Sünnitus 21. mail kell 16.00
Vastsündinu hooldus 28. mail kell 16.00
Ämmaemandus- ja günekoloogiakeskuses
Lektor: ämmaemand Svetlana Nilbe
Palun anna oma tulekust teada: svetlana.nilbe@polvahgl.ee
Loengud on KÕIGILE huvilistele TASUTA!
Põlva haigla esitatud projekt „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine Põlva maakonnas“ on heaks kiidetud. Projektis osalevad Põlva haigla, Räpina haigla, viis maakonna perearsti, Põlva vald, Kanepi vald, Räpina vald ning Põlvamaa Arenduskeskus, kes sõlmisid koostöölepingu, et parandada Põlvamaa elanikele pakutavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust ja koordineeritust.
Projekti raames käivitub Põlvamaal töörühm, mille eesmärk on arendada sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahelist süsteemset koostööd. Projekti ja Põlvamaa võrgustikku asub juhtima Aet Olle, kes jätkab ka Põlva haigla sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni osakonnas.
Tööle asuvad ka kompleksjuhtumite koordinaatorid, kelle ülesanne on aidata inimestel saada just neile vajalikke teenuseid. Samuti korraldavad nad koostööd erinevate osapoolte vahel, näiteks sotsiaaltöötajate, arstide ja teenuste pakkujate vahel ning jälgivad, et pakutav abi oleks sujuv ja inimese vajadustest lähtuv.
„Põlvamaa tugevus on see, et oleme väike ja hästi koostööd tegev piirkond. Projekt annab meile võimaluse koordineerida teenuseid nii, et inimene ei peaks ise süsteemis orienteeruma, vaid abi liiguks temani õigel ajal ja loogiliselt,“ ütles Põlvamaa võrgustikujuht Aet Olle.
Koostööprojekti fookuses on eelkõige riskirühmade varajane märkamine, ennetav tugi ning parem koostöö teenuseosutajate vahel. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et inimese liikumine haiglast koju oleks sujuv ning vajalik järelravi ja tugi oleks õigeaegselt kättesaadav.
Tegevuste elluviimiseks on projekt saanud Sotsiaalministeeriumilt rahastuse summas 235 590 eurot.
Kaheaastase projekti käigus on eesmärk jõuda tervikliku koordinatsioonimudelini Põlvamaa TERVIK, mis ühendab kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, perearstiabi ja kogukonnapõhised tugiteenused ühtseks toimivaks võrgustikuks.
Mudeli keskmes on keerukamate juhtumite koordineerimine ning sujuv teenustevaheline liikumine, et abi oleks inimese vajadustest lähtuv ja kättesaadav võimalikult kodulähedaselt.
Lisainfo:
Aet Olle
Põlvamaa võrgustikujuht
Põlva Haigla AS
aet.olle@polvahaigla.ee
799 9177
Täna, 5. mail tähistame rahvusvahelist ämmaemandate päeva! Selle tähtsa päeva puhul on meil hea meel jagada lugu Põlva haigla staažikate ämmaemandate Marika Karoni ja Svetlana Nilbega, kellel täitus 1. aprillil 45. tööjuubel.
Uurides Marikalt ja Svetlanalt, kas 45 tööjuubel tuli neile üllatusena, vastas Svetlana: „Need aastad ikka lendavad kiiresti, aga see oli hästi meeles, kuna ka kooli lõpetamisest on möödas 45 aastat.“
Svetlana ja Marika asusid Põlva haiglasse tööle 1981. aasta 1. aprillil, kuid kuna ehitustööd veel kestsid, siis alustasid nad Räpinas. „Tegelikult olin veidi pettunud, et Põlva haigla veel valmis polnud,“ tunnistas Marika.
Toona sai ämmaemandaks õppida vaid Tallinnas ja kuigi Svetlana õppis vene ning Marika eesti grupis, sattusid nad ühiselamus ühte tuppa elama. Siiski selgus, et oma tulevikuplaane nad omavahel ei arutanud, sest Svetlana üllatus oli suur, kui nägi Põlva haiglasse dokumentide esitamise järel Marikat: „Mida sina siin teed?“ Õnneliku juhuse tahtel alustas kolm noort ämmaemandat, lisaks ka Tatjana, kes kohustusliku kolme aasta järel suundus tööle Petseri sünnitusosakonda.
Svetlana ja Marika aga jäid Põlva haiglasse ja praeguseks koos olev 45 aastat on muljetavaldav number, mis ei ole veel kivisse raiutud. Mis on teid hoidnud Põlva haiglas 45 aastat?
„Head kolleegid, stabiilsus ja armastus töö vastu,“ võttis Marika kokku. Svetlana lisas, et oluline on olnud ka tunne, et nende töö on vajalik. „Sa tahadki tööd teha, kui sul on hea kollektiiv ja hea läbisaamine. Sinu töökoht on nagu teine kodu.“
Kõige eredamalt meenutavad Marika ja Svetlana sünnitusosakonna aega. „Sünnitus oli ikka A ja O,“ ütles Marika. „See oli hästi rõõmus ja mõnus töö ning meil oli väga kokkuhoidev kollektiiv.“
Noorte ämmaemandatena õppisid nad palju kogenumatelt kolleegidelt. Svetlana meenutas tänuga toonast osakonnajuhatajat dr Reet Allast, kes usaldas noori, õpetas neid ja andis tööks tugeva põhja. Samuti on siiani meeles kolleegid Tiiu ja Sirje, kellelt saadi palju õppida.
Põlva haigla sünnitusosakond sai omal ajal tuntuks uuenduste poolest. Siit said alguse mitmed muutused, mis on tänapäeval sünnitusabis iseenesestmõistetavad. „Praegu ei kujuta keegi ette, et isa ei võiks sünnituse juures olla või et ema näeb last ainult siis, kui teda tuuakse mähkima,“ rääkis Svetlana.
Põlva haiglas toimus ka Eesti esimene vettesünnitus. Uuendusmeelsus tõi siia sünnitajaid üle Eesti ja ka kaugemalt. „Meie juurde tuldi Saaremaalt ja Tallinnast, hiljem ka Venemaalt. Põlva oli väga populaarne koht, sest siin oli teistmoodi,“ meenutas Svetlana.
Kui Põlva haigla valmis sai, elasid noored ämmaemandad mõnda aega haiglahoones, tänastes päevakeskuse ruumides. Marika meenutas muiates, et vanemõde käis aeg-ajalt kontrollimas, kas tuba on korras. „Kuigi olime juba täiskasvanud inimesed,“ lisas ta.
Sünnitusosakonna sulgemine oli mõlema jaoks väga raske. „See on siiani hinges. See ei lähe kunagi ära,“ ütles Svetlana. Marika sõnul kaotati sellega justkui tööpere. „Olime nii palju aastaid koos. Meil oli stabiilne ja tugev kollektiiv.“
Samas ei kadunud ämmaemanda töö kuhugi, vaid muutus laiemaks. Täna ei tähenda ämmaemand ainult sünnituse juures olemist. Põlva haigla ämmaemandad jälgivad rasedaid, tuvastavad rasedusi, nõustavad raseduse ajal, toetavad raseduskriisi korral, teevad noortenõustamist, sünnitusjärgseid kontrolle ja diabeedinõustamist ning tegelevad naiste tervisega erinevates eluetappides. „See töö käib tegelikult läbi kogu naise elukaare,“ ütles Svetlana.
Marika tunnistas, et sünnitusosakonna kadumise järel oli ambulatoorse tööga harjumine alguses keeruline. „Varem oli valvetöö. Siis tuli hakata iga päev tööl käima ja oma elu teistmoodi korraldama.“
Rääkides tänasest sündimusest, tõdes Marika: „Vanasti öeldi, et lapsed sünnivad armastusest, tänapäeval sünnivad nad rohkem plaanimajanduses.“ Svetlana lisas, et noortel on tänapäeval keerulisem alustada, sest kodu, töö ja kindlustunne ei tule lihtsalt.
Kui oleks võimalus anda sõnum otsustajatele, siis Marika sõnul tuleks rohkem keskenduda peredele, suhetele ja hoolivusele. „Vaja on rohkem headust ja heatahtlikkust, ka meditsiinis. Kui suhtlust ja hoolivust oleks rohkem, oleks võib-olla ka probleeme vähem.“
Lõpetuseks soovivad ämmaemandad tänada kõiki, kes on neid õpetanud ja nende kõrval olnud. Samuti naisi, kes on Põlva haiglat usaldanud. „Aitäh kõigile kolleegidele ja patsientidele. Meenutame ka neid kolleege, keda enam meie seas ei ole. Tänu neile oleme saanud väga palju elu- ja töökogemust!“
Põlva haiglal oli 30. aprillil suur rõõm võõrustada 25 legendaarset arsti, kelle töö ja pühendumus on kujundanud meie haigla lugu läbi aastakümnete. Kohtumine tõi kokku erinevate põlvkondade arstid, et vaadata tagasi, jagada mälestusi ja heita pilk tulevikku.
Päev algas meeleolukalt, kui külalisi tervitas lõõtsamees Mihkel Heering. Seejärel toimus tutvustusring, kus iga osaleja sai meenutada oma teekonda Põlva haiglas.
Põlva Haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp andis ülevaate Põlva haigla tänasest päevast ja arengusuundadest, rääkides, kuhu oleme teel. Ravijuht dr Eneli Kaasik avas arstitöö tänapäevaseid väljakutseid ja võimalusi. Legendaarne naistearst dr Liivi Maran sidus mineviku ja oleviku, tuues esile muutused haigla arengus.
Päeva jääb meenutama ühispilt ning toimus majatuur, kus arstid said tutvuda tänaste töötingimustega ning kohtuda erakorralise meditsiini, taastusravi, õendusabi ja kirurgia osakondades.
Aitäh kõigile legendaarsetele arstidele, et andsite põhjuse selline kohtumine korraldada! Teie lood ja kogemused on Põlva haigla identiteedi oluline osa! Põlva haigla legendaarse arsti aunimetuse pälvis 32 arsti.
OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel
Pärt Prommik, taastusravi osakonna juhataja part.prommik@polvahaigla.ee
Aet Olle, tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juhataja
aet.olle@polvahaigla.ee
Heddi-Liis Laurits
Põlva haigla juhtiv kliiniline psühholoog
Haiglavõrgu arengusuundades aastaks 2040 on seatud eesmärgiks vähendada enneaegset suremust, parandada krooniliste haigustega inimeste tervisetulemeid, elukvaliteeti ja toimetulekut.
Tõhus taastusravi vähendab vajadust kõrvalise abi ja sotsiaaltoetuste järele ning aitab suurendada töövõimeliste inimeste osakaalu. Hinnanguliselt vajab iga kolmas inimene taastusravi. Seetõttu on taastusravi kujunenud üheks Maailma Terviseorganisatsiooni käesoleva sajandi prioriteetseks tervishoiustrateegiaks.
Kuigi taastusravi on näidustatud sajakonna erineva terviseseisundi korral, jääb see võrreldes akuutsete probleemide lahendamisega tahaplaanile. Taastumine on tavaliselt pikem protsess, mitte ühekordne sekkumine nagu operatsioon või haiguse diagnoosimine.
Kuna tulemused ei pruugi kohe olla nähtavad, võib see märgatavalt vähendada nii patsiendi kui ka lähedaste motivatsiooni. Lisaks sõltub taastusravi tulemus suuresti patsiendi enda aktiivsest osalusest: tema valmisolekust harjutada, pingutada ning toime tulla haigusega kaasneva emotsionaalse koormusega.
Olukorras, kus inimene peab kohanema muutunud terviseseisundi ja sageli ka vähenenud funktsioneerimisvõimega, vajab patsient eelkõige eneseusku ja toetust. Uuringud näitavad, et patsiendid, kes usuvad endasse ja oma võimetesse ka pärast raskeid operatsioone või neuroloogilisi kahjustusi, taastuvad sageli paremini ja kiiremini.
Fookus enesetõhususele kui võimalus edukamaks taastumiseks
Põlva haigla taastusravis oleme näinud, et taastumise üks edu võtmeteguritest on patsiendi enesetõhusus (self-efficacy) ehk patsiendi usk oma võimesse paraneda ja saavutada seatud eesmärke. Teooria kohaselt mõjutab enesetõhusus tugevalt inimese käitumist: kõrgema enesetõhususega inimesed näevad väljakutseid ületatavatena ning on püsivamad probleemide lahendamisel.
Kui inimesel on madal usk enda taastumisse, siis võivad olla taustal vaimse tervise mured. Meeleoluhäired, nagu depressioon, võivad olla seotud madalama enesetõhususega, kaasneda võivad motivatsioonilangus, negatiivsed mõtted, energia vähenemine ja tähelepanuraskused. Need kogemused võivad panna inimest kahtlema oma võimetes, mistõttu langeb enesetõhusus. Kui vaadata teaduskirjandust, siis umbes kolmandikul kuni pooltel insuldipatsientidel võivad esineda depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis teeb taastumise keeruliseks.
Kliinilise psühholoogina näen, kui rasked võivad psühhoteraapia ning ka teised teraapiad patsiendile olla. Vajalik pingutus ei pruugi olla mugav ja kaasnev valu või emotsionaalne seisund võivad inimest pigem pidurdada. Siinkohal on oluline selgitustöö, et patsient mõistaks, kui suur roll on tal endal kogu taastumise protsessis.
Põlva haiglas selgitame patsiendile esmalt realistlikke taastumisvõimalusi, et oleks teadmine, mida tema seisundiga patsient võiks saavutada. Seejärel pöörame tähelepanu edukogemusele, motiveerime ja jõustame. Fookuses on ka vaimne tervis. Loomulikult on probleem psühholoogilise abi väheses kättesaadavuses, mistõttu oleme taastusravi spetsialiste koolitanud enesetõhususe märkamisel ja patsiendi toetamisel. Jätkame oma personali arendamist, et oskaksime märgata ning jõustada patsienti, kasutades näiteks motiveeriva intervjueerimise tehnikaid ning toetavat suhtlust.
Taastusravi nõuab pingutust ja regulaarset harjutamist. Kui inimene tunneb valu, väsimust, masendust või ei näe kohe tulemust, võib enesetõhusus langeda. Mõned loobuvadki enne, kui tekib märgatav paranemine.
Mida saab lähedane teha, et aidata patsiendi taastumisele kaasa?
Lähedaste peamine roll on abistada emotsionaalse seisundi toetamisel, sest ärevus ja mure võivad pärssida edukat paranemist. Tuleb arvestada ka sellega, et harjutusi teeb patsient ise. Üleliigne motiveerimine, trenni tegemise surumine, võib mõjuda hoopis pidurdavalt.
Uuringud on näidanud, et patsiendid, kellel on kõrgem enesetõhusus, järgivad koduseid harjutusi paremini ning saavutavad seeläbi paremaid tulemusi. Patsiendi jaoks on oluline märgata enda edu. Lähedased saavad kaasa aidata ja väljendada usku patsiendi taastumisse ja pingutuse olulisusse. Lisaks võib aidata see, kui näha, kuidas keegi teine on raskest haigusest paranenud.
Üldhaigla taastusravis näeme, kui oluline on patsiendi enesetõhususega arvestamine. Varem psühhiaatriakliinikus töötades oli enesetõhususe temaatika igapäevane, sest levinumate haiguste nagu depressiooni ja ärevushäirete puhul on tavapärane, et enesetõhusus võib olla langenud.
Patsiendi enesetõhusus on reaalne võimalus piiratud ressursside tingimustes paremaid tervisetulemusi saavutada. Kui seame teadlikult fookusesse patsiendi rolli oma tervise hoidmisel ning anname haiglast kaasa nii eduelamuse kui ka oskused kodus taastumise jätkamiseks, siis saame vastu enesetõhusama ja tervema elaniku, kes vajab vähem tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.
Allikad
1. „Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040“ heakskiitmine. Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/321122024014
2. Rehabilitation. 2024. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/rehabilitation
3. Briggs AM, Dreinhöfer KE. Rehabilitation 2030: a call to action relevant to improving musculoskeletal health care globally. J Orthop Sports Phys Ther. 2017 Apr 30;47(5):297–300.
4. Cieza A, Causey K, Kamenov K, Hanson SW, Chatterji S, Vos T. Global estimates of the need for rehabilitation based on the Global Burden of Disease study 2019: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. The Lancet. 2020 Dec 19;396(10267):2006–17.
5. Ouyang, R.-G., Long, Y., Zhang, J.-Q., & Cao, Z. (2023). Interventions for improving self-efficacy in patients after stroke based on self-efficacy-related principles of Bandura’s cognition theory: A systematic review and meta-analysis. Topics in Stroke Rehabilitation, 30(8), 820–832 6.
6. Bandura, A. (1997). Self-efficacy: The exercise of control. W. H. Freeman.
7. O’Leary, A. (1985). Self-efficacy and health. Behaviour Research and Therapy, 23(4), 437–451.
8. Ricke, E., Dijkstra, A., & Bakker, E. W. (2023). Prognostic factors of adherence to home-based exercise therapy in patients with chronic diseases: A systematic review and meta-analysis. Frontiers in Sports and Active Living, 5, 1035023.
Täna, 7. aprillil, Maailma Terviseorganisatsiooni asutamise aastapäeval, tähistatakse maailma tervisepäeva. 2026. aastal on ülemaailmseks teemaks „Koos teaduspõhise tervise eest“ („Together for Science“). Eestis organiseerivad päeva tähistamist WHO noordelegaat ja WHO Eesti kontor ning tänavu on fookuses tervisealane väärinfo.
Tänapäeva digikeskkonnas on terviseinfo kättesaadavus märkimisväärselt kasvanud, kuid samal ajal on muutunud keerulisemaks eristada usaldusväärset teaduspõhist infot eksitavast või väärinfost. Emotsionaalsed ja hirmutavad sõnumid levivad sageli kiiremini kui tasakaalustatud ja tõenduspõhine teave, mõjutades inimeste tervisekäitumist ja otsuseid.
Kuidas hinnata (tervise)info kvaliteeti?
Terviseinfot saab mõtestada lihtsa AVA printsiibi alusel.
A – ALLIKAS
Uuri, kes on info autor ja kas tegemist on antud alal pädeva allikaga?
Kontrolli, kes on sisu autor ning kas ta on antud alal pädev, ühel erialal tunnustatud spetsialist ei pruugi seda olla teisel. Mõtle, mis on allika motivatsioon – kas ta jagab infot heast tahtest või soovib midagi müüa?
Eesti tervishoiutöötajate kutset saad kontrollida SIIT
Eesti toitumisnõustajate, psühholoogide ja paljude teiste spetsialistide kutset saad kontrollida SIIT
Eesti teadlaste tausta saad uurida SIIT
V – VASTAVUS
Uuri, kas sama infot kinnitavad ka teised eksperdid?
Kontrolli, kas infot kinnitavad tunnustatud rahvusvahelised organisatsioonid (WHO, erialased organisatsioonid jne) või Eesti terviseorganisatsioonid (haiglad, Terviseamet, Tervissekassa, Tervise Arengu Instituut).
Kontrollimiseks võid väidet põrgatada ka mõne tehisaru juturobotiga, kuid siis palu temalt kindlasti ka viiteid, millele saad ka ise pilgu peale heita.
A – AJAKOHASUS
Uuri, kas info on ajakohane ja põhineb uusimatel teadmistel?
Teadus areneb iga päevaga ja arusaamad, mis 10 aastat tagasi olid laialt levinud, on tänaseks päevaks juba ümber lükatud. Seeläbi on sisuloojal kerge tõenduspõhisele allikale viidates mõnda väidet öelda, kuid ta ei arvesta, et uuem teadus on selle ümber lükanud.
Nii arvasid veel natuke aega tagasi ka paljud arstid, et 1 klaas punast veini on südamele hea, kuid tänaseks päevaks on see mitmeid kordi ümber lükatud.
Mida teadus on sinu tervise heaks teinud?
ELUEA PIKENEMINE
Peamised eluea pikenemise põhjused on olnud teaduse ja meditsiini areng (ravimid, hügieen, diagnostika). 130 aastat tagasi Eestis sündides oleks Sinu oodatav eluiga pea 2x lühem kui on tänapäeval. 1897. aastal sündides oli meeste oodatav eluiga 41,9 aasta, naistel 45,5, 2024. aastal aga vastavalt 75,09 ja 83,44. Alates taasiseseivumisest on Eestis elavate inimeste oodatav eluiga kasvanud umbes 10 aastat!
VAKTSIINID
Vaktsineerimisega on Eestist likvideeritud lastehalvatus ning teisi tõsiseid lastehaiguseid esineb vaid üksikjuhtudena, hoides ära lastesurmasid ja haiguste invaliidistavat toimet.
Lastehalvatus on invaliidistav viirushaigus, mille korral viirus ründab meie närvisüsteemi.
986 juhtu 1958 aastal, 0 juhtu alates 1962 aastast.
Leetrid on viirushaigus, mille korral võib esineda raske kopsupõletik ning ka ajupõletik.
22850 juhtu 1965 aastal, 2014.-2024. Keskmiselt 4,7 juhtu aastas.
Uuri rohkem vaktsiinennetatavate haiguste kohta SIIT.
SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
Risk surra ägeda südameinfarkti tõttu on tänapäeval poole väiksem kui 2005. aastal, see on saavutatud tänu pidevale tööle parema ennetusele, diagnostika ja ravi suunas. Arvudest rääkides, siis näiteks 2005. aastal suri 810 inimesti ägeda müokardiinfarkti tõttu, 2024. aastal lahkus seetõttu 391 inimest.
Loe rohkem südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisest SIIT.
TUBERKULOOSI LEVIKU PIIRAMINE
Eesti oli tuberkuloosi levikuga 2000ndate alguses Euroopa tipus, kuid ennetuse ning ravi arenguga on haigestumus langenud pea 10 korda.
Tuberkuloos on bakteriaalne krooniline kopsuhaigus, mis avaldub sageli kopsupõletiku, kaalulanguse, öise higistamisega ja ilma ravita lõpeb enamasti surmaga.
Esmashaigestumuskordaja 100 000 inimese kohta 2000. aastal 45,8 -> 5,2 2024. aastal. Päris numbrites tähendab see 640 esmasjuhtu -> 71 esmasjuhtu.
Uuri rohkem tuberkuloosi vaktsiini kohta SIIT.
Hea haiglaravil viibija!
Põlva haigla soovib teile ravil viibimise ajal osutada raviteenust ühtse meeskonnana, järgides patsiendiohutust ning arvestades teie vajaduste ja soovidega. Patsiendikogemuse parendamiseks vajame teie nõuandeid ja hinnanguid teile osutatud teenuse ja haiglas viibitud aja kohta ning soovitusi teenuse edaspidiseks arendamiseks.
Selleks kutsume teid osalema patsientide rahulolu uuringus.
Uuringu viime läbi ajavahemikul 6. aprill kuni 3. mai ja see puudutab kirurgia, sise- ja taastusravi osakonna statsionaarseid ehk haiglaravil viibivaid patsiente. Küsimustikule vastamine on anonüümne ning selleks kulub kuni 15 minutit.
Ankeedile saab vastata:
Palume teil leida mõni minut aega küsitlusankeedi täitmiseks haiglas viibimise viimastel päevadel või hiljemalt nädala jooksul peale haiglast lahkumist.
Teie arvamus on meile väga oluline!
Ette tänades
Põlva haigla
Põlva haigla juhid kohtusid täna Tervisekassa juhatuse esimehe Siiri Lahe ja partnersuhete juhi Ergo Palloga, et arutada kahepoolset koostööd ning Põlva haigla rolli haiglavõrgu arengusuundades.
Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp andis ülevaate haigla tööst ja tõstatas aruteluteemad, et luua patsientidele veel paremaid ravitingimusi.
„Meil on hea meel olla Tervisekassa partner, oleme viimastel aastatel töömahtu järjepanu kasvatanud ja pakkunud kvaliteetset ravi üha rohkematele patsientidele. Samuti arutasime kogu Eesti tervishoiu rahastamist keerulistes majandustingimustes,“ ütles Raudsepp.
Tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe tunnustas Põlva haigla pühendumist ja ühiskonna vaates mõtlemist, kuidas ressursse paremini kasutada.
„Tervisekassa esmane prioriteet on patsiendile vajaliku kvaliteetse ravi tagamine õigel ajal ja õiges kohas. Samas peame ühiskonnas piiratud ressursside tingimustes andmepõhist otsustustuge kasutama, et jõuda lahenduste ja kokkulepeteni, kuidas süsteem kõige tõhusamalt toimiks. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on kavas tänavu üle vaadata üldhaiglate rollid ja rahastusmudel, aga täna on muudatustest vara rääkida,“ sõnas Lahe.
Ringkäigul Põlva haiglas tutvustas taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik taastuslinnaku kontseptsiooni, mis teeks taastusravi kättesaadavaks kõigi osakondade patsientidele.
Erakorralise meditsiini osakonnas võeti teemaks EMO baasrahastuse muutmine ning siseosakonnas tulid arutlusele aktiivravi, palliatiivravi, elulõpuravi nüansid.
Soovisime uuele Tervisekassa juhile Siiri Lahele tarkust ja jõudu kogu Eesti tervishoiusüsteemi rahastamisel. Kinkisime talle Põlva haigla vihmavarju, mis annab turvatunnet ka kõige tormilisematel aegadel.
Kohtumisel osalesid veel Põlva haigla ravijuht dr Eneli Kaasik, õenduse ja patsiendikogemuse juht Egle Lihtsa, siseosakonna juhataja dr Katrin Keerma, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskuse juhataja Kairi Kivaste, erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Annika Uue, finantsanalüütik Eva Juus ja kommunikatsioonijuht Madis Perli.
