Tag Archive for: Põlvamaa

Põlva haigla tähistas juubeliaastat tänuüritusega töötajatele

 

2025. aastal tähistab Põlva haigla mitut olulist tähtpäeva: täitunud on 80 aastat haigla loomisest, 30 aastat aktsiaselts Põlva Haigla moodustamisest ning 45 aastat praeguse haiglahoone avamisest. Need tähtpäevad rõhutavad haigla pikaaegset panust piirkonna tervishoidu.

„Teeme kummarduse kõigile tänastele haigla töötajatele ja ütleme mõttes aitäh neile, kes on Põlva haiglas töötanud eelmise 80 aasta jooksul. Täna on Põlva haigla kiiresti arenev väike maakonnahaigla täieõiguslikuna riigi haiglavõrgu arengukava haiglate seas,“ ütles Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.

Põlva haigla ajaloo alguseks võib pidada 1944. aasta sügist, mil Võru tänav 15 asuvas endises võõrastemajas avati viie üldvoodi ja kolme sünnitusvoodikohaga statsionaar.

Haigla juubelinädala avas Põlva haigla ajaloole ja tänapäevale pühendatud mälumäng, millele järgnes meeleolukas Alen Veziko kontsert. Lisaks toimuvad töötajatele erinevad töötoad jätkusuutlikkust käsitööst kuni IT ja küberturvalisuseni.

Mälumängu stiilinäited (vastused loo lõpus):

  • Ühes laulus murdis mees ära nii jalaluu, ninaluu, pöidlaluu, reieluu, lõualuu, kaelaluu, teist korda jalaluu, sääreluu, randmeluu, vaagnaluu, sõrmeluu. Nimetage laul ja esitaja.
  • Mida tähendavad need ilusad, ent samas kasutusest välja kukkunud eestikeelsed tervishoiualased sõnad: VÄRIHALVATUS ja VELMEAUTO.

Saada meenutus Põlva haiglast

Saada Põlva haiglale fotosid ja meenutusi haiglast ning tööelust – palume need saata e-posti aadressile info@polvahgl.ee; postiga AS Põlva Haigla, Uus 2, Põlva, 63308 või tuua kohale Põlva haigla registratuuri või juhiabile.

 

Vastused:
Winny Puhh – Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti
VÄRIHALVATUS – Parkinsoni tõbi
VELMEAUTO – Reanimobiil

Avaldatud 02.04.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglas valmisid kaks hospiitsravi palatit

Põlva haigla õendusabi osakonnas valmisid hiljuti kaks ühekohalist hospiitspalatit, milles hakatakse patsientidele pakkuma väärikat ja toetavat elulõpu ravi.

„Oleme uhked, et suudame pakkuda parimat võimalikku hooldust elulõpu teekonnal.  Hospiitsravis keskendume peamiselt vaevuste leevendamisele ning emotsionaalsele ja hingelisele toetusele – seda nii patsiendile kui ka tema lähedastele,“ ütles õendusabi osakonna juhataja-õendusjuht Krister Matto.

Hospiitsravi palatis hoolitsevad patsientide eest haigla arstid, õed, hooldustöötajad, hingehoidja, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut ning vajadusel kaasatakse ka teiste erialade spetsialiste.

Dr Külli Marguse sõnul on hospiitsravi mõeldud inimestele, kellel on ravimatu, progresseeruv või eluohtlik haigus ning kelle eluiga on piiratud. Enamast vajavad hospiitsravi vähihaiged, raske kroonilise haiguse lõppstaadiumis patsiendid ja teised sarnases seisundis inimesed.

„Hospiitsravi fookuses on patsiendi vajadused ja privaatsus. Eesmärk ei ole enam põhihaiguse ravimine, vaid patsiendi elukvaliteedi parandamine – valu ja ebamugavuste leevendamine. Hospiitsravi ei kiirenda ega pikenda elu lõppu,“ tõstis dr Margus esile.

Dr Margus lisas, et haiglas aitab meditsiinipersonal leevendada erinevaid vaevusi nagu tugev valu, õhupuudus, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, suu kuivus, aga ka tõsised nahakahjustused, mis vajavad hoolikat puhastamist ning sidumist.

Paindlikumad külastusajad

„Kuigi patsiendid soovivad enamasti viibida võimalikult kaua kodus, oma tuttavas ja turvalises keskkonnas, siis tuleb ette olukordi, kus kodune hooldus muutub keeruliseks ja läheb tarvis haigla tingimusi ja võimalusi,“ tõdes dr Külli Margus.

Põlva haiglas renoveeriti kaks ühekohalist palatit, mis on sisustatud võimalikult koduselt ja hubaselt. Patsienti ootavad palatis meeleoluvalgustus, televiisor, privaatne tualett ning teraapiline kaaslane robotkoer või -kass, kes pakuvad emotsionaalset tuge ja turvatunnet.

„Hospiitsi külastusajad on tavapärasest paindlikumad. Kokkuleppel personaliga võivad lähedased patsiendi juures viibida kauem ning soovi korral jääda ka ööseks. Selleks oleme palatitesse paigaldanud lahti käiva tugitool-voodi,“ sõnas teenuse koordinaator Krister Matto.

Dr Margus lisas, et elu lõpp ei kulge enamasti nii rahulikult, nagu sageli filmides näidatakse. „Inimene on kahjuks surelik, kuid mitmed haigused oma lõpufaasis põhjustavad olulisi kannatusi. Kuigi tänapäeva meditsiin on teinud märkimisväärseid edusamme, siis paljudest haigustest pole siiski võimalik terveks ravida ning ka inimese organism ei suuda kõigele vastu pidada.“

Põlva haiglas on sise-, kirurgia, õendusabi ja erakorralise meditsiini osakonnad, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus ning taastusravi ja tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonnad. Samuti pakub haigla töötervishoiu, radioloogia- ja labori ning koduõenduse teenuseid.

 

Avaldatud 24.03.2025, autor Madis Perli

Aprillis muutuvad visiidi- ja voodipäevatasud

Alates 01.04.2025 jõustuvad AS Põlva Haigla visiiditasu ja voodipäevatasu muudatused.

1. Visiiditasu suurus
1.1. Ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu on 20 eurot välja arvatud käesolevas korralduses toodud juhtudel.

1.2. Tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku (füsioterapeut, kliiniline psühholoog, logopeed) iseseisvalt osutatud ambulatoorse tervishoiuteenuse visiiditasu tingimused on samad punktis 1.1. nimetatud visiiditasudega.

2. Visiiditasust on vabastatud:
2.1. Ühe Põlva haigla arsti poolt teise Põlva haigla arsti konsultatsioonile suunatud patsiendid
2.2. Teise haigla eriarsti poolt sama eriala eriarsti juurde suunatud patsiendid

2.3. Sama haigusjuhu ajal tagasi kutsutud patsiendid, kellel ei ole möödunud 1 aasta sama haigusjuhu puhul makstud esimesest visiiditasust
2.4. Rasedad, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses rasedusega või sünnitusega
2.5. EMO-sse pöörduvad patsiendid, kui ambulatoorsele teenusele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine Põlva haiglas

2.6. Noortekabinetti pöördujad

2.7. Ämmaemanda iseseisvale vastuvõtule pöördujad

2.8. Õe iseseisvale vastuvõtule pöördujad

2.9. Eriõe iseseisvale vastuvõtule pöördujad

2.10. Sõeluuringule pöördujad, kui osutatav teenus on ainult sõeluuring

2.11. Tubaka- või nikotiintoodetest loobumise nõustamisele pöördujad

2.12. Alkoholitarvitamise häire ravi patsiendid

2.13. Ravikindlustuseta patsiendid, kui nad pöörduvad kas sõeluuringule või EMO-sse

2.14. Tasulise tervishoiuteenuse patsiendid

 

3. Visiiditasu määr 5 eurot kehtib, kui patsient on:

3.1. alla 19-aastane

3.2. rase, v.a. juhul, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses rasedusega või sünnitusega

3.3. alla 1-aastase lapse ema

3.4. üle 63-aastane

3.5. riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni või vanaduspensioni saaja

3.6. töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega isik

3.7. töötu tööturumeetmete seaduse tähenduses

3.8. sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetuse saaja ja tema perekonnaliige, kui isikule või tema perekonnale on ambulatoorse eriarstiabi osutamise kuul või sellele eelnenud kahel kuul makstud toimetulekutoetust

 

4. Tasumine

Visiiditasu saab maksta nii registratuuris kui ka EMO-s sularahas või maksekaardiga.

Vajadusel väljastatakse arve, mille alusel saab tasuda pangaülekandega 7 päeva jooksul.

 

Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses.

 

Küsimuste või pretensioonide korral võtta ühendust info@polvahgl.ee või üldtelefonil 799 9101

Haigla voodipäevatasu suureneb 2,5 eurolt 5 euro peale.

 

Avaldatud 24.03.2025

Põlva valla aasta tegu: Põlva haigla uue erakorralise meditsiini osakonna avamine

Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) avamine valiti Põlva valla aasta teoks 2024!
“Suur aitäh kõigile, kes EMO uuendamisega kokku puutusid! See on olnud meeskonnatöö ja oma suure panuse on jätnud paljud-paljud toredad inimesed, nii puhastusteenistujad, kes remondi ajal pingutasid ehitustolmuga võidu ja kuni haigla nõukoguni välja, kes julges selle otsuse keerulistes majandustingimustes vastu võtta,” sõnas Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp tunnustust vastu võttes.
EMO avamine, oli oluline samm nii haigla kui ka kohaliku elu jätkusuutlikkuse ning kogukonna turvatunde seisukohalt. Eelmisel aastal külastas Põlva haigla EMOt koguni 1000 patsienti ehk 16% rohkem kui aasta varem. Ei, Põlvamaa inimesed ei ole jäänud haigemaks, vaid see näitab usalduse kasvu. Inimene teab, et ta saab Põlva haiglas professionaalset abi ja ei pea jääma oma murega üksi.
Eile, 20. veebruaril toimunud Vabariigi 107. aastapäevale pühendatud Põlva vallavanema Martti Rõigase ja volikogu esimehe Georg Pelisaare vastuvõtul tunnustati aasta tegija tiitliga taastusravi osakonna juhatajat Pärt Prommikut Sinilille taastusravi saali rajamise eestvedamise eest! Palju õnne!
Pildil vasakult Põlva haigla taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik, ravijuht Pirja Sarap, juhatuse liige Kristin Raudsepp, kommunikatsioonijuht Madis Perli, tugiteenuse ja äriarendusjuht Indrek Zvirblis, aasta vabatahtlik – Põlva Toidupank esindaja, kultuuripreemia kultuuri vallas pälvinud Eerika Mark ja kultuuripreemia spordi vallas saanud Indrek Käo. Palju õnne ka teistele tublidele inimestele!
Foto: Taavi Nagel

Avaldatud 20.02.2025, autor Madis Perli

 

Põlva haigla ravijuht dr Pirja Sarap: oluline on haigla järjepidev areng

Põlva haigla ravijuhil dr Pirja Sarapil täitus jaanuaris aasta ametisse astumisest. Uurime ravijuhilt järele, kuidas ta möödunud aastale tagasi vaatab.

Tööle tulles ütlesite, et teie üheks peamiseks ülesandeks saab haigla usaldusväärsuse suurendamine. Kuivõrd on see õnnestunud?

2024. aasta oli Põlva haiglale töine ja edukas aasta. Täna võin kinnitada, et oleme eesmärgi täitnud, haigla usaldusväärsus on tõusnud. Põlvamaa inimene ja ka kaugemalt tulija saab siin professionaalset ravi ja usaldab Põlva haiglat.

Olen sihikindel, et alati alustatu lõpule viia, isegi kui on tagasilööke, need mind ei hirmuta. Rõõme on õnneks rohkem.

Mis teile rõõmu teeb?

Rõõmu teeb esiteks see, et saan Põlva haiglas jätkata oma südamelähedase traumaradioloogi tööd sportlaste vigastustega tegeledes. Alustasime 2024. aastal koostööd jalgpalliklubi Põlva Lootose ja Eesti tugevaima käsipalliklubi Põlva Servitiga, et Põlvas sportivad noored ei jääks abita ja anda panus kogukonnas tervislike eluviiside arendamisse.

Rõõmu teeb veel see, et mind on omaks võetud. Kuigi ravijuhina ei saa alati populaarseid otsuseid teha, siis meeskond on igati toetav ning erimeelsused lahendame rääkides ja selgitades. Rohkem on ikkagi rõõmu ja usaldust ja see hoiab pea selge ja hinge rahul.

Milline on Põlvamaa patsient?

Kuna lisaks ravijuhi ametile jätkan ka oma erialast radioloogi tööd Põlva haiglas, siis arvukad kohtumised patsientidega on andnud märkamise, et Põlvamaa inimene kipub kannatama oma probleemiga mõnikord ehk liiga kaua. Kuna ka minu juured on Kagu-Eestist ja side Põlvamaaga olemas, siis tunnen, et Põlvamaa inimene on minu inimene ja saame lihtsalt ühele lainele.

Patsient, kes Põlvasse tuleb ja lahkub haiglast, kirjutab enamjaolt kiitusi, kuid on ka neid, kes ei ole alati rahul, aga mind on õpetatud lapsepõlvest alates, et asjad tuleb selgeks rääkida, kuni see on mõistetav kõigile ühtemoodi. Oluline on pingelised olukorrad lahendada rahumeelselt ja vahel anda ka järele ja oodata.

Pean väga oluliseks, et juht teeb ka ravitööd, mis aitab pareminin näha kitsaskohti, kuulata patsiente, kohtuda lähedastega, näha osakonna töötajaid teises olukorras. Olles igapäevaselt ravitöö juures, siis usun, et suhtlus on vahetum ja suudan probleeme kiiremini märgata ja edukalt lahendada.

Kuidas aastale tagasi vaatad?

Vaatan esimesele Põlva haigla aastale tagasi tänutundega ja olen tänulik ka oma õpetajatele, kolleegidele ja lähedastele. Varasemas elus saadud kogemused ja võimalused annavad aluse ka Põlva haiglas olulisi arengusamme astuda. Väga edukas on olnud Põlva haigla töötajate arenguvestluste süsteemi käivitamine, mis on selgelt toonud välja kohad, kus saame teha paremini ja mis juba on hästi.

Ravijuhi töö võib-olla ei hakka kohe silma, kuid usun, et sihikindel panustamine on õrnalt siiski tuntav ja liigume õiges suunas. Igapäevane murede ja rõõmude lahendamine on mõnikord väga pikaajaline protsess, kuid lõpplahendused on tihti rõõmutoovad ja seda teekonda väärt.

Mis olid Põlva haigla ravitöös suurimad kordaminekud?

Ravijuhina hindan ja mõõdan ravitööd ja selle edenemist. 2024. aastal täitsime Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu lubatud mahus ning ka ületasime seda olulisel määral. Tõsi, Põlva haiglal on suurem võimekus pakkuda tervishoiuteenuseid kui Tervisekassa soov neid osta.

Ravitöö efektiivsuse ja kvaliteedi seisukohalt on oluline märkida kaasaegse erakorralise meditsiini osakonna (EMO) avamist, mis on sisustatud tänapäevase tehnika ja vahenditega. Haigete käsitlemine on kiirenenud tänu renoveeritud ruumidele ja uuendatud sisseseadele ning loomulikult professionaalsele meeskonnale. Meie EMO külastatavus tõusis aastaga 1000 patsiendi võrra, mida on 16% rohkem kui aasta varem – see näitab selgelt usalduse kasvu.

2024. aastal Põlva haigla statsionaaris ravitud ning haiglast välja kirjutatud 2226 patsienti, keda on 239 võrra 12% enam kui eelneval aastal. Lisaks on 2023. aastaga võrreldes tõusnud aktiivravi haigete arv 12% ja haigete arv statsionaarses õendusabis 11%.

Milline on olnud koostöö osakondadega?

Meil on väga erinevad osakonnad, kuid kõik osakonnajuhid on oma osakondade nägu. Hindan igat osakonna ja üksuse juhti ning nende meeskondi, kes pingutavad iga päev Põlvamaa inimeste heaolu ja tervise nimel.

Uue arenguna alustasime igahommikuse 24h kliinilise töö ülevaate andmisega, mis on parendanud koostööd ja kommunikatsiooni osakondade vahel. 2024. aasta alguses korrastatud haigla struktuur on aidanud selgitada juhtimissüsteemi ja praeguseks töötavad kõik lülid kooskõlas.

Palju on olnud kuulda, et Põlva haigla on saanud uue hingamise. Kuidas teile tundub, on see nii?

Aasta jooksul on tehtud palju tööd, kuid mitmed arendustööd on juba kestnud aastaid, mis on nüüd realiseerunud. Ma arvan, et Põlva haiglat iseloomustab järjepidev areng ja töö parema ravitöö ja -kvaliteedi tagamiseks peab kestma iga minut.

Suure tähelepanu all olid ka tugiteenused. Põlva haiglas töötavad labor ja radioloogia ööpäev läbi, juba Põlvasse tulles nägin suurt potentsiaali, kuidas olemasolevaid seadmeid ja võimalusi paremini ära kasutada.

Näiteks radioloogiliste tööjaamade soetamine oli minu üks hingelähedasi unistusi, mis annab täna parema võimaluse kiiremaks ja kvaliteetsemaks diagnostikaks. Samuti AI kasutamine teise eriala arstidele, kes ei ole õppinud radioloogiks, tihti juhib AI arsti tähelepanu olulisele detailile, mis võimaldab kiiremini jõuda adekvaatse raviotsuseni. Usun, et ämmaemandus- ja günekoloogiakeskusele soetatud uus ultraheli aparaat tõstab läbi kaasaegse diagnostikavõimaluse ravikvaliteeti.

Alustanud on mitmed spetsialistid oma vastuvõtte, tööd alustas uus vaimse tervise meeskond. Arendame edasi nii laste kui ka täiskasvanute taastusraviteenuseid. Teeme ettevalmistusi palliatiivravi alustamiseks ja plaanime lähiajal avada hospiitsravipalatid.

Ravitöö efektiivsusele aitab kaasa ka erinevate töögruppide arendamine kliinilises meditsiinis koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja teiste tütarhaiglatega. Loodud on juba taastusravi ja palliatiivravi töögrupid ning loomisel on sise -ja kirurgiaprofiiliga töögrupid, et ühtlustada meie piirkonnas ravitegevust ja koostööd. Haiglal on regulaarne ja tihe koostöö Põlvamaa perearstide ja pereõdedega.

Palju oleme tegelenud ka värbamisega. Meie arstide ja teiste spetsialistide read on täienenud ja iga liituja annab meeskonnale kompetentsi juurde. Rõõm on näha, et oleme tudengite seas eelistatud koht praktikaks ja residentuuriks.

Kuidas kirjeldad Põlva haiglat? Mis teeb selle eriliseks?

Ma arvan, et Põlva haigla teeb eriliseks selle kompaktsus ja inimesed. Ma ei ole üheski nii väikeses haiglas varem töötanud, kuid Põlva haiglas tunned, et oled tõesti südamega hoitud. Näen osakondades aina enam säravamaid silmi. Seda seisundit tuleb hoida, väärtustades igat töötajat ja tema panust.

Eks ikka alguses oli harjumatu, et vahemaad ühest kohast teise on lühikesed. Kuigi meil pole alati kõigi seadmete kõige uuemaid mudeleid, siis see õpetab ja arendab leidlikust, harjutab olemasolevaga hakkama saama. Parendame ja täiendame tingimusi vastavalt üldhaigla vajadustele.

Aitäh Põlvamaa Inimene ja Põlva haigla, et naeratate mulle vastu ja koos saame jõudsalt edasi.

 

Avaldatud 20.02.2025

Foto: Siim Kinnas

Järgmine doonoripäev tuleb juba 17.02.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus ootab juba esmaspäeval 17. veebruaril Põlva haiglasse doonoripäevale.

Kell 10.00-13.00 Põlva haigla 1. korrusel ruumis 191 (õppeklass).

Täiendav info: www.kliinikum.ee/verekeskus

 

Avaldatud 11.02.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle BIOANALÜÜTIKUT

Põlva haiglas töötab labor ööpäevaringselt. Labor on varustatud kaasaegsete seadmete ja analüsaatoritega. Teostame hematoloogia, kliinilise keemia, immuunhematoloogia uuringuid, osaliselt käsitööna.

Sinu peamisteks tööülesanneteks on laboriuuringute teostamine, seadmete igapäevane hooldamine, kontrollimine ja tööks ettevalmistamine. Vajalik on valmisolek nii veeni- kui kapillaarvere võtmiseks.

OLED EDUKAS KANDIDAAT KUI:

  • omad erialast kõrgharidust (võib olla lõpetamisel, sobib ka loodusteaduste valdkond);
  • Sul on hea suhtlemisoskus ja pingetaluvus;
  • oskad kasutada arvutit;
  • oled algatusvõimeline, järjekindel ja hea pingetaluvusega.

HAIGLA POOLT PAKUME:

  • täistööajaga vahetusega tööd (võimalik ka osakoormusega);
  • arengule suunatud tööd;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel.

SOOVID ROHKEM INFOT?

Sinu küsimustele vastab vastutav bioanalüütik Liina Küttis e-posti teel liina.kyttis@polvahgl.ee või telefonil 799 9169.

Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus personalispetsialistile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 11.02.2025, autor Madis Perli

Annetus aitab Põlva haiglas toetada laste taastavat ravi

Põlva haiglale annetati haigete ja erivajadustega laste taastusravi ja rehabilitatsiooniga tegelemiseks heategevuskampaania „Koos on kergem“ abil 1000 eurot, mille andis üle Põlva Selveri juhataja Merike Arula.

Kampaania toel soetab Põlva haigla laste kiireks taastumiseks vajalikud abivahendid, nagu sensoorne tegevusaluse koos valguslaua ja erinevate vahenditega ning erinevad liikumise abivahendid, näiteks lastele mõeldud spetsiaalse tugiraami.

Tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle sõnul aitab sensoorne valguslaud lapsi arendada ja suurendada hakkamasaamist.

„Sensoorne valguslaud on mitmekülgne õppevahend, mida saab kasutada erineval moel tegevuste läbiviimiseks, et arendada lapse käelisi oskusi, samuti käe ja silma koostööd, õppida põnevalt loendamist, sorteerimist, viia läbi käelisi ja kunstilisi teraapiaid ja palju muud,“ ütles Olle.

Sensoorset valguslauda hakkavad kasutama lapsed, kes vajavad oskuste õppimiseks tegevusterapeudi abi. Läbi teraapia tulevad lapsed igapäevaselt paremini toime nii kodus, koolis kui lasteaias. Tihti vajavad meie abi lapsed, kes on püsimatud, keskendumisraskustega ning kellel on vaja arendada käe ja silma koostööd.

Taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommiku sõnul aitab toetus täiendada laste liikumise abivahendite valikut.

„Spetsiaalsed laste liikumisvahendid aitavad toetada laste taastumist ja parandada laste funktsionaalset võimekust,“ sõnas Prommik.

Selver müüs kampaania „Koos on kergem“ raames heategevustooteid ning kogus sularahalisi annetusi, millest 1000 eurot annetati Põlva haiglale. Annetust kasutatakse lastele mõeldud vahendite täiendamiseks.

Oleme väga tänulikud Selverile kampaania läbiviimise ja aastatepikkuse toetuse eest!

Avaldatud 05.02.2025, autor Madis Perli

Tule noortenõustaja vastuvõtule

Ämmaemanduskeskuse noortenõustamise kabinetti on oodatud alla 27-aastased noored olenemata nende soost. Kabinetis võtab vastu ämmaemand, kellega saab usalduslikus keskkonnas vestelda järgmistel teemadel:

  • seksuaalsus ja lähisuhted;
  • seksuaalne identiteet;
  • murdeea muutused, suguline küpsemine;
  • seksuaalsel teel levivad infektsioonid;
  • rasestumisvastased vahendid;
  • oodatud või planeerimata rasedus.

Visiidi käigus on võimalik teostada günekoloogiline läbivaatus ning võtta analüüse sugulisel teel levivate infektsioonide tuvastamiseks.

 

Broneeri aeg:

Veebis: polvahgl.bronn.ee

Ämmaemanduskeskuse numbril: 799 9129

Haigla üldregistratuuri numbril: 799 9198

 

Esmaseks konsultatsiooniks kirjuta meile: noortekabinet@polvahgl.ee

 

Noortekabinetti on eraldi privaatne sissepääs kohe ämmaemanduskeskuse sissepääsu kõrval.

 

 

Avaldatud 28.01.2025, autor Madis Perli

Aasta esimene doonoripäev on kohe käes

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus ootab juba esmaspäeval 20. jaanuaril Põlva haiglasse aasta esimesele doonoripäevale.
 
Kell 10.00-13.00 Põlva haigla 1. korrusel ruumis 191 (õppeklass).
 
Täiendav info tel. 731 9362 www.kliinikum.ee/verekeskus
 

Avaldatud 17.01.2025, autor Madis Perli