt. Samuti räägime vastuvõtul toitumisest, suitsetamisest loobumisest ja sellest, kuidas liikumisega turvaliselt alustada,“ sõnas dr Margus.
Taastusravi edukus sõltub suuresti patsiendi enda valmisolekust oma tervisesse panustada. Haigla meeskond saab anda teadmised, soovitused ja toe, kuid ravimite võtmine, igapäevane liikumine ja eluviiside muutmine jäävad patsiendi enda vastutuseks.
„Meie ei saa patsiendi kõrval kodus seista ja kontrollida, kas ta on ravimid võtnud või suitsetamisest loobunud. Saame aidata inimesel mõista, miks need muudatused on vajalikud, ja õpetada teda oma tervist iseseisvalt jälgima,“ ütles dr Margus.
Südamehaigete taastusravile jõuavad patsiendid enamasti kardioloogi, taastusarsti, sisearsti või perearsti suunamisel. Värskelt südameinfarkti põdenud patsiendid suunatakse Põlva haiglasse sageli pärast Tartu Ülikooli Kliinikumis läbitud ravi ja uuringuid.

Foto: Signe Pärn
2026. aasta kevadel toimus Põlva haigla statsionaarsete patsientide rahulolu uuring, mille eesmärk oli saada ülevaade patsientide kogemustest ja rahulolust haiglaraviga.
Tulemused näitavad, et patsiendid hindavad kõrgelt personali suhtumist, kättesaadavust ja usaldusväärsust. Operatsioonieelse teavitamise kohta tagasisidet andnud patsientidest leidis 100%, et neile selgitati enne operatsiooni piisavalt, mis toimub operatsiooni eel, ajal ja järel. Samuti hindasid kõik vastanud positiivselt haiglasse vastuvõtul asjaajamise selgust.
Õdede kättesaadavusega jäi rahule 97% ja arstide viisakusega 96% vastanutest. Õdede usaldusväärsust ja oskusi, patsientide murede mõistmist ning arstide antud vastuste arusaadavust hindas positiivselt 95% vastanutest. Põlva haigla haiglaraviga jäi üldiselt rahule 94% patsientidest ning 93% vastanutest tuleks ravivajaduse korral taas Põlva haiglasse.
Kõige enam arenguruumi näitasid vastused haiglatoidu, personali enesetutvustamise, privaatsuse tagamise ning ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta antava teabe puhul. Ka nende küsimuste juures oli positiivsete hinnangute osakaal siiski kõrge, jäädes vahemikku 86–90%.
Küsitluses osales 56 sise-, kirurgia- ja taastusravi statsionaarsest osakonnast välja kirjutatud patsienti. Küsimustiku täitis paberkandjal 91% ja elektrooniliselt 9% vastanutest. Üldine vastamismäär oli 43%.
Vastanutest 60% olid naised ja 40% mehed. Vastanute keskmine vanus oli 69 aastat ning vanus jäi vahemikku 29–96 aastat. Patsientidel paluti vastata kokku 31 küsimusele, mis käsitlesid haiglaravi, raviarsti, õdede ja haiglaga seotud kogemusi.
Rahulolu uuring toimus 6. aprillist 3. maini 2026. Patsientide tagasiside aitab Põlva haiglal säilitada hästi toimivaid praktikaid ning pöörata tähelepanu valdkondadele, kus patsiendikogemust saab veelgi parandada.


Põlva haigla labori bioanalüütikul Viire Metsal täitus Põlva haiglas 45 tööaastat.
Küsides Viirelt spordireporteri küsimuse, „Mis tunne on 45 aastat Põlva haiglas töötada?“ vastas Viire naerdes: „Ise ka ei usu, et olen nii kaua töötanud.” Kuigi Viire on andnud Põlva haiglasse märkimisväärse panuse, on tal esialgne plaan jätkata veel järgmise sügiseni. „Elame-näeme,“ ütles Viire.
Põlva haiglasse jõudis Viire 1981. aastal, uues haiglahoones avati järk-järgult osakondi. „Laps sai aastaseks ja pidin tööle tulema. Laborandi amet oli õpitud ja haiglajuht härra Ado Juhasoo võttis mu tööle,“ sõnas Viire.
Nii tuli alguses tegeleda seinte, akende ja põrandate pesemise ning koristamisega, kuid kõik see töö tasus end ära, sest labor sai enda käsutusse ilusad suured ruumid. Küll aga erinesid töötingimused tänasega võrreldes nagu öö ja päev.
„Kui tööle tulin, siis tegime kõike mikroskoobi ja silmaga. Meil ei olnud isegi aparaate, esimene, mis tuli, oli uriinianalüsaator. Pärast seda hakkasid tasapisi ka teised seadmed tulema, aga alguses oli küll kõik käsitsi ja CRP-d (C-reaktiivne valk ehk põletikunäitaja) tegime kaks päeva, nüüd teeme paarikümne minutiga ja siis ka ei jaksa tohtrid tulemust ära oodata,“ naeris Viire.
Täna täidavad Põlva haigla labori ruume erinevad tipptasemel seadmed ning vaid üksikud analüüsid saadetakse Tartusse. Bioanalüütiku ülesanne ongi nende seadmete abil analüüsida vere-, uriini- ja igasuguseid teisi proove, et selgitada välja näiteks, kui kõrged on põletikunäitajad või vere üldised näitajad.
Kuigi 45 aastat on pikk teekond, siis Viirel on õnnestunud seda läbida koos toreda meeskonnaga: „Mulle siin meeldib, kolleegid, õed ja arstid on kõik olnud toredad ja alati toetanud ning õpetanud. Erilised tänud endisele labori juhatajale Reet Külaotsale, kelle positiivne suhtumine on aidanud ka minul näha asju helgemalt.“
Soovime Viirele veel kord palju õnne muljetavaldava tööjuubeli puhul! Aitäh, et oled meiega!



HAIGLA POOLT PAKUME:
Sinu küsimustele vastab EMO juhataja dr Annika Uue e-posti teel annika.uue@polvahaigla.ee
Põlva haigla esitatud projekt „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine Põlva maakonnas“ on heaks kiidetud. Projektis osalevad Põlva haigla, Räpina haigla, viis maakonna perearsti, Põlva vald, Kanepi vald, Räpina vald ning Põlvamaa Arenduskeskus, kes sõlmisid koostöölepingu, et parandada Põlvamaa elanikele pakutavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust ja koordineeritust.
Projekti raames käivitub Põlvamaal töörühm, mille eesmärk on arendada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahelist süsteemset koostööd. Projekti ja Põlvamaa võrgustikku asub juhtima Aet Olle, kes jätkab ka Põlva haigla sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni osakonnas.
Tööle asuvad ka kompleksjuhtumite koordinaatorid, kelle ülesanne on aidata inimestel saada just neile vajalikke teenuseid. Samuti korraldavad nad koostööd erinevate osapoolte vahel, näiteks sotsiaaltöötajate, arstide ja teenuste pakkujate vahel ning jälgivad, et pakutav abi oleks sujuv ja inimese vajadustest lähtuv.
„Põlvamaa tugevus on see, et oleme väike ja hästi koostööd tegev piirkond. Projekt annab meile võimaluse koordineerida teenuseid nii, et inimene ei peaks ise süsteemis orienteeruma, vaid abi liiguks temani õigel ajal ja loogiliselt,“ ütles Põlvamaa võrgustikujuht Aet Olle.
Koostööprojekti fookuses on eelkõige riskirühmade varajane märkamine, ennetav tugi ning parem koostöö teenuseosutajate vahel. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et inimese liikumine haiglast koju oleks sujuv ning vajalik järelravi ja tugi oleks õigeaegselt kättesaadav.
Tegevuste elluviimiseks on projekt saanud Sotsiaalministeeriumilt rahastuse summas 235 590 eurot.
Kaheaastase projekti käigus on eesmärk jõuda tervikliku koordinatsioonimudelini Põlvamaa TERVIK, mis ühendab kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, perearstiabi ja kogukonnapõhised tugiteenused ühtseks toimivaks võrgustikuks.
Mudeli keskmes on keerukamate juhtumite koordineerimine ning sujuv teenustevaheline liikumine, et abi oleks inimese vajadustest lähtuv ja kättesaadav võimalikult kodulähedaselt.
Projekti tutvustus on leitav: https://www.polvahgl.ee/arendustegevus/

Lisainfo:
Aet Olle
Põlvamaa võrgustikujuht
Põlva Haigla AS
aet.olle@polvahaigla.ee
799 9177