Tag Archive for: Põlva Haigla

Aasta esimene doonoripäev on kohe käes

/in /by

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus ootab juba esmaspäeval 20. jaanuaril Põlva haiglasse aasta esimesele doonoripäevale.
 
Kell 10.00-13.00 Põlva haigla 1. korrusel ruumis 191 (õppeklass).
 
Täiendav info tel. 731 9362 www.kliinikum.ee/verekeskus
 

Avaldatud 17.01.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla avas Sinilille taastusravi saali

/in /by

Põlva haigla avas 8. jaanuaril Sinilille taastusravi saali, mis teeb kvaliteetse taastusravi abivajajatele kättesaadavamaks.
Sinilille kampaania läbiviijate ehk Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu ja kõigi annetajate abil rajas Põlva haigla Sinilille taastusravi saali. Taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommiku sõnul suurendab vastloodud saal kvaliteetse taastusravi kättesaadavust Eestis.
„Taastusravi on kättesaadavam, sest saal on mõeldud kasutamiseks kõigi haigla osakondade patsientidele. Tänu Sinilille kampaaniale on saal varustatud tänapäevaste taastusravi seadmetega, mis võimaldavad taastusravi täpsemini doseerida ja selle tulemuslikkust objektiivsemalt mõõta,“ sõnas Prommik.
Sellest tulenevalt on haiglal võimalik pakkuda taastavat ravi ja seda läbi viia erinevates osakondades, näiteks sise-, kirurgia ja õendusabi osakonnas ja loomulikult taastusravi osakonnas, mis juba varem pakkus laste ja täiskasvanute taastusravi ja seda kõikides ravitüüpides: ambulatoorne, päevane, statsionaarne ja koduteenused.
Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimehe Enn Adosoni sõnul läks Sinilille kampaania tänavu edukalt ja see võimaldas lisaks kaitseväe veteranidele panustada ka Põlva haigla taastusravi võimekuse arendamisse.
„Meil on siiralt hea meel, et saime Põlva haigla taastuslinnaku projekti koos kõikide annetajatega aidata. Ma arvan, et kõik mis läheb taastusravi toetamiseks, läheb alati õigesse kohta,“ ütles Adoson ja lisas: „Toetus pole mõeldud mitte ainult veteranidele, vaid tahame, et sellest saaksid osa ka kõik teised abivajajad. Loomulikult ilma heade annetajateta me ei oleks nende eesmärkideni jõudnud. Suur tänu kõikidele annetajatele.“
Kvaliteetsem ja täpsem taastusravi
Sinilille toetuse abil soetas haigla vajaliku seadmepargi, millega täideti esimesed teraapiasaalid. Prommiku sõnul aitavad uued seadmed parandada nii inimeste liikumisvõimet kui ka suurendada lihastöö koordinatsiooni ja tugevust.
Sinilille taastusravi saal koos sisustusega maksis 51 000 eurot, millest 38 000 tuli Sinilille kampaaniast ja 13 000 saali renoveerimine, mille haigla tasus oma vahenditest. Sinilille toetusraha eest soetas haigla mitmeid seadmeid: seisulaua, dünamomeetrid, plokkmasinad, elektromüograafid, elektromüostimulatsiooni aparaadid, käte ja jalgade trenažöörid, teraapiatrepi ja veel sadakond väiksemat treeningvahendit.
„Elektromüograafid ja dünamomeetrid võimaldavad väga täpselt hinnata lihaste funktsioneerimist ja leida optimaalseima viisi nende funktsiooni taastamiseks. Selle kõige tulemusena võidavad patsiendid, kes saavad kvaliteetsemat ravikäsitlust ja seda mistahes osakonnas viibides,“ sõnas Prommik.
Sinilille saali saab kasutada 3-5 patsienti ühel ajal ehk kokku 160 patsienti nädalas ja 8000 taastusravi sessiooni aastas.
Põlva haiglas on sise-, kirurgia, õendusabi ja erakorralise meditsiini osakonnad, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus ning taastusravi ja tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonnad. Samuti pakub haigla töötervishoiu, radioloogia- ja labori ning koduõenduse teenuseid.

Avaldatud 08.01.2025, autor Madis Perli

Kristin Raudsepp: tervishoiusüsteem peab olema ühtne!

/in /by

Meditsiiniuudiste aasta meditsiinimõjutaja konkursil teisele kohale jõudnud Põlva haigla juhi, Kristin Raudsepa puhul tõstsid hääletanud esile tema avatust, tähelepanelikkust ja tarkust, inimeste inimene olemist ning haigla maine tõstmist.

Eesmärk meditsiinikeskust töös hoida ja arendada
Kui uurime, mis Raudseppa Põlva haigla juhiks minema motiveeris ja kas ta on tehtud otsusega rahul, vastab ta, et ei ole Põlva või Tallinna meditsiini, vaid üks Eesti tervishoiusüsteem. “On targemate otsustada, kuidas tervik Eesti kaugematest otstest kokku siduda. Olen alati tahtnud meditsiinis olla ja annan endast tänapäevase meditsiinikeskuse töös hoidmisel ja arendamisel parima,” sõnab ta.
Nii ravimiametit kui ka Confido meditsiinikeskust juhtinud Raudsepa sõnul kasvab kogemus kiht kihi haaval ja ta on tänulik nii riigi tasandilt, rahvusvahelisest suhtlusest kui ka eraettevõtlusest saadud kogemuse eest. “Küllap saaks haiglat juhtida ka selle kogemuseta, aga olen kindel, et nii näen asjade põhjuseid ja puude taga metsa kiiremini,” lisab haiglajuht.
Tervik peaks harmooniliselt kokku mängima
Haiglas kurvastavate asjade küsimuse peale ütleb Raudsepp, et on pigem üllatunud mõne õigusakti läbisurumisest ja läbimõtlematuste jätmisest haiglate õlgadele. “Kõik töötavad oma ressursside piires ja väikses riigis peaks tervik kokku mängima harmooniliselt, mitte käratsedes, patsienti solgutades või teisi siunates. Kui midagi on halvasti, tuleb see korda teha!” selgitab ta.
“Väikses kohas pole inimesed üksnes diagnoos. Head meelt teevad lood, kus tänu kolleegidele on saanud abi ja järje peale inimesed, kes olid kaotanud lootuse keerulisest meditsiinisüsteemist läbi murda,” räägib naine enim rõõmu tegevast.
Kvaliteetne igapäevatöö ja arendused
Põlva haiglas on saanud värskenduse EMO ja värvatud häid spetsialiste, ent Raudsepa sõnul oodatakse haiglalt eelkõige igapäevatöö kvaliteetselt tegemist. “Arendustes loodame edasi liikuda nii laste kui ka täiskasvanute taastusraviga ja suur nõudlus on inimväärse hospiitsravi järele. Võimaluste avanedes tuleb tegeleda ka amortiseerunud majakarbiga,” räägib ta.
Tark oleks ülesehitatut hoida
Raudsepp ütleb, et seni kuni riigil pole paremat plaani, kuidas 24 000 Põlvamaa elanikku mõistlikul moel arstiabi saaksid, oleks tark ülesehitatut hoida, mitte iga päev toolil jalgu saagida. “Haigla uksed võib ju laudade või rahakärbetega kinni lüüa, kuid see ei tee olematuks inimeste haigusi – siis peab nendega tegelema keegi teine ja ravijärjekorrad pikenevad. Lisaks tuleb ligi 30% Põlva haigla patsientidest teistest maakondadest: suvisel ring- või talvisel suusareisil olijad tahavad võimalikult kiiret ja lähedast arstiabi. Seega peab Eestis olema ühtne tervishoiusüsteem!”
Hääletanud Raudsepast:
* oluliselt tõstnud haigla mainet;
* haiglat nähtavalt ja tuntavalt mõjutanud;
* tubli inimene õigel kohal;
* avatud ja tähelepanelik juht, kes seisab oma asutuse kestvuse ja arengu eest;
* innovatiivne, empaatiline ja armas päeva rõõmsaks tegija;
* tark ja tasakaalukas juht, kelle meeskonnas on hea töötada;
* tema tegevused juhina on näidanud, et ka väikesed võivad olla suured;
* inimeste inimene, avatud suhtleja, tark ja kogenud juht;
* arendanud maakondlikule haiglale perspektiivikat suunda, taastusravi ja rehabilitatsiooni teenuseid, parendades samas maakondlikule tasandile väga olulisi teenuseid, nagu esmane meditsiiniline abi ning säilitades sisehaiguste osakonda ja järelravi võimalusi;
* toetab, mitte ei lammuta ning lähtub tegevustes reaalsest olukorrast;
* väga tubli ja töökas inimene;
* hea ja õiglane juht;
* paneb esmakordselt koduhaigla üle uhkust tundma ja toidab usku, et haiglast saab kaasaegne maakonnahaigla.

Lugu avaldatud 19.12.2024 Meditsiiniuudistes, autor Margot Vent.

Jõulukampsunite päeval toetasime Põlva valla vähekindlustatud noori

/in /by

Põlva haigla tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle, Põlva valla noorsootöö keskuse juhataja Kristel Kolberg ja noosootöötaja Katrin Sakson annetusega.

Jõulude eel korraldasime traditsioonilise jõulukampsunite päeva heategevuskampaania! Tänavu kogusime annetusi paarikümnele vähekindlustatud noorele vanuses kuni 26 eluaastat. Koostöös Põlva valla noorsootöö keskusega jõuavad annetused abivajajateni.

Põlva haiglast olid annetusi üleviimas tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle ja kommunikatsioonijuht Madis Perli, kuid kogu panus läheb haigla headele töötajatele, kes võtsid kampaaniast osa ja tõid kogumiskasti erinevaid hügieenivahendeid, aga ka šokolaadi ja piparkooke.

Põlva valla noorsootöö keskuse juhataja Kristel Kolbergi sõnul valmistab noorte märkamine heameelt.

“Tõesti minu siiras tänutunne kõikidele nendele inimestele, kes panustasid ja kindlasti saavad paljude noorte jõulud palju-palju rõõmurohkemaks,” ütles Kolberg ja lisas: “Paraku meil on noori, kellel ei jagu vahendeid sellisteks elementaarseteks asjadeks, nagu šampoonid, hambaharjad, hambapastad. Hügieen on paraku selline teema, mis jääb tihti tahaplaanile, kui muud mured on palju suuremad. Meil töötab sellest aastast noorte heaoluspetsialist, kelle kaudu jõuame ka vähekindlustatud noorteni.”

Põlva Haigla töötajad saadavad jõulutervitusi!

Hea tuleb ringiga tagasi

Jõulukampsunite päev kulmineerus ootamatu Põlva Motoklubi esinduse külastusega, kes seisid hea selle eest, et pühade ajal haiglas viibivad lapsed tunneksid jõuludest rõõmu! Suur aitäh!

 

Avaldatud: 20.12.2024, autor: Madis Perli

Põlva haiglaga liitus kliiniline psühholoog Heddi-Liis Laurits

/in /by
Tänasest alustas Põlva Haiglas tööd kliiniline psühholoog Heddi-Liis Laurits. Palusime Heddi-Liisil vastata mõnele küsimusele, et saaksime temaga lähemalt tuttavaks.

Kuidas ise ennast kirjeldad?

Ma olen inimestega tööd terve elu nautinud. Varasemalt töötasin Viljandi haiglas laste, noorukite ja täiskasvanutega, nii individuaalselt kui ka pereteraapia raames. Enne kliinilise psühholoogi töösse sukeldumist töötasin jaemüügis, kus olin meeskonna juht ja arendasin koolitusvaldkonda.

Millega Põlva haiglas tegelema hakkad?

Põlva haiglas hakkan pakkuma kliinilise psühholoogi teenust (sh pereteraapiat, individuaalteraapiat ja läbi viima uuringuid), lisaks saan aidata kaasa vaimse tervise valdkonna arendamisele, mis tundub minu jaoks eriliselt põnev.

Mida teed töövälisel ajal?

Töövälisel ajal veedan palju aega pere ja sõpradega. Proovin võimalikult palju käia teatris, nautida toredaid õhtuid sõprade ringis, koos süüa teha või liikuda õues. Ma naudin kodu sisustamist, meeldib käia vanavara ja taaskasutusmööbli kauplustes, et koju tuua midagi huvitavad, mida ise restaureerida.

Ja lõppu üks soov Põlva haigla töötajatele:

Ma soovin, et Põlva Haigla töötajad tunneksid end hoituna ja väärtuslikena – töö patsientidega võib olla väga pingeline ning vaimselt kurnav, loodan et iga inimene leiab endale oma viisid kuidas taastuda ja iseend hoida.

 

Soovime Heddi-Liisile toredat sisseelamist!

 

Avaldatud: 05.12.2024, autor: Madis Perli

Põlva haigla avas naistele olulise teenuse

/in /by

Põlva haigla taastusravi osakond alustas vaagnapõhja füsioteraapia teenuse osutamisega naistele. Teraapiat viib läbi füsioterapeut Liina-Mari Roolaht, kelle sõnul on vajadus vaagnapõhja füsioteraapiale suur.

„Usun, et paljud naised, kellel on günekoloogilisi probleeme, saaksid vaagnapõhja kaebustega tegeleva spetsialisti konsultatsioonist abi. Selge diagnostika tarbeks ning günekoloogiliste uuringute vajadusel võiks eelnevalt käia naistearsti juures kontrollis,“ sõnas Roolaht.

Millised on peamised näidustused vaagnapõhja füsioteraapiaks? „Peamiselt igapäevaelu ja toimetulekut piiravad probleemid nagu uriinipidamatus ehk inkontinents, roojapidamatus, defekatsioonihäired, vaagnaorganite allavaje, vaagna-, alakõhu-, alaseljavalu, seksuaalfunktsiooni häired, aga ka rasedusaegne suunamine ja sünnitusjärgne taastumine ning kõhu sirglihaste lahknevus ehk diastaas,“ nimetas Roolaht.

Vaagnapõhja füsioteraapiaks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri iseseisvale füsioterapeudi vastuvõtule. Saatekirjas tuleb märkida ära vaagnapõhja füsioteraapia vajadus. Tasulisele vastuvõtule tulles pole saatekiri vajalik.

Vastuvõtule broneerimiseks helistada taastusravi registratuuri numbril 799 9184. Vastuvõtt toimub taastusravi ambulatoorses osakonnas, Põlva haigla teisel korrusel, ruumis 2192. Patsiendile visiiditasu ei ole.

 

Avaldatud: 03.12.2024, autor: Madis Perli

Ämmaemandusjuhina alustas tööd Kairi Kivaste

/in /by

Tänasest alustas Põlva haiglas tööd ämmaemandus- ja günekoloogiakeskuse juhataja-ämmaemandusjuht Kairi Kivaste. Palusime värskel ämmaemadusjuhil vastata mõnele küsimusele, et saaksime temaga lähemalt tuttavaks.

Kuidas ise ennast kirjeldad?

Olen avatud, hooliv, aus ja kirglik ämmaemand ning armastan oma tööd kogu südamest. Olen töötanud nii suures haiglas, erakliinikus kui ka tervisekeskuses. Põhiliselt olen jälginud rasedaid, kuid väiksema koormusega olen tegelenud ka noorte seksuaalnõustamise, emakakaelavähi sõeluuringu, rinnavähiskriiningu ettevalmistuse ja palju muuga. Mulle on suurt naudingut pakkunud ka lektoritöö perede sünnituseks ettevalmistamiseks.

Millega Põlva haiglas tegelema hakkad?

Põlva haiglasse oodatakse mind ämmaemandus- ja günekoloogiakeskust juhtima ning tegema emakakaelavähi skriiningut ja noortenõustamist.

Mida teed töövälisel ajal?

Töövälisel ajal naudin sõprade- ja lähedaste seltskonda, jalutan koeraga ja kuulan taskuhäälinguid. Hetkel on meie pere suurim fookus saada valmis kodu Tartus Supilinna südames.

Ja lõppu üks soov Põlva haigla töötajatele:

Kolleegidele soovin, et algav jõulukuu tooks teile kamaluga hingerahu, naeru, sädelust ja soojust.

 

Soovime Kairile edu ja põnevust uues ametis!

Avaldatud: 02.12.2024, autor: Madis Perli

Põlva haigla ja Põlva Serviti sõlmisid koostöölepingu

/in /by
Põlva haigla ja 18-kordne Eesti meister Põlva Serviti käsipalliklubi sõlmisid hooaja ühe tähtsaima mängu eel koostöölepingu, mille raames asub Põlva haigla Servitit meditsiinialaselt nõustama ja abistama.
 
„Meil on hea meel asuda toetama Eesti parimat käsipalliklubi, et üheskoos edendada kogukonnas tervislikke eluviise. Teadagi suurenevad profispordi koormustega vigastuste ja traumade oht, mistõttu saame Põlva Serviti meeskonnale olla abiks just vigastuste ennetamisel ja õige raviteekonna leidmisel. Kui midagi juhtub, siis oleme alati olemas ja aitame mängijad kiiresti palliplatsile tagasi,“ ütles Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.
 
„Nii riiklikul kui ka Balti ja Euroopa tasandil sportimine nõuab mängijatelt maksimaalset füüsilist pingutust, mistõttu on vigastuste ennetamine ja kiire taastumine meie klubi jaoks üliolulised. Koostöö Põlva haiglaga annab meile kindluse, et meie mängijad saavad parimat võimalikku abi ja tuge,“ sõnas Põlva Käsipalliklubi president Andres Neeme.
 
Põlva haiglas on sise-, kirurgia, õendusabi ja erakorralise meditsiini osakonnad, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus ning taastusravi ja tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonnad. Samuti pakub haigla töötervishoiu, radioloogia- ja labori ning koduõenduse teenuseid.
 
Põlva Serviti on valitsev Eesti meister käsipallis. Tänavu kevadel krooniti Serviti 18. korda Eesti meistriks. Sellel laupäeval 23. novembril kohtub Põlva Serviti EHF European Cupi kolmandas ringis Türgi tippklubi Besiktasega. Kohtumine toimub Põlvas, Mesikäpa hallis algusega kell 17.00.
 
Foto: Arvi Sirm / Eesti Käsipalliliit

Avaldatud: 21.11.2024, autor: Madis Perli

Põlva haigla pälvis Äripäeva Põlvamaa TOPis kolmanda koha

/in /by
Põlvamaa ühe suurima tööandjana oleme tänulikud tunnustuse eest ja jätkame samas vaimus, et saaksime pakkuda patsientidele ja klientidele kvaliteetset ravi ning vajalikke teenuseid.
 
Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võeti 2023. aasta müügitulu, müügitulu kasv võrreldes 2022. aastaga, 2023. aasta kasum enne makse, kasumi kasv võrreldes 2022. aastaga, rentaablus aastal 2023 ja ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta 2023. aastal.
 
Kokku on edetabelis 108 Põlvamaa ettevõtet. Edetabelis jäid Põlva haigla ette Eesti Muna OÜ ja Resand AS. Kiidusõnad ka neile!

Avaldatud: 05.11.2024, autor: Madis Perli

Põlva haigla kirurg dr Enno Toss suundub teenitud pensionile

/in /by

Põlva haigla üldkirurg dr Enno Toss (75) alustas Põlva haiglas tööd 1981. aasta 1. septembril ning panustas haigla ellu 43 aastat.

Tõrvast pärit kirurg jõudis Põlva haiglasse oma abikaasa Tiiu kaudu, kes oli juba Põlvas tööl. „Mind võeti siin lahkelt vastu. Haiglahoone polnud päris valmis veel ja nii käisin Räpinas valveid tegemas,“ meenutas dr Toss.

Arstiks saamine oli dr Tossile juhuslik. „Sõitsin Ikaruse bussis Tartu poole ja mõtlesin ise ka, et mida ma teen. Kuid sisseastumiskatsed läksid edukalt ja sain õppima. Kirurgia poole just kutsuski see, et töö tulemus on kohe näha,“ tõdes dr Toss.

Kui vaadata tagasi, mis 43 aastaga Põlva haiglas muutunud on, siis tõi dr Toss välja asjaolu, et kirurgia osakonnas on jäänud voodikohti vähemaks. „Kirurgiale oli eraldatud kaks pikka koridori, kuid samas viibisid patsiendid haiglas kauem. Operatsioonidest taastuti haiglas tavaliselt nädala, kui täna sarnastel protseduuridel oleks see üks-kaks päeva. Palk ju jooksis, neil polnud kiiret tagasi tööle,“ nentis dr Toss naerdes.

Dr Tossi pensionile suundumist tulid meeles pidama lisaks haigla juhtkonnale kümmekond kolleegi kirurgia osakonnast ja osakonna juhataja dr Silver Merisalu, kelle kohta oli kirurgil ainult häid sõnu. „Dr Merisalu on olnud minu parim ülemus! Mul on hea meel, et ta tuli ja antagu talle palju energiat tegutsemiseks,“ soovis dr Toss.

Tervis küll ei lase dr Tossil oma meelisalade tennise ja suusatamisega tegeleda, kuid suure krimkade lugejana on muutunud raamatukogus käimine tema sagedaseks harrastuseks. Kolleegidel soovitab dr Toss lugeda aga Ann Grangeri ja Dan Browni raamatuid.

Dr Enno Toss on olnud Põlva haigla nõukogu liige aastatel 1996-1997 ja 2000-2016. Põlva linn omistas 2011. aastal dr Tossile Põlva linna kõrgeima autasu, linna aumärgi.

Põlva haigla tänab dr Enno Tossi haigla arengus osalemise eest ja soovib tegusat pensionipõlve!

 

Avaldatud: 02.10.2024, autor: Madis Perli