Tag Archive for: Põlva

Füsioterapeut Hannagret Luks: füsioteraapia tagab parema taastumise

„Füsioteraapia aitab vähendada valu, toetab taastumist, ennetada vigastusi ja parandab igapäevast toimetulekut. Vastuvõtul hindame patsiendi tervislikku seisundit, selgitame välja probleemi põhjuse ning töötame välja just patsiendile sobiva harjutuskava,“ selgitab füsioterapeut Hannagret Luks.

Füsioterapeudilt saab abi:

  • Valu ja liikumisprobleemide korral (selja-, kaela-, pea-, liigesvalu, lihasprobleemid).
  • Vigastusest või operatsioonist taastumisel.
  • Töö- või igapäevaeluga seotud koormusprobleemide korral.
  • Neuroloogiliste, kardioloogiliste ja pulmonoloogiliste probleemide korral.
  • Laste ja noorte arenguhäirete või kehahoiuprobleemide puhul.
  • Vanemaealiste langenud liikumisvõime korral tasakaalu- ja koordinatsioonihäire, lihasjõu ja liikuvuse säilitamine).

Vastuvõtt toimub Põlva haigla 2. korrusel ja kestab tavaliselt 45 minutit. Tulemuste saavutamiseks võib olla vajalik korduv teraapia. Füsioterapeudi vastuvõtule suunab perearst või taastusarst.

Lisaks on saadaval tasulised füsioterapeudi vastuvõtud, mille jaoks pole arsti saatekiri vajalik. Tasulised ajad on leitavad terviseportaal.ee (Ilma saatekirjata teenused).

Küsi lisainfot taastusravi registratuurist: 799 9184 (E–R 8.00–16.00) või taastusravi@polvahgl.ee.

 

Avaldatud 05.08.2025, autor Madis Perli

Sisearst dr Katrin Keerma alustas vastuvõtte

Sisearst dr Katrin Keerma alustas Põlva haiglas ambulatoorsete vastuvõttudega – oodatud on südamepuudulikkusega või selle kahtlusega patsiendid, kes vajavad ravi jätkumist või täpsustavaid uuringuid.

„Soovime parandada südamepuudulikkusega patsientide ravi kättesaadavust. Kardioloogi juurde võib ooteaeg olla mitu kuud, kuid suure osa ravist ja uuringutest saab teha sisearst. Samuti saan vastuvõttudel veenduda, et patsientide ravi ei katkeks,“ ütles dr Keerma.

Vastuvõtud toimuvad 2 korda kuus neljapäeviti kell 11.00–13.00

Vastuvõtule on oodatud:
• Patsiendid, kellel on diagnoositud südamepuudulikkus ja kelle ravi vajab kohandamist.
• Patsiendid, kellel on südamepuudulikkuse kahtlus ja on vaja täiendavaid uuringuid.

ajalik on arsti saatekiri.

Dr Keerma on sisehaiguste arst kliinilise farmakoloogia lisapädevusega, ühtlasi kuulub ta südamepuudulikkuse raviteekonna töögruppi, mis alustab 2026. aastal pilootprojektiga, mille eesmärk on parandada südamepuudulikkuse raviteekonda.

Vastuvõtule registreerimiseks ja küsimuste korral võta ühendust: 799 9198 (E–N 7.50–16.00, R 7.50–15.30) või registratuur@polvahgl.ee.

 

Avaldatud 31.07.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla registratuur töötab ka suvel täie hooga

Põlva haigla registratuur töötab ka suvel täie hooga.
E–N kell 7.50–16.00
R kell 7.50–15.30
Broneeri vastuvõtuaeg helistades telefonil 799 9198 või kirjuta registratuur@polvahgl.ee
Erakorralise meditsiini osakond (EMO) töötab ööpäev läbi.
Soovime kõigile turvalist ja tervislikku suve!

Avaldatud 14.07.2025, autor Madis Perli

Taastusravi osakonda on oodatud tööle FÜSIOTERAPEUT

Põlva haiglasse on oodatud tööle FÜSIOTERAPEUT
Sinu peamiseks tööülesandeks on ambulatoorsed vastuvõtud (enamjaolt skeleti-lihassüsteemi kaebustega patsiendid).
OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:
  • omad erialast kõrgharidust;
  • oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
  • Sul on kõrgtasemel eesti keel;
  • Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
  • panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täis- või osalist tööaega;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • töötasu vastavalt kollektiivlepingule;
  • tööl käimist haigla bussiga Tartust;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab taastusravi osakonna füsioterapeut-koordinaator Hannagret Luks e-posti teel hannagret.luks@polvahgl.ee.
Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile hannagret.luks@polvahgl.ee.

Avaldatud 07.07.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle ÕDE (asenduskoht)

Põlva haiglasse on oodatud tööle ÕDE (asenduskoht)
Sinu peamisteks tööülesanneteks on professionaalse õendusabi osutamine; patsientide terviseseisundi ja raviskeemide jälgimine; arstlikke töökorralduste täitmine; õendusprotseduuride ja -dokumentatsiooni täitmine.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:

  • omad erialast kõrgharidust, õe kutset;
  • Sul on töökogemus vähemalt 2 aastat;
  • oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
  • Sul on kõrgtasemel eesti keel;
  • Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
  • panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täis- või osalist tööaega;
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • töötasu vastavalt kollektiivlepingule
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: 01.07.2025

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab personalispetsialist Loo Helmrosin loo.helmrosin@polvahgl.ee või telefonil +372 799 9185.
Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 18.06.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle ÕIGUS- JA HANKESPETSIALISTI

Põlva haiglasse on oodatud tööle ÕIGUS- JA HANKESPETSIALIST
Sinu peamisteks tööülesanneteks on tagada ja korraldada kogu organisatsiooni hanketegevus lähtudes kehtivatest regulatsioonidest; osaleda eelarve koostamise protsessis; nõustada haigla juhtkonda.

OLED EDUKAS KANDIDAAT, KUI:

  • omad või oled omandamas kõrgharidust (nt õigusteadus);
  • Sul on eelnev riigihangete alane töökogemus;
  • Sul on põhjalikud õigusalased teadmised;
  • oled hea suhtleja, läbirääkija ja meeldib teha koostööd erinevate osapooltega;
  • oled oma tegevustes täpne ja korrektne ning julged teha otsuseid;
  • oled orienteeritud lahendustele.
HAIGLA POOLT PAKUME:
  • täis- või osalist koormust;
  • paindlikku tööaega, sh osalist kaugtöö võimalust;
  • töötasu kokkuleppel;
  • transpordikulude kompensatsiooni;
  • võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
  • võimalust eneseteostuseks mitmekülgses organisatsioonis.
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel.
SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab personalispetsialist Loo Helmrosin loo.helmrosin@polvahgl.ee või telefonil +372 799 9185.
Kandideerimiseks saada oma CV, sooviavaldus ja palgasoov e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 12.06.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla aasta arst dr Silver Merisalu juhtis kirurgia osakonna tõusuteele 

Dr Silver Merisalu on Põlva haigla üldkirurg ja kirurgia osakonna juhtaja, kes pälvis Põlva haigla aasta arst 2024 tiitli. Dr Merisalu jäi tunnustust vastu võttes tagasihoidlikuks ja võtab seda kui märkamist kogu osakonna tööle.  

Siiski pole dr Merisalu panus Põlva haigla arengus väike, 2020. aastal, värskelt peale sünnitusosakonna sulgemist ja kirurgi valveringi kaotamist oli kirurgia osakond madalseisus ja hädasti oli tarvis inimest ja plaani, kuidas olukorda muuta. 

„Ma arvan küll, et, 2020 oli Põlva haigla kirurgia mõttes murdepunkt. Vanema generatsiooni kirurgid olid juba pensioniealised ja Tervisekassa lepinguid kirurgia osakond ei täitnud. Siis oligi küsimus, et kuidas edasi,“ meenutas dr Merisalu. 

Põlva haiglat vedas tol ajal noor juhatus, haiglajuht Margot Pintson ja ravijuht Marion Ploovits, kes otsisid aktiivselt inimest, kes viiks kirurgia osakonda edasi. 

„Minu jaoks oli see suur väljakutse hakata osakonda ülespoole vedama. Lepingute täituvus oli võib-olla napilt 50 protsenti. Sellisel kujul olnuks väga keeruline jätkata,“ ütles dr Merisalu. 

Alla kahe töökoha pole kunagi olnud 

Enne Põlva haiglasse tulekut töötas dr Merisalu pikemalt Võru haiglas (aastatel 2006-2022), osalise koormusega Valga haiglas (2006-2018) ja Tartus Medita kliinikus (2014 kuni tänaseni). Kirurgi sõnul oli põhjuseid muutuseks mitmeid ning otsustavaks sai soov end üle pika aja uues keskkonnas ja rollis proovile panna.  

„Olukord Põlva haigla kirurgias polnud kindlasti kergemate killast, kuid usun, et meelega enda raskemasse olukorda asetamine, arendab nii inimese kui ka spetsialistina. Hästi sobis ka Põlva haigla töökorraldus, mis kirurgile ei sisalda öövalveid,“ leiab dr Merisalu. 

Küll toob 2020. aasta augustist kirurgia osakonda juhtinud dr Merisalu välja, et alla kahe töökoha pole tal elu jooksul kunagi olnud. „Minu jaoks kaks töökohta on n-ö puhkerežiim, et pigem ikka kolm või neli olnud. Nüüd olles 15 aastat vanem võrreldes karjääri algusega, siis ikkagi hakkad mõtlema, et peaks natuke rahulikumalt võtma,“ nentis kirurg. 

Pannud kirurgia osakonna tõhusalt tööle 

Töö tulemused ja tagasiside näitavad, et kirurgia osakond tegutseb dr Merisalu ja õendusjuhi Krister Matto juhtimisel tõhusalt. 

Esimene indikaator ongi tervisekassa lepingute täitmine, kuna nüüd me täidame lepinguid, siis võib öelda, et meil on hästi. Lepingu täitmine tuli üsna kohe, et selles mõttes mingit imeasja pole teinud. Tõin oma tavapärase töömahu siia ja leidsin mõned uued inimesed juurde,“ sõnas dr Merisalu. 

Kõige enam jõuavad dr Merisalu lõikustele üldkirurgilised probleemid nagu sapikivitõbi, songad, veenilaiendid, hemorroidid ja lisaks veel kohalikus tuimestuses pisikirurgia nagu sünnimärkide jms nahamoodustiste eemaldamine. Diagnostilise poole pealt teeb ta koos dr Mart Riisperega kahe peale tuhatkond endoskoopilist seedetrakti uuringut aastas.  

„Me teeme täiesti põhilist kirurgiat, mis on maakonnas jõukohane. Kahtlemata ei ole mõtet siia tekitada neurokirurgi vastuvõttu. Kõik teenused, mida Põlva haiglas pakume, seda teeme võrreldaval tasemel maailma andmetega,“ sõnas dr Merisalu. 

Haigla on sidus süsteem 

Dr Merisalu sõnul on haigla sidus süsteem. „Kui räägitakse, et rahvastik vananeb ja sisemeditsiini järele on järjest kasvav nõudlus, siis siseosakond vajab kirurge kogu aeg, et haigetele erinevaid invasiivseid protseduure, diagnostikat ja uuringuid teha,” ütles dr Merisalu. 

Ortopeedia ja traumatoloogia on kirurgia osakonna juhataja sõnul valdkonnad, kus üleriiklikult on süsteemis pikad järjekorrad ja raske löögile saada, kuid samas erialad, mis on inimeste jaoks igapäevane mure.  

„Esimene asi, mida ülikoolis õpetati, mis on inimese põhikaebus? See ongi tegelikult mingi liigese või luu valu. Nii et inimese põhiline arsti poole pöördumise põhjus on, et kuskil jäse või liiges valutab, nii et kahtlemata on kirurgia osakond maakonnahaiglas vajalik,“ ütles dr Merisalu. 

Lisaks üldkirurgidele tegutsevad Põlva haiglas mitmed ortopeedid, kõrva-nina-kurgu arstid, uroloog, günekoloog, anestesioloogid ja teised spetsialistid.  

Isa jälgedes kirurgiks 

Dr Merisalu puhul on selge, et arstiks saamise soov tuli kaasa kodust. Ema oli günekoloog ja isa kirurg, kes töötasid alguses Antslas ja pärast suunamist Võru haiglas. 

„Meil oli kodus suur meditsiinientsüklopeedia ja sealt oli väga huvitav vaadata näiteks värvipilte kasvajatest. Kui ema ja isa rääkisid kodus arstijutte, siis see tundus kõrvalt kuulates põnev ning juba lapsena käisin isaga valves kaasas,“ rääkis dr Merisalu. 

Kuigi dr Merisalu lapsepõlv möödus pigem linnas, siis kõik koolivaheajad veetis ta maal ja peab ennast täiesti maainimeseks. Taluelu on olnud talle hingelähedane ja seetõttu polnud üllatus, kui ta 2011. aastal hakkas Võru lähedale Loosu külla päris oma kodutalu rajama. 

„Majandustegevus on olemas ja tänaseks on tekkinud loomapidamine – lihaveised, lambad ja kanakari. Kuna talu juurde kuulub ka mets, kus on alati tegemist, siis valdava osa vabast ajast võtabki maaelu. Selline päris puhkamine on minu jaoks kalastamine ja raskemuusika,“ nentis dr Merisalu. 

Lemmikuid on dr Merisalul väga palju, Black Sabbath, Ronnie James Dio, Accept, Iron Maiden, Guns N’ Roses, AC/DC ja teised. Küsides, mis laulu võiks Põlva haigla töötaja kuulata, tõi kirurg välja Black Sabbathi laulu Heaven and Hell. 

„See on vana klassiku Black Sabbathi 1980. aasta albumi nimilugu, album ise tuli välja umbes 2 kuud pärast minu sündi ja on Sabbathi esimene album koos vokalist Ronnie James Dioga, kes on minu absoluutne lemmik metal-vokalist,“ kirjeldas dr Merisalu valikut. 

https://www.youtube.com/watch?v=0tO2OPZSqk8 

Tudengid tahavad tulla 

Kõige suuremaks saavutuseks peab dr Merisalu Põlva haiglasse tudengitele praktikabaasi loomist. See nõudis eelkõige korralikku töömahtu ja haiglapoolse juhendaja olemasolu tudengitele. 

„Ma arvan, et see on minu töö üks suurim uhkus ja saavutus, et tudengid õnnestus majja tuua, võtsin selle kohe südameasjaks. Aastaga saime töömahud normaliseeritud ja praktikabaasi staatuse. Nüüd aastas käib viis-kuus tudengit ja juhendamine hoiab kahtlemata ka arste paremas vormis, mistõttu on tudengid haiglale üliolulised,“ märkis dr Merisalu. 

Dr Merisalu sõnul on positiivne see, et kirurgia osakond ja haigla täidavad edukalt Tervisekassa lepinguid, möödunud aastal esitati ka veidi ületööd. Samuti on viimasel paaril aastal haiglasse lisandunud jõudsalt uusi motiveeritud töötajaid ja spetsialiste, kes toovad kaasa uut vaatenurka ja kompetentsi. 

„Põlva haiglas on hea töötada, sul on eneseteostuseks piisavalt võimalusi ja tööd on palju, mis aitab samas ka õppida ja areneda,“ ütles dr Merisalu. 

 

Avaldatud 22.05.2025, autor Madis Perli

Ootame tööle tegusat HOOLDEKODUÕDE

Asukoht: Krootuse Hooldekodu

Sinu peamisteks tööülesanneteks on professionaalse õendusabi osutamine Krootuse Hooldekodus; hooldekodu klientide terviseseisundi ja raviskeemide jälgimine; õendusprotseduuride ja -dokumentatsiooni täitmine; suhtlemine kliendi omaste, perearsti ja eriarstidega ning klientide immuniseerimine.

OLED EDUKAS KANDIDAAT KUI:

omad erialast kõrgharidust, õe kutset;
Sul on töökogemus vähemalt 2 aastat;
oled kohusetundlik ja hea pingetaluvusega;
Sul on kõrgtasemel eesti keel;
Sul on hea arvuti kasutamise oskus;
panustad meeskonnatööle ja oled empaatiavõimeline.

HAIGLA POOLT PAKUME:
osalist tööaega;
sõbralikku ja toetavat meeskonda;
võimalusi erialaseks täiendkoolituseks;
töötasu vastavalt kollektiivlepingule
transpordikulude kompensatsiooni;
töötajate soodustusi.

Tööle asumise aeg: 07.06.2025
Kandideerimise tähtaeg: 26.05.2025

SOOVID ROHKEM INFOT?
Sinu küsimustele vastab õendusabi osakonna juhataja Krister Matto e-posti teel krister.matto@polvahgl.ee või telefonil 525 1203.

Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus e-posti aadressile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 13.05.2025, autor Madis Perli

Siseosakonna õde Ingrit Männiste: Kui räägin patsiendiga, siis see mõnikord aitab isegi rohkem

Tänasel rahvusvahelisel õdede päeval tunnustame ja täname Põlva haigla õdesid, õe abilisi ja ämmaemandaid. Aitäh!
 
Põlva haigla siseosakonna õde Ingrit Männiste töötanud haiglas juba 1998. aastast, kui alustas erakorralise meditsiini osakonnas õe abilisena. Ingrit tunnistas, et meditsiin kui eriala polnud teda kunagi kutsunud. Kuna ees ootas vaba aasta, siis kutsus õde Aili teda Põlva haiglasse tööle.
„Meditsiin oli viimane asi, millele peale keskkooli lõpetamist mõtlesin. Kuna ma ei saanud kohe kooli sisse, siis õde kutsus, et tuleksin õe abiliseks. Tal oli abi vaja ja ütles, et ole aasta aega EMOs. Kui ma lõpuks tulin, siis oi kuidas mulle hakkas see töö meeldima,“ tunnistas Ingrit siiralt.
Nüüdseks on Ingrit töötanud õena 17 aastat ja lisaks veel juurde 10 aastat õe-abilisena. Kuigi Põlva haigla töö kõrvalt on ta käinud proovimas ka Räpina haiglas ja kiirabis, siis kõige enam tunneb ta oma sõnul koduselt just Põlvas.
„Kui ma haiglahoonesse sisenesin, sain kohe aru, et see on minu ala täielikult. Siiani pole kordagi hommikul tundnud, et ma ei taha tööle tulla. Ma tõesti väga tahan tööle tulla,“ sõnas 2023. aastal kolleegide poolt patsiendisõbralikumaks töötajaks valitud Ingrit.
„Ma arvan, et kui sa suhtud patsientidesse nii, nagu sa tahad, et sinusse suhtutakse, siis läheb tööga ladusalt. Kõige enam meeldib mulle õe ameti juures igasugune käeline tegevus ning patsientide siiras tänu,“ tõi Ingrit välja.

Töötanud mitmes osakonnas

Tartu tervishoiu kõrgkoolis õeks õppinud Ingrit töötas pikalt EMOs, kuid täna leiab ta patsientide eest hoolt kandmas kaks korrust kõrgemal – siseosakonnas.
 
Siseosakonna puhul tõstis Ingrit esile meeskonda. „Meie kollektiiv on ühtehoidev, kui tahad abi, sind kohe aidatakse. Tõsi, tööd on palju ja on raske, kuid tugi on olemas nii hooldajate, õdede kui arstide poolt ja see teeb rõõmsaks,“ leiab õde.
 
Ingrit usub, et kõige olulisem on lähtuda oma töös patsiendi huvidest ja olla tema jaoks olemas.
 
„Ma arvan, et kui ma räägin patsiendiga ja märkan teda, siis see mõnikord aitab teda isegi rohkem. Kui mul on patsiendiga hea kontakt, siis jõuavad ka arsti korraldused paremini kohale,“ sõnas Ingrit.

Mets laeb energiavarusid

Töövälisel ajal meeldib Ingritile reisida, käsitööd teha, metsas käia, kõndida ning lapselapsega olla. Kuigi töö on nõudlik, siis Ingritil on oma meetod enda laadimiseks.
 
„Kui mul ongi mõni patsient väga hinge peal, siis püüan ennast metsas laadida. Suvel käin marjul-seenel või siis lihtsalt hulgun ja sealt saan tuge ja energiat. Seal mõtled oma teisi mõtteid ja näiteks kui mõnes metsikumas kohas ära eksid, siis peadki mõtlema hoopis sellele, kuidas hoopis metsast välja saaks,“ nentis Ingrit rõõmsalt.
 
Põlva haiglas toob Ingritile enim rõõmu kollektiiv ja ühtekuuluvus. „See ei ole suure haiglas konveier ning kuigi aastate jooksul on lisandunud palju uusi nägusid, siis mulle tundub, et ikkagi on see kokkuhoidev kollektiiv. Püüan ise positiivne olla ja siis on ka sinu ümber positiivsus.“

Avaldatud 12.05.2025, autor Madis Perli

Ämmaemandusjuht Kairi Kivaste julgustab Põlvamaa naisi pöörduma ämmaemanda vastuvõtule

Esmaspäeval, 5. mail tähistatakse rahvusvahelist ämmaemandate päeva. Põlva haigla ämmaemandad tegelevad rasedate vastuvõtu ja nõustamisega, emakakaelavähi sõeluuringu läbiviimisega, toitumis- ja imetamisnõustamise, naistehaiguste ja paljude teiste teemadega. Millega täpsemalt, küsisime Põlva haigla ämmaemandusjuhilt Kairi Kivastelt järele.

Millega tegeleb ämmaemand Põlva haiglas?

Ämmaemand on esimene spetsialist, kes võiks tegeleda naisega, kellel on soov oma seksuaaltervise osas nõustamist saada. Näiteks aitab ämmaemand rasestumisvastase vahendi valiku osas, noortenõustamise vastuvõtul räägib sugulise küpsemise teemadel, aga võtab ka rutiinseid analüüse nagu emakakaelavähi sõeluuring ja sugulisel teel levivate haiguste testid.

Samuti kasutavad meie ämmaemandad ultraheliaparaati, et rasedust tuvastada. Normaalselt kulgeva raseduse puhul jälgib ämmaemand rasedust ning teostab sünnituse järel sünnitusjärgset vastuvõttu ning imetamisnõustamist. Üleminekueas, mil paljudel naistel esineb vaagnaelundite allavaje, on ämmaemand see, kes vahetab sisemisi suguelundeid toestavat tuperõngast.

Mis vanuses naised teie juures käivad?

Meie patsientide vanus ei ole piiritletud, kõige nooremad võivad olla alles lapseeas ning vanemad juba ammu viljakast east väljunud prouad. Ämmaemanda vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja tasuda visiiditasu ning meie ämmaemandad teevad tihedat koostööd naistearstidega, kelle poole saab vajadusel patsiendi alati edasi suunata.

Milliseid teenuseid Põlva haigla ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus pakub?

Pakume günekoloogi vastuvõtu teenust koos vaagnaelundite ultraheliuuringuga, ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu, noortenõustamist, teostame emakakaelavähi sõeluuringuid, raseduse jälgimist, päevaravi protseduure ja mõningaid kirurgilisi operatsioone, sünnitusjärgseid vastuvõtte ja imetamisnõustamist ning samuti raseduse katkestamise protseduure.

Kui kiiresti saab vastuvõtule?

Ämmaemanda vastuvõtule saab aja tavaliselt kas juba käesolevaks või järgmiseks nädalaks. Naistearsti vastuvõtule pöördumiseks on ooteaeg vahel ka pikem, kuid üldiselt ikkagi paari nädala jooksul on võimalik leida sobiv visiidiaeg. Aja broneerimiseks tuleb võtta ühendust Põlva haigla registratuuriga 799 9198 või registratuur@polvahgl.ee.

Millised on Põlvamaa naiste sagedasemad probleemid?

Põlvamaa naised ei erine kuidagi naistest kogu ülejäänud maailmas. Kui rääkida just probleemidest, siis raseduse planeerimine ja soovimatust rasedusest hoidumine on teema, mille ümber käib kõige suurem tants naise reproduktiivtervise valdkonnas. Sugueluga alustavad noored pöörduvad, et saada retsept esimesele rasestumisvastasele vahendile. Ühel hetkel tulevad naised kas siis oodatud või planeerimata rasedusega.

Elu vältel saab nii mõnigi naine tunda veritsusmustri häirumist või kõhuvalusid kas emakalihases kasvavate müoomisõlmede või hoopis mõne muu günekoloogilise haiguse tõttu. Üleminekueas tekivad paljudel verejooksud, kuumahood, unekvaliteet häirub jpm. Ning menopausi järgses eas naiste seas on sagedane vaagnaelundite allavaje, tupekuivus, libiido langus. Koos esmasünnitaja keskmise vanuse tõusmisega on tõusutrendis ka viljatusravi vajadus, kuid sellega tegelevad juba spetsialiseerunud kliinikud suuremates linnades.

Mida soovitate Põlvamaa naistele?

Soovitan Põlvamaa naistele, et nad kasutaksid julgelt võimalust pöörduda ämmaemandate vastuvõtule. Naiste jaoks on ämmaemand tavaliselt see, kes sünnituse vastu võtab. Meil töötavad siin aga tublid ämmaemandad, kes tegelevad erinevate seksuaaltervist puudutavate teemadega.

Samuti tahaksin üleminekueas naistele südamele panna, et östrogeeni ehk naissuguhormooni langusest tekkinud kaebuste puhul ei ole vaja hambad ristis kannatada. Kaebused nagu unetus, meeleoluhäired ja öine higistamine võivad kesta aastaid ja ravimite abil on võimalik teie elukvaliteeti parandada. Tagame usaldusliku õhkkonna ja patsiendi konfidentsiaalsuse.

Avaldatud 05.05.2025, autor Madis Perli