Ämmaemandusjuht Kairi Kivaste selgitab: mida peaks iga inimene teadma HPV-st
4. märtsil tähistatakse rahvusvahelist HPV ehk inimese papilloomiviiruse teadlikkuse päeva. Põlva haigla ämmaemandusjuht Kairi Kivaste kirjeldab lähemalt mis on HPV, kuidas ennetada HPV-ga seotud vähihaiguseid (sh emakakaelavähk) ning räägib vaktsineerimise ja sõeluuringute olulisusest.
Emakakaelavähk on koos rinnavähiga sagedaseim Eesti naisi kimbutav vähivorm. Peamiselt põhjustab emakakaelavähki inimese papilloomiviirus, mida lühendatakse HPV (Human Papillomavirus). HPV on levinuim sugulisel teel leviv viirus ja sellel on üle 200 erineva tüve. Mõned neist tüvedest on vähi tekitajana kõrgema riski kategoorias, teised, madalama riskiga tüved, võivad põhjustada muutusi nahal või limaskestadel. Üle 2/3 seksuaalselt aktiivsetest naistest nakatub elu jooksul mingi HPV tüübiga. Alati ei pruugi HPV inimese organismis muutusi esile kutsuda ning aja möödudes tõrjub immuunsüsteem haigustekitaja organismist välja.
Mida peaks HPV-st teadma?
Oluline on teada, et emakakaelavähk ei ole geneetilise taustaga ning HPV nakkuse saamiseks piisab naha ja limaskestade kontaktist. Lisaks emakakaelavähile võib HPV põhjustada ka teisi vähiliike nagu suu-, neelu-, peenise- või pärasoolevähki. HPV vastane vaktsineerimine on kõige efektiivsem, kui seda teha enne sugueluga alustamist. Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava kohaselt 12–14-aastaseid koolinoori olenemata nende soost. Täiendavalt võimaldatakse tasuta vaktsineerimist ka 15–18-aastastele noortele. Kui vaktsiin on jäänud selles vanuses tegemata, saab omal soovil end vaktsineerida lasta ka hilisemas elus.
Kui on tulnud sõeluuringu kutse, miks on oluline osaleda sõeluuringus?
Selleks, et HPV emakakaela rakkudes muutusi esile kutsuma hakkaks, kulub aastaid, vahel isegi aastakümneid. Seetõttu on regulaarne sõeluuringus osalemine väga efektiivne viis avastada võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid õigeaegselt, mil need on ravitavad.
Emakakaelavähi sõeluuringuga alustatakse 30. eluaastast ning sõeluuring lõpetatakse 65. eluaastal, kui eelnevad analüüsid on olnud korras. 2026. aastal kutsutakse tasuta emakakaelavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.
Millised piirangud kehtivad sõeluuringu analüüsi võtmisel?
Näiteks ei saa vajalikku proovi võtta menstruatsiooni ajal, kui tupes on verd. Samuti võib analüüsi vastus olla ebatäpne tugeva tupepõletiku korral, mistõttu tuleks tervishoiutöötajat kaebuste esinemisest informeerida. Ka tupes olev lubrikant või sperma ei lase laborandil analüüsi korrektselt tõlgendada, seega tuleks enne vastuvõttu 24 tunni jooksul vältida seksuaalvahekorda.
Günekotsütoloogilise uuringu vastuse tähistused:
| Analüüsivastus | Vastuse tähendus | Taktika |
| NILM | Negatiivne intraepiteliaalse kahjustuse või pahaloomulise kasvaja suhtes. | Tavapärane jälgimine vastavalt sõeluuringu kavale. |
| ASC-US | Kindlaks määramata tähendusega atüüpilised skvamoossed (lameepiteeli) rakud. | < 30-aastaste naiste jälgimisel on eelistatud taktikaks günekotsütoloogilise uuringu kordamine 12 kuu möödudes.
≥30-aastaste naiste puhul tuleb arvesse võtta HPV staatust. Kui esineb kõrge riskiga HPV kandlus, korratakse uuringut 12 kuu möödudes. Kui 12 kuu möödudes on günekotsütoloogilise uuringu vastus ASCUS või LSIL, siis tuleks jätkata emakakaela jälgimist günekotsütoloogilise uuringuga 12 kuu tagant. Kui tulemus halveneb ehk on ≥ASC-H või LSIL püsib üle 24 kuu, teostatakse kolposkoopia. |
| LSIL | Madala astme lamerakuline intraepiteliaalne kahjustus. | < 30- aastaste naiste jälgimisel korratakse günekotsütoloogilist uuringut 12-kuuliste intervallidega. HPV-uuring ei ole soovituslik.
Kui günekotsütoloogiline tulemus halveneb ehk on ≥ASC-H või LSIL püsib üle 24 kuu, suunatakse patsient kolposkoopiasse. ≥30-aastaste naiste puhul tuleb arvesse võtta HPV staatust, kui esineb kõrge riskiga HPV kandlus, suunatakse patsient kolposkoopiasse. |
| ASC-H | Kindlaks määramata tähendusega atüüpilised skvamoossed (lameepiteeli) rakud, mille puhul ei saa välistada kõrge astme intraepiteliaalset kahjustust (HSIL) | Olenemata naise vanusest on soovituslik teostada kolposkoopiline uuring (sõltumata HPV staatusest).
HPV testi teostamine enne kolposkoopilist uuringut ei ole soovituslik. Edasine ravitaktika vastavalt biopsia histoloogilisele diagnoosile. |
| HSIL | Kõrge astme lamerakuline intraepiteliaalne kahjustus. | Soovituslik on teostada kolposkoopiline uuring. |
| AGC | Atüüpilised glandulaarsed rakud. | Kui günekotsütoloogilises uuringus esines AGC-NOS, on edasiseks jälgimiseks soovitatav HPV-uuring ja kolposkoopiline uuring koos emakakaelakanali materjali võtmisega.
Kui günekotsütoloogilises uuringus esines AGC-FN, on soovitav kolposkoopial võtta lisaks ka emakaõõne histoloogiline uuring. |
| AIS | Silinderepiteelist lähtunud vähi varajane vorm. | Soovituslik konsulteerida ravitaktika suhtes onkogünekoloogiga.
Naistel, kellel on plaanis veel sünnitada, on esmaseks soovitatavaks ravimeetodiks emakakaela konisatsioon. Naistel, kellel ei ole enam plaanis sünnitada, on esmaseks ravimeetodiks hüsterektoomia. |
Kolposkoopia
Kui tervishoiutöötaja peab emakakaelavähi sõeluuringu vastuse saamise järel vajalikuks patsienti edasi kolposkoopia uuringule suunata, registreeritakse patsiendile uus vastuvõtuaeg. Kõik naistearstid kolposkoopia protseduure ei teosta, mistõttu võib olla vajalik selleks pöörduda mõnda teise raviasutusse.
Kolposkoopia on protseduur, mis võimaldab emakakaela lähemalt uurida, kasutades spetsiaalset mikroskoopi – kolposkoopi. Kolposkoopiat teostatakse tavalises günekoloogilises toolis ning protseduur sarnaneb emakakaelalt analüüsi võtmisega. Kui naistearst näeb protseduuri teostamise ajal, et emakakaelal esineb muutunud rakustruktuuriga piirkond, on võimalik sealt kohe võtta ka koeproov ning saata täpsemaks uurimiseks laborisse.
Milline on emakakaela vähieelsete muutuste ravi?
Juhul, kui koeproovi võtmise järel selgub, et emakakaela rakkudes vähieelseid muutusi tõepoolest esineb, tuleb muutunud emakakaelarakud eemaldada. Selliselt saab ennetada nende rakkude edasist arenemist vähiks. Kõige sagedamini kasutatakse kahjustunud rakkudega piirkonna eemaldamiseks konisatsiooni ehk emakalt koonusekujulise koetüki väljalõikamise tehnikat. Ravi ei mõjuta tavaliselt seksuaalelu või tulevikus laste saamist.
Mida saad sina ise ära teha, et emakakaelavähki haigestumise tõenäosust vähendada?
Tervislik eluviis aitab tugevdada sinu immuunsust. Toitu tervislikult, liigu mõõdukalt ning ära suitseta ega liialda alkoholiga. Selliselt suudab sinu immuunsüsteem organismi sattunud HPV tõenäolisemalt seljatada.
Arvesta, et iga seksuaalpartneriga tõuseb tõenäosus nakatuda mõne HPV tüvega. Võta vastu terviseteadlikke otsuseid, hoidu juhuseksist ning kasuta kondoomi.
Vaktsineeri ennast HPV vastase vaktsiiniga.
Ning muidugi osale emakakaelavähi sõeluuringus.
Tuginetud on Eesti Naistearstide Seltsi juhendile “Emakakaela, tupe ja vulva vähieelsete muutuste diagnoosimine, jälgimine ja ravi juhend versioon 4 (2021)” ning Tervisekassa kodulehe alapeatükile “Emakakaelavähi sõeluuring” aadressil www.emakakaelavahk.soeluuring.ee
