Füsioterapeut Henri Pehk: ülekoormusvigastused jõuavad varem või hiljem vastuvõtule

„Põlvasse sattusin 2021. aastal ja veetsin suurema osa kolmanda kursuse praktikatest just Põlva haiglas, kus mind juhendasid füsioterapeudid Merike Käsi, Külli Puna, Helen Vinne ja teised. Kui 2022. aastal Tartu Tervishoiu kõrgkooli lõpetasin, siis kutsuti tagasi,“ rääkis füsioterapeut Henri Pehk.

Kusjuures füsioteraapia polnud Pehki esimene valik. „Alguses läksin elektroonikat õppima, aga sain päris kiiresti aru et see pole minu teema. Vahepeal aasta aega elasin ja seiklesin Küprosel ning mõtlesin elu üle järele. Siis tuli meelde, et füsioteraapia on selline huvitav eriala, et peaks kandideerima. Pidin selle jaoks eraldi Tartusse lendama, et kooli sisse astuda,“ meenutas Pehk.

Lendamine tasus end ära, sest Tartus Tamme gümnaasiumis meditsiiniklassis käinud Pehk pääseski füsioteraapia erialale õppima ja just gümnaasiumis omandatud teadmised viisid tulevase erialani.  „Tavaliselt asuvad füsioterapeudiks õppima need, kellel on selle erialaga olnud varasem kogemus, kas ise vajanud füsioteraapia teenust, tegelenud spordiga, kus füsioterapeut olnud võistkonnal kaasas või kuidagi õpingute käigus selle erialaga kokku puutunud. Minu kokkupuude oli rohkem ikka koolist,“ tunnistas Pehk.

Põlva haigla taastusravi osakonna füsioterapeudid on Pehki sõnul mitmekülgsed spetsialistid, kuna patsientide valik on lai ning saab tegeleda nii noorte, eakate kui ka kõbusatega.

„Suurema osa ajast tegelen ambulatoorsete patsientidega, kuid päevas on ka 1-2 statsionaarset ehk haiglasisest vastuvõttu. Põhifookus on skeletilihaste probleemidel, kuid viimasel ajal olen suures osas tegelenud ka neuroloogilise füsioteraapia ehk närvivalu vabastamisega,“ ütles Pehk.

Küsimusele, millised on kõige sagedasemad patsiendid, vastas Pehk: „Üldjuhul tekib tunne, et patsiendid käivad hooti, et kui tulevad seljavalu patsiendid, siis tulevad mitmed korraga. Õlaga sama lugu. Üldjuhul tegeleme ülekoormusest tingitud vigastustega. Tooni annab eestlaslik suhtumine, et töö vajab tegemist ja mentaliteet, et ah küll läheb üle. Kui üle ei lähe, siis jõuavad lõpuks ikka meieni,“ nentis Pehk.

Põlva haiglas hoiab teda töötamas taastusravi osakonna kollektiiv. Viimased valisid Pehki hiljuti töökeskkonna volinikuks, kelle poole saab pöörduda nii oma murede kui ka ettepanekutega. „Meil on kokkuhoidev ja lõbus kollektiiv ning sellest tulenevalt mõnus töökeskkond,“ kinnitas Pehk.

Aasta tervishoiuspetsialistiks valimine näitab, et mingid valikud on tehtud õigesti. Füsioterapeut Pehk peab kõige olulisemaks patsiendikeskset ja teaduspõhist lähenemist. „Eesmärk on tõsta patsiendi võimekust ja eluolu. Oluline on selgitada patsiendile teraapia olemust ja ka seda, et mõnikord on vajalik harjutusi teha läbi valu. Üldjuhul kui uued uuringud ja meetodid välja tulevad, siis üritan neid rakendada. Taastusravi on noor eriala, mis igapäevaselt areneb. See, mis kümme aastat tagasi oli norm võib nüüd olla iganenud teadmine.“

Ideaalses maailmas näeks Pehk ennast sümptomaatilise ravi asemel tegelemas haiguste ennetusega. „Ehk kui mul tööd ei oleks, siis oleks maailmas palju asju hästi. Nii palju kui võimalik proovin patsiente juba ennetavalt oma tervise eest hoolt kandma, et mitte lasta probleemidel süveneda,“ leiab Pehk.

Peale füsioteraapia tegeleb Pehk jõutrenni ja jooksmisega, samuti tinistab kodus kitarri, kuid lavalaudu vallutama ei kipu.