Põlva haigla aasta arst: tihti ei anta lähedastele piisavalt infot

Sisearst dr Madli Pintson valiti kolmandat aastat järjest Põlva Haigla aasta arstiks. Foto: Madis Perli / Põlva Haigla

 

Põlva Haigla aasta arsti tiitli pälvis kolmandat aastat järjepanu sisearst dr Madli Pintson.

Dr Madli Pintson on Põlvast pärit ja Põlva Haiglasse jõudis ta peale residentuuri lõpetamist, kui asus tööle siseosakonnas arstina, juhatades samas ka neli aastat osakonna tööd.

„Mulle suured haiglad väga ei meeldi, seal ei ole sageli ühtehoidvat kollektiivi. Kõik on kuidagi eraldi, keegi koridoris tere ei ütle. Siin aga teretavad kõik, enamasti ka naeratades, üksteist,“ tõdes dr Pintson. Loomulikult pole üksnes tere see, mis inimest kuskil kinni hoiab. Eelkõige on nendeks teguriteks töökliima ja kolleegid hooldajatest arstideni.

2012. aastal arstiteaduskonna lõpetanud dr Pintson tõdes, et arsti eriala polnud algselt tema esimene valik.

„Keskkoolis tahtsin saada õpetajaks nagu minu ema, aga ma arvan, et vanaisa mõjul otsustasin ikkagi arstiks kandideerida. Pingerida oli tõsine, mõtlesin, kas saan üldse sisse, aga sain esimese korraga. Varuvariant oleks olnud õendus,“ nentis Pintson.

Kui arsti põhiõpe läbitud, otsustas Pintson kohe ka eriala valida. Selleks sai sisehaiguste ja kliinilise farmakoloogia residentuur, mille ta 2019. aastal edukalt lõpetas.

„Mulle meeldib see, et sisearst vaatab inimest kui tervikut. Ja kuna ravimite koostoime ja nende sobivus teatud haiguste ja ka inimeste puhul on huvitav, saigi kliinilise farmakoloogia lisaeriala valitud,“ tõdes Pintson.

Patsiendid lähevad üha keerukamaks

Pintsoni sõnul maakonnahaiglas sisearst väga laia profiiliga ning tegeleda tuleb nii krooniliste haiguste, südame-, kopsu- ja seedetraktihaigustega, aga ka alkoholi liigtarvitamisest tekkinud maksahäiretega.

„Sisearsti roll ongi ravida ja diagnoosida haigusi ning vajadusel suunata patsient edasi eriarsti juurde. Arvuliselt on kõige rohkem südameveresoonkonna haigustega patsiente, järgnevad erinevad põletikud ja infektsioonid, näiteks kuseteede põletikud,“ ütles Pintson, kes päevas ravib statsionaaris umbes kümmet patsienti. Nendele lisanduvad valves oleku ajal EMO patsiendid ja vastuvõtule tulnud inimesed.

Aastatega on Pintsoni sõnul läinud kontingent üha keerulisemaks. „Paljud ei parane, osadel puudub motivatsioon. Palju on voodihaigeid, kes tulnud näiteks hooldekodudest. Kuna elanikkond vananeb, siis ongi üha enam eakaid patsiente, kelle puhul tuleb tegeleda põhiprobleemi kõrval mitme kaasuva haigusega. Haiglasse koonduvadki keerulisemad patsiendid, lihtsamad haigused saab ka kodus ära ravitud. Patsienti, kes tuleb ise vastuvõtule, on oluliselt lihtsam aidata.“

Hea arsti saladus

Kolmandat korda aasta arsti tiitli võitmine tähendab, et midagi on tehtud õigesti. Mis teeb sinu hinnangul arstist hea arsti?

„Ma arvan, et võtmesõna on ikkagi rohke suhtlus. Probleemidest tuleb rääkida ausalt. Kui prognoosi pole, siis tuleb ka see ausalt välja öelda, et vältida edaspidiseid konflikte. Samuti võtan aega nii patsientidele kui personalile. Kui on mure, siis üritan ikka süveneda. Hästi palju on vaja selgitus- ja teavitustööd just patsientide lähedastele. Tihti ei anta piisavalt infot edasi,“ leiab Pintson.

Pintsoni sõnul tuleb aktiivselt lugeda ka erialakirjandust, et olla kiiresti muutuva meditsiiniinfoga kursis. Lisaks kliinilisele tööle arstina õpetab dr Pintson 2016. aastast üliõpilasi geriaatria erialal.

Meditsiinipersonal on ülekoormatud

Pintson peab suurimaks probleemiks personalipuudust, mistõttu töötajad on ülekoormatud. Samuti ei suuda suured haiglad kõiki patsiente ära teenindada, mis tähendab, et maakonnahaiglal on oma kindel koht ja roll olemas.

„Kogukonnale on oluline, et Põlvas on haigla, ja see võimalus peab inimestele jääma. Krooniliste haigete ravi peab jääma ka maakonda,“ leiab Pintson.

Tartu lähistel elaval Pintsonil võtab suure osa töövälisest ajast lapsega tegelemine, kuid see aitab päevarutiinist välja tulla, ühiselt midagi põnevat ette võtta, trennis käia ja koos areneda.

Kuidas aga aasta arst tööst puhkab? „Proovin ise ka trennis käia ja rühma- ning jõutreeningutest osa võtta. Üritame Eestis ringi sõita, näha erinevaid kohti, ja meeldib väga kududa, sest see aitab lõõgastuda. Lisaks erialasele kirjandusele naudin ka head ilukirjandust ,“ ütles Pintson.

Dr Pintsoni soovitused inimestele: „Kuna üldine foon on väga ärev, siis tuleks leida vahend, mis seda aitab maandada. Alkohol ja ülesöömine ei ole lahendus. Töötage vähem, pidage tervisesoovitustest kinni ja võtke ettenähtud ravimeid.”