Tag Archive for: Põlva

Jõulukampsunite päeval toetasime Põlvamaa vähekindlustatud noori

/in /by

Tänase jõulukampsunite päeva raames kogusime heategevuskampaania käigus annetusi ligi 60 vähekindlustatud noorele vanuses kuni 26 eluaastat. Koostöös Põlva valla Noorsootöö Keskusega jõuavad annetused abivajajateni.
 
Põlva haiglast olid annetusi üle andmas tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle, tugiteenuste- ja äriarendusjuht Indrek Žvirblis ja kommunikatsioonijuht Madis Perli, kuid kogu panus läheb haigla headele töötajatele, kes võtsid kampaaniast osa ja tõid kogumiskasti erinevaid hügieenivahendeid, aga ka šokolaadi ja piparkooke.
 
Põlva valla noorsootöö keskuse noorte heaolu spetsialisti Kris Vagula sõnul annab selline märkamine noortele lootust ja turvatunnet.
 
“Need noored on hariduselust välja langenud. Paljudel juhtudel ei saa noored isegi kodust vanematelt kingitust. Mõnikord ei suuda ta aitäh öelda, sest see on nii ootamatu. Kuid silmadest on näha, et see läheb neile väga korda,” sõnas Vagula ja lisas, et esimesed pakid on juba jõudnud noorteni.
 
#südamegahoitud
Avaldatud 19.12.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglat külastas Sotsiaalministeeriumi kantsler

/in /by

15. detsembril külastas Põlva haiglat Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa. Kohtumisel räägiti Põlva haigla rollist ja võimalustest ning tuleviku arengutest nii riigis kui maakonnas.

Põlva haigla juhatuse liikme Kristin Raudsepa sõnul on Põlva haigla olulisust selgelt näha.

„Meie nägemus on olla kaasaegset ja kvaliteetset ravi pakkuv haigla. Meil jätkub tööd, patsiente, kliente ja meditsiinitöötajaid, aga oleme ka rahastamise ja tervishoiukorralduse osas väljapakkunud erinevaid lahendusi kuidas nappi ressurssi mõistlikumalt jagada. Näitena võib tuua taastusravi võimestamise, mis on riigile sotsiaalmajanduslikult kasulik, aidates kaasa inimeste toimetulemisele ja tööle naasmisele ning vähendaks lähedaste hoolduskoormust ning riigi kulu sotsiaalsele abile,“ ütles Raudsepp

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa kinnitas, et Põlva haigla areneb õiges suunas, mis on kooskõlas parasjagu töös oleva haiglavõrgu arengukava plaanidega ning sooviga täpsemalt sõnastada ootused haiglatele.

„Põlva haigla on juba keskkonnahoidlik haigla ja hea on näha, et iga-aastaselt hinnatud keskkonna jalajälje alusel on sel korral kasvuhoonegaaside jalajälg vähenenud 5%. Samuti arutasime ka võimalusi konstruktiivseks koostööks Tartu Ülikooli Kliinikumiga, mis annaks patsiendile paremaid ravivõimalusi nii kodulähedaselt kui kõrgemas ravietapis,“ sõnas Mändmaa.

Kohtumisel osales ka Põlva haigla taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik.

Avaldatud 15.12.2025, autor Madis Perli

Laborisse on oodatud tööle BIOANALÜÜTIK

/in /by

Põlva haigla laborisse on oodatud tööle BIOANALÜÜTIK

Põlva haiglas töötab labor ööpäevaringselt. Labor on varustatud kaasaegsete seadmete ja analüsaatoritega. Teostame hematoloogia, kliinilise keemia, immuunhematoloogia uuringuid, osaliselt käsitööna.

Sinu peamisteks tööülesanneteks on laboriuuringute teostamine, seadmete igapäevane hooldamine, kontrollimine ja tööks ettevalmistamine. Vajalik on valmisolek nii veeni- kui kapillaarvere võtmiseks.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
  • omad erialast kõrgharidust (võib olla lõpetamisel, sobib ka loodusteaduste valdkond);
  • Sul on hea suhtlemisoskus ja pingetaluvus;
  • oskad kasutada arvutit;
  • oled algatusvõimeline, järjekindel ja hea pingetaluvusega.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täistööajaga vahetusega tööd (võimalik ka osakoormusega);
  • arengule suunatud tööd;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

Kandideerimise tähtaeg: 09.01.2026

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab vastutav bioanalüütik Liina Küttis e-posti teel liina.kyttis@polvahgl.ee või telefonil 799 9169.
Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee.
 
Avaldatud 11.12.2025, autor Madis Perli

Kardioloog dr Anu Mikk: koormustest aitab tuvastada võimalikke südame- ja veresoonkonna probleeme

/in /by
„EKG-koormustest on diagnostiline uuring, mille käigus hinnatakse südame tööd füüsilise pingutuse ajal. Uuringu eesmärk on tuvastada võimalikke südame- ja veresoonkonna probleeme ning hinnata koormustaluvust ja koormusjärgset taastumist. Tervetel kaebusteta inimestel saab koormustestiga hinnata kehalist sooritusvõimekust,“ kirjeldasid Põlva haigla kardioloog dr Anu Mikk ja funktsionaaldiagnostika kabineti õde Merli Uutmann.
Test viiakse läbi koormusrajal kõndides ja seal hinnatakse:
  • südame koormustaluvust
  • vererõhu ja pulsi reaktsiooni koormusele
  • südamerütmi ja võimalikke rütmihäireid
  • südamelihase verevarustust
Testi pikkus sõltub patsiendi koormustaluvusest ja testi ajal tekkivatest muutustest, kuid enamasti kestab koormustest koos taastumisega 30 minutit. Uuringu tulemused edastatakse peale testi raviarstile (perearst/eriarst), kes selgitab uuringu tulemusi ja edasist raviplaani.
Koormustestiks vajalik ettevalmistus:
  • Testile tulles on vajalik mugav või sportlik riietus ning kõndimiseks sobivad vahetusjalanõud.
  • Enne uuringut on lubatud kerge eine ja vedeliku tarbimine, kuid paar tundi enne ei ole soovitav tugevasti süüa.
  • Vältida kohvi joomist ja suitsetamist vahetult enne uuringut 1h jooksul.
  • Uuringu päeval võtke oma tavapärased ravimid (kui teie raviarst ei ole soovitanud teisiti).
  • Koormustest tuleks edasi lükata ägeda haigestumise korral (palavik, köha, nohu) ning väljendunud kehvveresuse korral.
Koormusteste teostatakse Põlva haigla 2. korrusel funktsionaaldiagnostika kabinetis nr 2222.
Testile saamiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Lisaks on võimalik tulla tasulisele koormustestile, sellisel juhul pole saatekiri vajalik.
Registreerimine uuringule ja lisainfo funktsionaaldiagnostika kabineti numbril 799 9163 (E-R 08.00-16.00).

 

Avaldatud 10.12.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla ravijuhiks saab dr Eneli Kaasik

/in /by

Põlva haigla ravijuhiks valiti dr Eneli Kaasik, kes on erialalt anestesioloog ja omab pikka kogemust Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivravi osakonna arsti ja õppejõuna.

„Ravijuht vastutab kogu haigla ravitöö, tervishoiuteenuste arendamise ja ravikvaliteedi eest. Tõstan esile dr Kaasiku õppimis- ja arenguvõimet ning olen kindel, et ta aitab Põlva haiglal astuda järgmised sammud,“ ütles Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.

Põlva haigla uus ravijuht Eneli Kaasik soovib ametis rakendada juhtimise ja kogukonna kaasamise kogemust, et arendada inimesekeskset ja tõenduspõhist ravi.

„Tahan luua väärtust, kus haigla siht paneb ka meeskonnal silmad särama. Põlva haigla on jätnud mulle väga positiivse mulje – siin nähakse meeskonnatöö tähtsust, mõeldakse kestlikkusele ja selgele kommunikatsioonile, arendatakse haiglat ja taastusravi, hoitakse sidet kogukonnaga – need on ka minu jaoks olulised väärtused,“ sõnas tulevane ravijuht dr Kaasik.

„Kogu haigla töö on meeskonnatöö ja üksi on võimatu tulemusi saavutada, veelgi enam, eeldame ravijuhilt ladusat koostööd teiste haiglate, kiirabi, kohaliku omavalitsuse ja riigi esindajatega, sest see kõik moodustab kokku Eesti tervishoiu,“ lisas haiglajuht Raudsepp.

Dr Kaasiku sõnul on ravikvaliteet valdkond, kuhu saab alati panustada. Seetõttu alustab uus ravijuht ka arsti valvetööd, et olla Põlva haigla patsiendile lähedal ja vajadusel kohendada protsesse ja raviteekondi.

„Maakonnahaiglad on mulle alati südamelähedased olnud, leian, et meditsiin ei saa olla ainult Tallinnas ja Tartus, vaid peab ikkagi katma kogu Eestit. Kindlasti tahan Põlva haiglat kogukonnale veel lähemale tuua, et inimesed tunneksid, et see on nende haigla ja nad saavad südamerahuga tulla ning vajalikku abi,“ ütles dr Kaasik.

Arstitöö kõrvalt on dr Kaasik omandamas Tartu Ülikoolis Muutuste juhtimine ühiskonnas erialal magistrikraadi ning täiendamas ennast Estonian Business Schoolis Tervishoiu valdkonna juhi arenguprogrammis.

Dr Eneli Kaasik alustab Põlva haiglas tööd 5. jaanuaril. Vahepealsel ajal täidab ravijuhi kohustusi erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Annika Uue.

 

Dr Eneli Kaasiku töökogemus

Aastast 2008 töö pulmonoloogilise intensiivravi osakonna arstina; käesolevalt arst-õppejõud 3. Intensiivravi osakonnas.

Aastast 2003 SA Jõgeva haigla valvearsti tööülesannetes.

Aastast 2017 töövõime hindamise ekspertarst erinevatele tervishoiuteenuste osutajatele.

 

Avaldatud 19.11.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla tähistas rehabilitatsiooniteenuse 20. tegutsemisaastat aruteluringiga

/in /by
29. oktoobril tähistas Põlva haigla rehabilitatsiooniteenuse 20. tegutsemisaastat aruteluringiga, mis tõi fookusesse inimesekesksuse, koostöö ning tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise vajaduse.
Ürituse avas Põlva Haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp, kes tänas rehabilitatsioonimeeskonda pühendunud töö eest ning rõhutas teenuse tähtsust inimeste iseseisvuse ja elukvaliteedi toetamisel.
Põlva haigla tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juht Aet Olle andis ülevaate teenuse kujunemisest ja arengust kahe kümnendi jooksul. „Rehabilitatsioon ei ole üksik teenus, vaid terviklik lähenemine, mis hõlmab erinevaid teenuseid: füsioteraapiat, tegevusteraapiat, psühholoogi, logopeedi, loovterapeuti, sotsiaaltöötajat, kogemusnõustajat, arsti ja õde. Meie eesmärk on anda inimestele oskused ja enesekindlus, et nad tuleksid paremini toime igapäevaelus. Oluline on, et inimene oleks kaasatud ja tema rahulolu suureneks,“ sõnas Olle.
Päeva teises ettekandes käsitles Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuse teenuseomanik Eva Kuslap Sotsiaalkindlustusameti nägemust inimesekesksest rehabilitatsioonist.
Päeva lõpetas Sotsiaalministeeriumi ettekanne riigi plaanist rehabilitatsioonisüsteemi uuendamiseks ja tervise- ning sotsiaalteenuste integreerimiseks, mida tutvustasid Sotsiaalministeeriumi integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal ja laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste.
Põlva Haigla on piirkonna üks suurimaid rehabilitatsiooniteenuse pakkujaid, kelle poole pöörduvad kliendid nii Põlvamaalt kui kaugemalt. Haigla pakub nii tööalast kui sotsiaalset rehabilitatsiooni, mille lepingupartneriteks on vastavalt Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Hetkel on aktiivsel teenusel 168 sotsiaalse ja 5 tööalase rehabilitatsiooni klienti.
„Meie töö on pidev teekond koos inimesega – toetada, suunata ja rõõmustada iga väikese sammu üle, mis viib suurema iseseisvuse ja parema elukvaliteedini,“ võttis Aet Olle päeva kokku.

 

 

Avaldatud 30.10.2025, autor Madis Perli

Viirushooaeg on alanud: haiglad ja perearstid tuletavad meelde, kust haigestumisel kiirelt abi saab

/in /by

Eesti haiglad, perearstid ja Tervisekassa tuletavad meelde, et alanud sügistalvisel viirushaiguste hooajal on taas oodata arsti poole pöördumiste arvu kasvu. Selleks, et ükski tervisemure ei jääks lahenduseta, on oluline teada, kust leiab kõige kiiremini asjatundlikku nõu ja abi oma tervisemurele.

Eesti haiglate EMO-desse tehakse igal kuul keskmiselt 41 000 pöördumist, millest enam kui pooltel juhtudel – umbes 25 000 korral – ei ole tegemist erakorralist sekkumist vajava tervisemurega.

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees dr Urmas Sule paneb südamele, et tervisemurele lahendust otsides tuleks kriitiliselt hinnata mure tõsidust ja kiireloomulisust. “Erakorralise meditsiini osakond ehk EMO on mõeldud erakorralise vältimatu abi saamiseks. Seal töötavad spetsialistid on koolitatud andma abi eluohtlike terviseprobleemide korral. Oluline on, et EMO-st saaksid abi tõsises seisundis haiged, näiteks hingamisraskuse, tugeva valu, teadvushäire või insuldikahtluse korral. Tervisemure tõsiduse hindamisel on heaks abimeheks perearsti nõuandetelefon 1220, kus pädevad arstid ja õed annavad nõu ööpäevaringselt,” märgib Sule.

Perearstid juhivad tähelepanu, et ka viirushaigused võivad ootamatult ägeneda ja vajada erakorralist sekkumist, kuid enamasti mööduvad need mõne päeva kuni nädala jooksul iseenesest. Oluline on anda kehale puhkust ja tarbida tavapärasest rohkem vedelikku.

“Viirushaiguse puhul on täiesti tavaline, et esimesel paaril-kolmel päeval ei tea meist keegi, mis suuna haigestumine võtab. Enamasti mööduvad haigused iseenesest, ohutult ja ilma sekkumiseta. Kehva enesetunde korral saab abi sümptomeid leevendavatest käsimüügiravimitest, mille osas võib küsida julgelt nõu apteekrilt. Kui aga sümptomid nädala jooksul ei kao või hoopis süvenevad, võib pöörduda nõu saamiseks oma perearstikeskuse poole,” julgustab Eesti Perearstide Seltsi president dr Elle-Mall Sadrak.

Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv toob välja, et tervisemurede puhul on oluline õigeaegne ja õiges kohas tegutsemine. “Ükski tervisemure ei ole tühine, aga igale murele on olemas õige koht,“ sõnab Parv. “Perearstikeskuse või EMO pikkade ootejärjekordade vältimiseks on hea kaaluda, kas kergemale tervisemurele võiks lahenduse saada hoopis apteegist või perearsti nõuandetelefonilt – mõlemad on kohad, kust abi saab ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel.”

Täpsemaid soovitusi, kuhu tervisemure korral pöörduda, saab Tervisekassa veebilehelt tervisekassa.ee/tervisemure. Sealt leiab ka Tervisekassa ja tervishoiutöötajate koostöös valminud prinditava kahelehelise juhendmaterjali, kus on info kompaktselt koos.

 

Avaldatud 27.10.2025

Põlva haiglas avati Kliinikumi hemodialüüsi kabinet

/in /by

 

6. oktoobrist on Põlva haiglas avatud Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna hemodialüüsi kabinet, mille eesmärk on võimaldada patsientidele kodulähedast hemodialüüsravi.

Hemodialüüsravi ehk neeruasendusravi vajavad kroonilise neerupuudulikkusega inimesed, kelle neerufunktsioon enam ei tööta. Hemodialüüs on protseduur, mille käigus eemaldatakse patsiendi organismist mürgised jääkained ja üleliigne vedelik ning seda protseduuri tuleb patsiendil läbida tavaliselt kuni kolm korda nädalas kestusega 4–5 tundi.

Seega on hemodialüüs kroonilise neerupuudulikkusega inimeste jaoks osa igapäevaelust ning selle logistiliselt mugav asukoht suure mõjuga. „Kodulähedane ravi on patsiendile väga oluline, aitab säilitada elukvaliteeti ja vähendab ravi tõttu tekkivat ajakulu. Nii ei pea patsient mitu korda nädalas ette võtma teekonda Tartusse Kliinikumi. Sageli saadab patsienti ka tema lähedane, kes peab samuti end töö- ja muudest kohustustest mitmeks tunniks vabaks võtma“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nerfoloogia osakonna juht ja nefroloog dr Külli Kõlvald.

Kliinikumi hemodialüüsikabinet asub Põlva haiglaga ühendatud polikliinikus aadressil Uus 2a, mis avati koostöös OÜ Renalisega. Lisaks asuvad Kliinikumi hemodialüüsikabinetid nii Kliinikumi peahoones Tartus kui ka Lõuna-Eesti haiglas ja Valga haiglas. Hemodialüüsi protseduurist saab pikemalt lugeda Kliinikumi kodulehel.

Lisainfo
Dr Külli Kõlvald, Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna juht
Kylli.Kolvald@kliinikum.ee

Avaldatud 14.10.2025, allikas Tartu Ülikooli Kliinikum

Õendusjuht Krister Matto: õendusabi on sillaks haigla ja kodu vahel

/in /by

„Õendusabi osakond on paljudele patsientidele ja nende peredele toeks rasketel hetkedel – pakkudes professionaalset hoolt, inimlikku soojust ja kindlustunnet. Meie eesmärk on säilitada või parandada patsiendi liikumisvõimet ja igapäevast toimetulekut. Me ei ravi ainult haigust, vaid toetame inimest tervikuna,“ selgitas Krister Matto.
Põlva haigla õendusabi osakond pakub tuge patsientidele, kes:
  • ei vaja enam aktiivset haiglaravi, kuid vajavad jätkuvalt professionaalset meditsiinilist abi ja hooldust;
  • taastuvad pärast haiglaravi või operatsiooni;
  • elavad kroonilise haigusega ning vajavad igapäevaelus toimetulekul abi;
  • vajavad õendushooldust ja haigussümptomite leevendamist.
Meie töö keskmes on inimlikkus ja väärikus – väga oluline on ka koostöö peredega, et tagada parim käsitlus igale patsiendile.
Statsionaarsele õendusabile suunamiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Osakonnas jätkatakse senist ravi, pakutakse õendusabi, nõustamist ning vajadusel ka taastusravi teenuseid (nt füsioteraapia, logopeedia, psühholoogiline tugi).
Omaosalustasu statsionaarses õendusabis 14,18 eurot ööpäev ja voodipäevatasu 5,00 eurot (voodipäevatasu arvestatakse esimese kümne ravipäeva eest).
Täpsem info ja suunamise kooskõlastamine: õendusabi osakonna juhataja-õendusjuht Krister Matto – tel 525 1203 (E–R kell 8.00–16.00) või e-post krister.matto@polvahgl.ee.
Avaldatud 30.09.2025, autor Madis Perli

Kooliõde Margit Äro: tahan pakkuda lastele parimat võimalikku tuge

/in /by

Kooliõde on sageli usaldusisik, kelle poole õpilased pöörduvad oma tervisemuredega – olgu need peavalu, kõhuvalu või mured, mida ei julgeta teistele rääkida. Põlva koolis ja gümnaasiumis töötab juba kolmandat aastat kooliõena Margit Äro, kellega rääkisime kooliõeks saamise loost, töö eripäradest ning sellest, kuidas kooliõendus aitab ennetada probleeme ja toetada laste heaolu.
Kuidas jõudsid kooliõena tööle?
See juhtus üsna juhuslikult. Sõbranna jagas mulle Põlva haigla kuulutust, et otsitakse kooliõde ja mõtlesin proovida. Kuigi mul polnud veel immuniseerimise koolitust, siis uurisin, kas üldse tasub kandideerida. Tuli välja, et koolituse saan töö käigus ja nii ma siia sattusingi. Mäletan hästi esimest kohtumist – tulin teisest linnast ja kartsin ära eksida, õnneks õendusjuht tuli mulle vastu ja tutvustas nii haiglat kui kooli. See soe vastuvõtt jättis tunde, et siin võiks tõesti töötada ja täna tunnen, et kooliõeks hakkamine oli õige otsus.
Kui kaua oled kooliõena tegutsenud?
Alustan praegu kolmandat õppeaastat. Eks alguses esimene nädal oli küll raske – mõtlesin, kuhu küll sattunud olen. Aga järk-järgult läks selgemaks, hakkasin aru saama, kes on päriselt mures ja kes püüab lihtsalt tunnist vabaks saada. Koolis oledki natuke nii õde kui psühholoog ühes isikus. Samas tuleb oma piirid paika panna, et päriselt abi vajavad saaksid minu juurde tulla.
Millist rolli näed endal kooliõena?
Püüan süsteemi arendada. Muutsin näiteks terviseküsitluse põhjalikumaks ja teen selle viiendatele, seitsmendatele ja üheksandatele klassidele. Tahan olla probleemidega paremini kursis, nii on võimalik neid ennetada ja korraldada teemakohaseid loenguid ja tugitegevusi.
Kas kasutad oma töös ka haigla võimalusi?
Vajadusel saan kolleege loenguid pidama kutsuda, see on kahtlemata kasulik. Sageli selgub, et lapsed teavad mõnda teemat pealtnäha hästi, ent tegelikult on teadmised lünklikud või hoopis moonutatud. Ka ise õpin koos noortega, näiteks osalen veebikoolitusel noorte kohtinguvägivalla teemal, et õppida neid paremini toetama. Minu varasem töö oli südamehaigete patsientidega, kuid kooliõendus on selles suhtes teine maailm.
Milliseid tervisekontrolle kooliõde teeb?
Tervisekontrolle tehakse 1., 3., 7. ja 10. klassis. Mina kontrollin seitsmendate ja kümnendate klasside õpilaste tervist Põlva koolis ja Põlva gümnaasiumis. Uurime nägemist, rühti, pikkust, kaalu ja vererõhku. Kui näen terviseprobleemi, siis kirjutan vanematele Stuudiumisse. Nii on kõik fikseeritud ja läbipaistev. Kui olen kellegi terviseprobleemi tõttu koju lubanud, siis teavitan Stuudiumis ka õpetajaid.
Kuidas on koostöö lapsevanematega?
Mind on kutsutud nii tervisenõukogusse, kui ka hoolekogu koosolekutele, kus olen rääkinud nakkushaiguste levikust ja traumadest. Lapsevanematega koostöö on sujuv, näiteks on nad toonud välja vajaduse digitaliseerida pabereid. Näiteks vaktsineerimisel on digitaalne nõusolekuvorm palju kindlam ja mugavam ning tagab suurema vastamisosakaalu.
Mida peab lapsevanem teadma enne laste vaktsineerimist?
Oluline on teada, millise haiguse vastu last vaktsineeritakse. Krooniliste haigustega laste puhul sageli arutatakse ka raviarstiga eelnevalt läbi, kas lapsele võib seda vaktsiini teha. Ilma lapsevanema kirjaliku nõusolekuta, ei tehta lapsele ühtki vaktsiini.
Kas erinevate vaktsiinide puhul on vanemate hoiakud erinevad?
Näiteks leetrite, mumpsi, punetiste või difteeria vastu vaktsineerimisel pole probleeme olnud. HPV puhul on märgata erinevust – 2024. aastast tehakse vaktsiini ka poistele ja poiste vanemad annavad nõusoleku sagedamini kui tüdrukute vanemad. Samas on olukordi, kus noor ise on vanemad ümber veennud või kus laps keeldub ja ema järgib tema soovi. Lisaks on ka noori, kes pärast koolis immuniseerimise teemade õppimist otsustavad vaktsiinid ikkagi teha ja lapsevanem annab selleks nõusoleku.
Milliste tervisemuredega õpilased enim pöörduvad?
Kõige sagedasemad mured on pea- ja kõhuvalu. Põhjus on tihti selles, et hommikul ei sööda ega jooda ning kehalise kasvatuse tunnis hakkab halb. Ka koolis jäetakse tihti söögikorrad vahele.
Suurem probleem on ka viiruste ajal – mõnikord saadetakse lapsed haigustunnustega kooli, lootes, et „kooliõde ravib terveks“. Tegelikult oleks oluline, et vanemad hommikul last kraadiksid ja haigena koju jätaksid. Koolis haigusi ei ravita – lapse ravi määrab ja koordineerib siiski kas lapse perearst või pikaajaliste haiguste korral eriarst.
Lõpetuseks, palun räägi, miks sa seda tööd teed?
Soovin, et koolitervishoiuteenus oleks võimalikult hea,  et õpilaste tervist päriselt jälgitaks ja toetataks. Tahan pakkuda seda teenust nii, nagu ma ise oma lapse puhul ootaksin – parimat võimalikku.
 
Avaldatud 23.09.2025, autor Madis Perli