Heddi-Liis Laurits: Edukas taastusravi algab patsiendi selgest rollist
Heddi-Liis Laurits
Põlva haigla juhtiv kliiniline psühholoog
Haiglavõrgu arengusuundades aastaks 2040 on seatud eesmärgiks vähendada enneaegset suremust, parandada krooniliste haigustega inimeste tervisetulemeid, elukvaliteeti ja toimetulekut.
Tõhus taastusravi vähendab vajadust kõrvalise abi ja sotsiaaltoetuste järele ning aitab suurendada töövõimeliste inimeste osakaalu. Hinnanguliselt vajab iga kolmas inimene taastusravi. Seetõttu on taastusravi kujunenud üheks Maailma Terviseorganisatsiooni käesoleva sajandi prioriteetseks tervishoiustrateegiaks.
Kuigi taastusravi on näidustatud sajakonna erineva terviseseisundi korral, jääb see võrreldes akuutsete probleemide lahendamisega tahaplaanile. Taastumine on tavaliselt pikem protsess, mitte ühekordne sekkumine nagu operatsioon või haiguse diagnoosimine.
Kuna tulemused ei pruugi kohe olla nähtavad, võib see märgatavalt vähendada nii patsiendi kui ka lähedaste motivatsiooni. Lisaks sõltub taastusravi tulemus suuresti patsiendi enda aktiivsest osalusest: tema valmisolekust harjutada, pingutada ning toime tulla haigusega kaasneva emotsionaalse koormusega.
Olukorras, kus inimene peab kohanema muutunud terviseseisundi ja sageli ka vähenenud funktsioneerimisvõimega, vajab patsient eelkõige eneseusku ja toetust. Uuringud näitavad, et patsiendid, kes usuvad endasse ja oma võimetesse ka pärast raskeid operatsioone või neuroloogilisi kahjustusi, taastuvad sageli paremini ja kiiremini.
Fookus enesetõhususele kui võimalus edukamaks taastumiseks
Põlva haigla taastusravis oleme näinud, et taastumise üks edu võtmeteguritest on patsiendi enesetõhusus (self-efficacy) ehk patsiendi usk oma võimesse paraneda ja saavutada seatud eesmärke. Teooria kohaselt mõjutab enesetõhusus tugevalt inimese käitumist: kõrgema enesetõhususega inimesed näevad väljakutseid ületatavatena ning on püsivamad probleemide lahendamisel.
Kui inimesel on madal usk enda taastumisse, siis võivad olla taustal vaimse tervise mured. Meeleoluhäired, nagu depressioon, võivad olla seotud madalama enesetõhususega, kaasneda võivad motivatsioonilangus, negatiivsed mõtted, energia vähenemine ja tähelepanuraskused. Need kogemused võivad panna inimest kahtlema oma võimetes, mistõttu langeb enesetõhusus. Kui vaadata teaduskirjandust, siis umbes kolmandikul kuni pooltel insuldipatsientidel võivad esineda depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis teeb taastumise keeruliseks.
Kliinilise psühholoogina näen, kui rasked võivad psühhoteraapia ning ka teised teraapiad patsiendile olla. Vajalik pingutus ei pruugi olla mugav ja kaasnev valu või emotsionaalne seisund võivad inimest pigem pidurdada. Siinkohal on oluline selgitustöö, et patsient mõistaks, kui suur roll on tal endal kogu taastumise protsessis.
Põlva haiglas selgitame patsiendile esmalt realistlikke taastumisvõimalusi, et oleks teadmine, mida tema seisundiga patsient võiks saavutada. Seejärel pöörame tähelepanu edukogemusele, motiveerime ja jõustame. Fookuses on ka vaimne tervis. Loomulikult on probleem psühholoogilise abi väheses kättesaadavuses, mistõttu oleme taastusravi spetsialiste koolitanud enesetõhususe märkamisel ja patsiendi toetamisel. Jätkame oma personali arendamist, et oskaksime märgata ning jõustada patsienti, kasutades näiteks motiveeriva intervjueerimise tehnikaid ning toetavat suhtlust.
Taastusravi nõuab pingutust ja regulaarset harjutamist. Kui inimene tunneb valu, väsimust, masendust või ei näe kohe tulemust, võib enesetõhusus langeda. Mõned loobuvadki enne, kui tekib märgatav paranemine.
Mida saab lähedane teha, et aidata patsiendi taastumisele kaasa?
Lähedaste peamine roll on abistada emotsionaalse seisundi toetamisel, sest ärevus ja mure võivad pärssida edukat paranemist. Tuleb arvestada ka sellega, et harjutusi teeb patsient ise. Üleliigne motiveerimine, trenni tegemise surumine, võib mõjuda hoopis pidurdavalt.
Uuringud on näidanud, et patsiendid, kellel on kõrgem enesetõhusus, järgivad koduseid harjutusi paremini ning saavutavad seeläbi paremaid tulemusi. Patsiendi jaoks on oluline märgata enda edu. Lähedased saavad kaasa aidata ja väljendada usku patsiendi taastumisse ja pingutuse olulisusse. Lisaks võib aidata see, kui näha, kuidas keegi teine on raskest haigusest paranenud.
Üldhaigla taastusravis näeme, kui oluline on patsiendi enesetõhususega arvestamine. Varem psühhiaatriakliinikus töötades oli enesetõhususe temaatika igapäevane, sest levinumate haiguste nagu depressiooni ja ärevushäirete puhul on tavapärane, et enesetõhusus võib olla langenud.
Patsiendi enesetõhusus on reaalne võimalus piiratud ressursside tingimustes paremaid tervisetulemusi saavutada. Kui seame teadlikult fookusesse patsiendi rolli oma tervise hoidmisel ning anname haiglast kaasa nii eduelamuse kui ka oskused kodus taastumise jätkamiseks, siis saame vastu enesetõhusama ja tervema elaniku, kes vajab vähem tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.
Allikad
1. „Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040“ heakskiitmine. Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/akt/321122024014
2. Rehabilitation. 2024. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/rehabilitation
3. Briggs AM, Dreinhöfer KE. Rehabilitation 2030: a call to action relevant to improving musculoskeletal health care globally. J Orthop Sports Phys Ther. 2017 Apr 30;47(5):297–300.
4. Cieza A, Causey K, Kamenov K, Hanson SW, Chatterji S, Vos T. Global estimates of the need for rehabilitation based on the Global Burden of Disease study 2019: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. The Lancet. 2020 Dec 19;396(10267):2006–17.
5. Ouyang, R.-G., Long, Y., Zhang, J.-Q., & Cao, Z. (2023). Interventions for improving self-efficacy in patients after stroke based on self-efficacy-related principles of Bandura’s cognition theory: A systematic review and meta-analysis. Topics in Stroke Rehabilitation, 30(8), 820–832 6.
6. Bandura, A. (1997). Self-efficacy: The exercise of control. W. H. Freeman.
7. O’Leary, A. (1985). Self-efficacy and health. Behaviour Research and Therapy, 23(4), 437–451.
8. Ricke, E., Dijkstra, A., & Bakker, E. W. (2023). Prognostic factors of adherence to home-based exercise therapy in patients with chronic diseases: A systematic review and meta-analysis. Frontiers in Sports and Active Living, 5, 1035023.




















