Siseosakonna juhtimise võttis üle Katrin Keerma

Oktoobri algusest töötab siseosakonna juhatajana Katrin Keerma. Keerma on pärit Pärnumaalt Vändrast. Küll aga tõi ülikool ta Tartusse ja praegu elab endiselt Tartus, kuhu ta on loonud oma kodu.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamise järel astus Keerma sisehaiguste residentuuri, kus kõrvalerialaks oli kliiniline farmakoloogia. Selle lõpetas ta vaid loetud päevad enne osakonna juhatajana tööle asumist – 30. septembril 2023. Seega võib öelda, et Keerma tuli tööle otse koolipingist.
Põlva Haiglas alustas Keerma oma teekonda aga juba 2021. aasta 1. jaanuarist, kui hakkas tegema valveid. „Ei tahtnud ei öelda. Mõtlesin, et okei tulen vaatan,“ meenutas Keerma.
2022. aasta märtsist tuli Keermal residentuuris sisehaiguste tsükli raames töötada kolm kuud maakonnahaiglas ja valituks osutus Põlva Haigla. „Pidin märtsis tulema, aga oli COVID-19 puhang ja kutsuti varem. Ehk alates 10. veebruarist olen siin töötanud täiskohaga ja vahel ka natuke peale,“ rääkis Keerma ja lisas: „Mulle siin meeldis nii väga, et võtsin koguni Põlva Haiglas töötamiseks akadeemilise puhkuse.“
Edasi jätkas Keerma residentuuri kõrvalt täiskohaga tööd Põlvas. Residentuuri raames haaras ta lisaks Põlva Haiglale kogemusi Tartu Ülikooli Kliinikumist, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Tervisekassast, aga ka Rootsis Karolinska Ülikooli kliinilise farmakoloogia osakonnast.
Keerma kohta võib öelda, et kes palju teeb, see palju jõuab, sest lisaks siseosakonna juhtimisele, teeb ta oktoobrist 0,2 koormusega valveid ka Viljandi Haiglale.
Küsisime Keermalt ka mõned Põlva Haiglat puudutavad küsimused.
1.Mis ajendas Sind uueks töökohaks valima just Põlva Haiglat?
Ma arvan, et inimesed kellega ma koos Põlva Haiglas töötan, on rohkem perekond kui kolleegid. Pean oluliseks ka siinset vabadust ja paindlikkust. Pole väikseid tähenärimisi, vaid põhiline, et töö saab tehtud. Ja mulle meeldib väga sõita. Esialgu küll pelgasin sõitmist ja vahemaad, kuid tegelikult selgus, et need 45 minutit hommikul on ideaalne aeg, et end töölainele lülitada ning peale tööd end maha laadida, et kodus 100% perele keskenduda. Samuti on see minu aeg nautida muusikat, kuulata taskuhäälinguid või loenguid.
2. Kuidas tundub Sinu pilgu läbi Põlva haigla siseosakonna töö?
Võrreldes ajaga mil 01.01.2021 meie kollektiiviga liitusin, on tõusnud nii töö efektiivsus, kvaliteet kui ka paranenud arstide töötingimused. Mäletan, et siis oli valvearstide leidmine väga keeruline ja valvekoormus suur – hetkel on selles osas seis oluliselt parem. Küll siiski mitte ideaalne, kuid jõuame sinna. Samuti oli toona haigeid ühe arsti kohta liiga palju, mis nõudis kiireid otsuseid, ent praegune 10 haiget arsti kohta, võimaldab lugeda ravijuhendeid ja tagada kõigile adekvaatse ravi.
3. Missugune on Sinu visioon ja eesmärk uuel tööpõllul?
Plaanis on jätkata Tartu Ülikooli õppebaasina õpetades 4. kursuse arstitudengitele nii kliinilist farmakoloogiat koos dr Madli Pintsoniga kui ka geriaatriat koos dr Kadri Saluga. Samuti loodan ka edaspidi tagada residentidele piisavalt atraktiivsed tingimused, et kasvõi ajutiselt meie toreda kollektiiviga liituda. Ma olen veendunud, et nii hoiame end pikas plaanis tööandjana noorte kolleegide jaoks pildil.
Pean oluliseks ka raviefektiivsuse ja -kvaliteedi parendamist. Iga haiglas veedetud päev tähendab patsiendile oma lähedastest eemal oldud päeva. Seetõttu leian, et patsient ei peaks kunagi olema haiglas kauem selle pärast, et arstil oli liiga palju tööd, et mõistlikus ajaaknas koostada põhjalik uuringute- ja raviplaan. Näiteks just eakate puhul on näidatud, et üle seitsme päevane statsionaarne ravi halvendab oluliselt nende funktsionaalset võimekust, mis muudab keeruliseks nende haiglast koju siirdumise.
Minu suurimas tunnustuseks ja prioriteediks on minu meeskonna rahulolu ja töötingimused, kus nad nii statsionaaris, ambulatoorses kui valveringis tahavad tööle tulla ja lahkuvad töölt naeratusega.