Tag Archive for: Põlva

Viirushooaeg on alanud: haiglad ja perearstid tuletavad meelde, kust haigestumisel kiirelt abi saab

/in /by
29. oktoobril tähistas Põlva haigla rehabilitatsiooniteenuse 20. tegutsemisaastat aruteluringiga, mis tõi fookusesse inimesekesksuse, koostöö ning tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integreerimise vajaduse.
Ürituse avas Põlva Haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp, kes tänas rehabilitatsioonimeeskonda pühendunud töö eest ning rõhutas teenuse tähtsust inimeste iseseisvuse ja elukvaliteedi toetamisel.
Põlva haigla tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juht Aet Olle andis ülevaate teenuse kujunemisest ja arengust kahe kümnendi jooksul. „Rehabilitatsioon ei ole üksik teenus, vaid terviklik lähenemine, mis hõlmab erinevaid teenuseid: füsioteraapiat, tegevusteraapiat, psühholoogi, logopeedi, loovterapeuti, sotsiaaltöötajat, kogemusnõustajat, arsti ja õde. Meie eesmärk on anda inimestele oskused ja enesekindlus, et nad tuleksid paremini toime igapäevaelus. Oluline on, et inimene oleks kaasatud ja tema rahulolu suureneks,“ sõnas Olle.
Päeva teises ettekandes käsitles Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuse teenuseomanik Eva Kuslap Sotsiaalkindlustusameti nägemust inimesekesksest rehabilitatsioonist.
Päeva lõpetas Sotsiaalministeeriumi ettekanne riigi plaanist rehabilitatsioonisüsteemi uuendamiseks ja tervise- ning sotsiaalteenuste integreerimiseks, mida tutvustasid Sotsiaalministeeriumi integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal ja laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste.
Põlva Haigla on piirkonna üks suurimaid rehabilitatsiooniteenuse pakkujaid, kelle poole pöörduvad kliendid nii Põlvamaalt kui kaugemalt. Haigla pakub nii tööalast kui sotsiaalset rehabilitatsiooni, mille lepingupartneriteks on vastavalt Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Hetkel on aktiivsel teenusel 168 sotsiaalse ja 5 tööalase rehabilitatsiooni klienti.
„Meie töö on pidev teekond koos inimesega – toetada, suunata ja rõõmustada iga väikese sammu üle, mis viib suurema iseseisvuse ja parema elukvaliteedini,“ võttis Aet Olle päeva kokku.

 

 

Avaldatud 30.10.2025, autor Madis Perli

Viirushooaeg on alanud: haiglad ja perearstid tuletavad meelde, kust haigestumisel kiirelt abi saab

/in /by

Eesti haiglad, perearstid ja Tervisekassa tuletavad meelde, et alanud sügistalvisel viirushaiguste hooajal on taas oodata arsti poole pöördumiste arvu kasvu. Selleks, et ükski tervisemure ei jääks lahenduseta, on oluline teada, kust leiab kõige kiiremini asjatundlikku nõu ja abi oma tervisemurele.

Eesti haiglate EMO-desse tehakse igal kuul keskmiselt 41 000 pöördumist, millest enam kui pooltel juhtudel – umbes 25 000 korral – ei ole tegemist erakorralist sekkumist vajava tervisemurega.

Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees dr Urmas Sule paneb südamele, et tervisemurele lahendust otsides tuleks kriitiliselt hinnata mure tõsidust ja kiireloomulisust. “Erakorralise meditsiini osakond ehk EMO on mõeldud erakorralise vältimatu abi saamiseks. Seal töötavad spetsialistid on koolitatud andma abi eluohtlike terviseprobleemide korral. Oluline on, et EMO-st saaksid abi tõsises seisundis haiged, näiteks hingamisraskuse, tugeva valu, teadvushäire või insuldikahtluse korral. Tervisemure tõsiduse hindamisel on heaks abimeheks perearsti nõuandetelefon 1220, kus pädevad arstid ja õed annavad nõu ööpäevaringselt,” märgib Sule.

Perearstid juhivad tähelepanu, et ka viirushaigused võivad ootamatult ägeneda ja vajada erakorralist sekkumist, kuid enamasti mööduvad need mõne päeva kuni nädala jooksul iseenesest. Oluline on anda kehale puhkust ja tarbida tavapärasest rohkem vedelikku.

“Viirushaiguse puhul on täiesti tavaline, et esimesel paaril-kolmel päeval ei tea meist keegi, mis suuna haigestumine võtab. Enamasti mööduvad haigused iseenesest, ohutult ja ilma sekkumiseta. Kehva enesetunde korral saab abi sümptomeid leevendavatest käsimüügiravimitest, mille osas võib küsida julgelt nõu apteekrilt. Kui aga sümptomid nädala jooksul ei kao või hoopis süvenevad, võib pöörduda nõu saamiseks oma perearstikeskuse poole,” julgustab Eesti Perearstide Seltsi president dr Elle-Mall Sadrak.

Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv toob välja, et tervisemurede puhul on oluline õigeaegne ja õiges kohas tegutsemine. “Ükski tervisemure ei ole tühine, aga igale murele on olemas õige koht,“ sõnab Parv. “Perearstikeskuse või EMO pikkade ootejärjekordade vältimiseks on hea kaaluda, kas kergemale tervisemurele võiks lahenduse saada hoopis apteegist või perearsti nõuandetelefonilt – mõlemad on kohad, kust abi saab ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel.”

Täpsemaid soovitusi, kuhu tervisemure korral pöörduda, saab Tervisekassa veebilehelt tervisekassa.ee/tervisemure. Sealt leiab ka Tervisekassa ja tervishoiutöötajate koostöös valminud prinditava kahelehelise juhendmaterjali, kus on info kompaktselt koos.

 

Avaldatud 27.10.2025

Põlva haiglas avati Kliinikumi hemodialüüsi kabinet

/in /by

 

6. oktoobrist on Põlva haiglas avatud Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna hemodialüüsi kabinet, mille eesmärk on võimaldada patsientidele kodulähedast hemodialüüsravi.

Hemodialüüsravi ehk neeruasendusravi vajavad kroonilise neerupuudulikkusega inimesed, kelle neerufunktsioon enam ei tööta. Hemodialüüs on protseduur, mille käigus eemaldatakse patsiendi organismist mürgised jääkained ja üleliigne vedelik ning seda protseduuri tuleb patsiendil läbida tavaliselt kuni kolm korda nädalas kestusega 4–5 tundi.

Seega on hemodialüüs kroonilise neerupuudulikkusega inimeste jaoks osa igapäevaelust ning selle logistiliselt mugav asukoht suure mõjuga. „Kodulähedane ravi on patsiendile väga oluline, aitab säilitada elukvaliteeti ja vähendab ravi tõttu tekkivat ajakulu. Nii ei pea patsient mitu korda nädalas ette võtma teekonda Tartusse Kliinikumi. Sageli saadab patsienti ka tema lähedane, kes peab samuti end töö- ja muudest kohustustest mitmeks tunniks vabaks võtma“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nerfoloogia osakonna juht ja nefroloog dr Külli Kõlvald.

Kliinikumi hemodialüüsikabinet asub Põlva haiglaga ühendatud polikliinikus aadressil Uus 2a, mis avati koostöös OÜ Renalisega. Lisaks asuvad Kliinikumi hemodialüüsikabinetid nii Kliinikumi peahoones Tartus kui ka Lõuna-Eesti haiglas ja Valga haiglas. Hemodialüüsi protseduurist saab pikemalt lugeda Kliinikumi kodulehel.

Lisainfo
Dr Külli Kõlvald, Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogia osakonna juht
Kylli.Kolvald@kliinikum.ee

Avaldatud 14.10.2025, allikas Tartu Ülikooli Kliinikum

Õendusjuht Krister Matto: õendusabi on sillaks haigla ja kodu vahel

/in /by

„Õendusabi osakond on paljudele patsientidele ja nende peredele toeks rasketel hetkedel – pakkudes professionaalset hoolt, inimlikku soojust ja kindlustunnet. Meie eesmärk on säilitada või parandada patsiendi liikumisvõimet ja igapäevast toimetulekut. Me ei ravi ainult haigust, vaid toetame inimest tervikuna,“ selgitas Krister Matto.
Põlva haigla õendusabi osakond pakub tuge patsientidele, kes:
  • ei vaja enam aktiivset haiglaravi, kuid vajavad jätkuvalt professionaalset meditsiinilist abi ja hooldust;
  • taastuvad pärast haiglaravi või operatsiooni;
  • elavad kroonilise haigusega ning vajavad igapäevaelus toimetulekul abi;
  • vajavad õendushooldust ja haigussümptomite leevendamist.
Meie töö keskmes on inimlikkus ja väärikus – väga oluline on ka koostöö peredega, et tagada parim käsitlus igale patsiendile.
Statsionaarsele õendusabile suunamiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri. Osakonnas jätkatakse senist ravi, pakutakse õendusabi, nõustamist ning vajadusel ka taastusravi teenuseid (nt füsioteraapia, logopeedia, psühholoogiline tugi).
Omaosalustasu statsionaarses õendusabis 14,18 eurot ööpäev ja voodipäevatasu 5,00 eurot (voodipäevatasu arvestatakse esimese kümne ravipäeva eest).
Täpsem info ja suunamise kooskõlastamine: õendusabi osakonna juhataja-õendusjuht Krister Matto – tel 525 1203 (E–R kell 8.00–16.00) või e-post krister.matto@polvahgl.ee.
Avaldatud 30.09.2025, autor Madis Perli

Kooliõde Margit Äro: tahan pakkuda lastele parimat võimalikku tuge

/in /by

Kooliõde on sageli usaldusisik, kelle poole õpilased pöörduvad oma tervisemuredega – olgu need peavalu, kõhuvalu või mured, mida ei julgeta teistele rääkida. Põlva koolis ja gümnaasiumis töötab juba kolmandat aastat kooliõena Margit Äro, kellega rääkisime kooliõeks saamise loost, töö eripäradest ning sellest, kuidas kooliõendus aitab ennetada probleeme ja toetada laste heaolu.
Kuidas jõudsid kooliõena tööle?
See juhtus üsna juhuslikult. Sõbranna jagas mulle Põlva haigla kuulutust, et otsitakse kooliõde ja mõtlesin proovida. Kuigi mul polnud veel immuniseerimise koolitust, siis uurisin, kas üldse tasub kandideerida. Tuli välja, et koolituse saan töö käigus ja nii ma siia sattusingi. Mäletan hästi esimest kohtumist – tulin teisest linnast ja kartsin ära eksida, õnneks õendusjuht tuli mulle vastu ja tutvustas nii haiglat kui kooli. See soe vastuvõtt jättis tunde, et siin võiks tõesti töötada ja täna tunnen, et kooliõeks hakkamine oli õige otsus.
Kui kaua oled kooliõena tegutsenud?
Alustan praegu kolmandat õppeaastat. Eks alguses esimene nädal oli küll raske – mõtlesin, kuhu küll sattunud olen. Aga järk-järgult läks selgemaks, hakkasin aru saama, kes on päriselt mures ja kes püüab lihtsalt tunnist vabaks saada. Koolis oledki natuke nii õde kui psühholoog ühes isikus. Samas tuleb oma piirid paika panna, et päriselt abi vajavad saaksid minu juurde tulla.
Millist rolli näed endal kooliõena?
Püüan süsteemi arendada. Muutsin näiteks terviseküsitluse põhjalikumaks ja teen selle viiendatele, seitsmendatele ja üheksandatele klassidele. Tahan olla probleemidega paremini kursis, nii on võimalik neid ennetada ja korraldada teemakohaseid loenguid ja tugitegevusi.
Kas kasutad oma töös ka haigla võimalusi?
Vajadusel saan kolleege loenguid pidama kutsuda, see on kahtlemata kasulik. Sageli selgub, et lapsed teavad mõnda teemat pealtnäha hästi, ent tegelikult on teadmised lünklikud või hoopis moonutatud. Ka ise õpin koos noortega, näiteks osalen veebikoolitusel noorte kohtinguvägivalla teemal, et õppida neid paremini toetama. Minu varasem töö oli südamehaigete patsientidega, kuid kooliõendus on selles suhtes teine maailm.
Milliseid tervisekontrolle kooliõde teeb?
Tervisekontrolle tehakse 1., 3., 7. ja 10. klassis. Mina kontrollin seitsmendate ja kümnendate klasside õpilaste tervist Põlva koolis ja Põlva gümnaasiumis. Uurime nägemist, rühti, pikkust, kaalu ja vererõhku. Kui näen terviseprobleemi, siis kirjutan vanematele Stuudiumisse. Nii on kõik fikseeritud ja läbipaistev. Kui olen kellegi terviseprobleemi tõttu koju lubanud, siis teavitan Stuudiumis ka õpetajaid.
Kuidas on koostöö lapsevanematega?
Mind on kutsutud nii tervisenõukogusse, kui ka hoolekogu koosolekutele, kus olen rääkinud nakkushaiguste levikust ja traumadest. Lapsevanematega koostöö on sujuv, näiteks on nad toonud välja vajaduse digitaliseerida pabereid. Näiteks vaktsineerimisel on digitaalne nõusolekuvorm palju kindlam ja mugavam ning tagab suurema vastamisosakaalu.
Mida peab lapsevanem teadma enne laste vaktsineerimist?
Oluline on teada, millise haiguse vastu last vaktsineeritakse. Krooniliste haigustega laste puhul sageli arutatakse ka raviarstiga eelnevalt läbi, kas lapsele võib seda vaktsiini teha. Ilma lapsevanema kirjaliku nõusolekuta, ei tehta lapsele ühtki vaktsiini.
Kas erinevate vaktsiinide puhul on vanemate hoiakud erinevad?
Näiteks leetrite, mumpsi, punetiste või difteeria vastu vaktsineerimisel pole probleeme olnud. HPV puhul on märgata erinevust – 2024. aastast tehakse vaktsiini ka poistele ja poiste vanemad annavad nõusoleku sagedamini kui tüdrukute vanemad. Samas on olukordi, kus noor ise on vanemad ümber veennud või kus laps keeldub ja ema järgib tema soovi. Lisaks on ka noori, kes pärast koolis immuniseerimise teemade õppimist otsustavad vaktsiinid ikkagi teha ja lapsevanem annab selleks nõusoleku.
Milliste tervisemuredega õpilased enim pöörduvad?
Kõige sagedasemad mured on pea- ja kõhuvalu. Põhjus on tihti selles, et hommikul ei sööda ega jooda ning kehalise kasvatuse tunnis hakkab halb. Ka koolis jäetakse tihti söögikorrad vahele.
Suurem probleem on ka viiruste ajal – mõnikord saadetakse lapsed haigustunnustega kooli, lootes, et „kooliõde ravib terveks“. Tegelikult oleks oluline, et vanemad hommikul last kraadiksid ja haigena koju jätaksid. Koolis haigusi ei ravita – lapse ravi määrab ja koordineerib siiski kas lapse perearst või pikaajaliste haiguste korral eriarst.
Lõpetuseks, palun räägi, miks sa seda tööd teed?
Soovin, et koolitervishoiuteenus oleks võimalikult hea,  et õpilaste tervist päriselt jälgitaks ja toetataks. Tahan pakkuda seda teenust nii, nagu ma ise oma lapse puhul ootaksin – parimat võimalikku.
 
Avaldatud 23.09.2025, autor Madis Perli

8. septembril tähistatakse rahvusvahelist füsioterapeutide päeva

/in /by

8. septembril tähistatakse rahvusvahelist füsioterapeutide päeva!
Tervitame sellel päeval meie haigla tublisid ja patsientide poolt kõrgelt hinnatud füsioterapeute, neid on Põlva haiglas 26.
Aitäh, et aitate taastada ja hoida liikumisrõõmu nii haiglaravi ajal, taastumisel, aga ka vigastuste ennetamisel!
 
Füsioterapeudilt saab abi näiteks:
valu ja liikumisprobleemide korral (selja-, kaela-, pea-, liigesvalu, lihasprobleemid)
vigastusest või operatsioonist taastumisel
koormusprobleemide puhul töös või igapäevaelus
neuroloogiliste, kardioloogiliste ja pulmonoloogiliste probleemide korral
laste ja noorte arenguhäirete või kehahoiu probleemide puhul
vanemaealistel tasakaalu, lihasjõu ja liikuvuse säilitamisel
 
Pildil Põlva haigla taastusravi ning tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna füsioterapeudid.
 
Avaldatud 08.09.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglas alustasid tööd üldkirurg dr Tiit Vaasna

/in /by

Meil on hea meel teatada, et septembrist liitub Põlva haigla meeskonnaga kogenud üldkirurg dr Tiit Vaasna. Vastuvõtuajad on avatud ning patsiendid on oodatud registreeruma.

Alates 3. septembrist liitus Põlva haigla kirurgia meeskonnaga tunnustatud üldkirurg, Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud dr Tiit Vaasna.

Dr Tiit Vaasna ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad üks kord nädalas. Registreerumine toimub saatekirja alusel haigla registratuuri kaudu telefonil 799 9198, e-posti teel registratuur@polvahgl.ee või terviseportaal.ee.

Vastuvõtule on oodatud üldkirurgiliste probleemidega patsiendid, näiteks:

  • kõhuseina songad
  • veenilaiendid
  • proktoloogilised haigused
  • sapikivitõbi
  • naha- ja nahaaluskoe ning pehmekoe kasvajad
  • seedetrakti vaevused
  • kilpnäärme kirurgilised haigused

Dr Tiit Vaasna on valmis Põlva haiglas teostama ambulatoorse töö kõrval ka operatiivset ravi, tuues meie haiglasse täiendavat kõrgel tasemel kogemust kogu operatsiooniblokile.

 

Avaldatud 03.09.2025, autor Madis Perli

Radioloog dr Heleri Konik: ultraheli on kiire ja informatiivne viis laste tervise hindamiseks

/in /by

„Kuna ultraheliuuring on ohutu – see ei vaja kontrastainet ega sedatsiooni – võiks see sõltuvalt patoloogiast olla paljudel juhtudel laste esmaseks uuringuks. Lapsed ei ole lihtsalt väiksed täiskasvanud – neil esinevad vanusele iseloomulikud eripärad ja haigused. Ultraheli sobib hästi ka vastsündinute ja imikute profülaktiliseks hindamiseks, näiteks puusaliigeste düsplaasia kahtluse korral, aga ka kordusuuringuteks, et jälgida leiu muutusi ajas,“ selgitas dr Konik.
 
Dr Konik on spetsialiseerunud laste ja imikute ultraheliuuringutele ning teostab uuringuid ka täiskasvanutele.
 
Ultraheli on kiire ja usaldusväärne viis hinnata:
– organite kuju, suurust ja struktuuri
– verevoolu veresoontes
– vedeliku olemasolu kehas (nt liigestes või kõhuõõnes)
 
Uuring kestab tavaliselt 15–20 minutit, sõltuvalt vajadusest ja lapsega koostööst.
 
Põlva haiglas tehakse mitmesuguseid laste ultraheliuuringuid:
  • Pehmed koed – kogu keha ulatuses, nt naha ja nahaaluskoe muutused.
  • Kael – lümfisõlmed, alalõuaalused- ja kõrvasüljenäärmed.
  • Rindkere – vedeliku kogunemine või liigeste asendi hindamine.
  • Kõht – organid, seedesüsteem, sh aeglane sooletegevus või refluks.
  • Kuseteed – jääkuriin ja kõrvalekalded, nt urotrakti infektsioonid, enurees.
  • Liigesed – imikute puusaliigesed (soovituslik alla 5 kuu vanustele) puusaliigese düsplaasia välistamiseks.
  • Munandid – laskumise hindamine ja suurenenud munand.
 
Täpsema info saamiseks küsige oma raviarstilt või pöörduge haigla registratuuri telefonil 5306 8572 (E–R kell 8.00–14.00) või kirjutage registratuur@polvahgl.ee

Avaldatud 02.09.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglas avati näitus “Jälle need nakkushaigused”

/in /by

Tänasest saab Põlva haigla 2. korruse fuajees tutvuda Tervisemuuseumi, Tervisekassa ja Terviseameti loodud ajaloolise ja hariva rändnäitusega “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi”, mis käsitleb 20. sajandi tõsisemaid nakkushaiguseid ja nende levikut. 

Näitus toob esile olulised teetähised meie tervishoiusüsteemi arengus, tutvustades nii suuremaid väljakutseid kui ka edulugusid, mis on aidanud saavutada murrangulisi võite nakkushaiguste üle.

“Mitmeid raskeid nakkushaiguseid on õnnestunud seljatada tänu vaktsiinidele, mis on olnud osa meie ühiskonna kaitsest juba ligi sajandi. Oluline on aga ajalugu meenutada, sest kahjuks on mitmed nakkushaigused maailmas endiselt levimas ja seetõttu ka Eestist vaid ühe lennureisi kaugusel,” ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.

Näituse kuraator, Eesti Tervisemuuseumi teadur Anna Rinaldo märkis, et vaktsineerimine on olnud üks tõhusamaid meetmeid nakkushaiguste leviku piiramiseks. “Rändnäitus näitab, kui suure arenguhüppe on meie meditsiinisüsteem küllaltki lühikese ajaga teinud ning tuletab meelde, et kaitse nakkushaiguste vastu on meie kõigi ühine pingutus,” sõnas Rinaldo.

Näituse külastajad saavad tutvuda nii haiguspuhangute ajal jagatud ajalooliste juhiste kui ka ravimeetoditega. Möödunud sajandi teadus ja meditsiin on teinud tohutu arenguhüppe, pakkudes lahendusi, mida veel mõne aja eest oleks peetud võimatuks. Rändnäitus pakub võimalust mõista, kuidas meditsiin on arenenud, pakkudes nüüd kaitset ja ravi haiguste vastu, mis nõudsid veel eelmisel sajandil tuhandeid elusid.

Näitus jääb Põlva haiglasse septembri lõpuni.

 

Avaldatud 01.09.2025, autor Madis Perli

Sotsiaalministeeriumi esindajad külastasid Põlva haiglat

/in /by

Põlva haiglat külastasid Sotsiaalministeeriumi tervishoiu valdkonna juhid. Kohtumisel räägiti Põlva haigla rollist ja võimalustest ning tuleviku arengutest.

Põlva haigla juhatuse liikme Kristin Raudsepa sõnul on Põlva haigla olulisust selgelt näha.

„Tööd, patsiente, kliente ja ka meditsiinitöötajaid jagub. Samas me ei tea kuidas Tervisekassa eelarve puudujääk Põlvamaa inimeste ravivõimalusi mõjutab. Meie nägemus on olla kaasaegset ja kvaliteetset ravi pakkuv haigla. Kui riik soovib tugevat kriiside ja julgeolekuvalmidusega haiglavõrku, siis on väiksema haigla arendamine ja rekonstrueerimine möödapääsmatu,“ ütles Raudsepp.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai kinnitas kohtumisel: „Selge on see, et tervishoid vajab lisaraha. Investeeringuid vajavad nii uued tehnoloogiad kui taristu. Sotsiaalministeerium ja partnerid töötavad selle nimel, et täpsustada haiglate rolli, väärtuseid ja võimalusi riigile ja piirkonnale.“

Kohtumisel osalesid Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai, spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross, tervishoiuteenuste osakonna juht Nikita Panjuškin ning nõunik Reena Müller. Külalisi võtsid vastu Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp tugiteenuste ja äriarendusjuht Indrek Žvirblis ja taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik.

 

Avaldatud 27.08.2025, autor Madis Perli