Info patsiendile

Analüüsi objektiivsust mõjutavad tegurid

Füsioloogilised iseärasused

    • iga
    • sugu
    • rass
    • rasedus
    • menstruatsioonitsükkel
    • ööpäevane rütm/tsükkel

Muudetavad või välditavad tegurid

    • füüsiline koormus (treening jm.)
    • vaimne stress
    • toitumine (söömine, lühi- või pikaaegne paastumine jm.)
    • joomine (kohv, alkohol jm.)
    • suitsetamine
Ravi- ja diagnostilised protseduurid
    • massaaz
    • süstimine, nõeltorked proovi võtmiseks või vedeliku eemaldamiseks
    • operatsioonid
    • infusioon- ja transfusioonravi ehk vedelpreparaatide ja vereülekanded
    • endoskoopia ehk organite sisevaatlus endoskoobi abil
    • dialüüs
    • radioloogilised uuringud, kontrasainete manustamine

Usaldatavate uuringutulemuste saamiseks palume käituda järgnevalt:

proovide andmisele eelneval päeval:

    • võite süüa ja juua nagu tavaliselt
    • vältige alkoholi, suitsu ja kohvi, ravimite osas pidage nõu arstiga
    • peale kella 22 jooge vajadusel ainult üks klaas vett

proovide andmisel päeval:

    • proovi andke hommikul, soovitavalt kella 8-9 ajal, pärast tunniajalist ärkvelolekut. Süüa ega juua ei tohi
    • vältige füüsilist pingutust ja vaimset pinget
    • istuge vähemalt 15 minutit enne proovide andmist, et tasakaalustada vereringet
    • peale vereproovi andmist veenist ( veenitorget ) istuge 5 minutit ja suruge teise käega torkekohale, et vältida nahaaluse verevalumi teket
Uriini analüüsiks materjali kogumine:
    • koguda esimene hommikune uriin
    • 8 tundi enne proovi kogumist ei soovitata süüa ega juua, vajadusel juua 1 klaas vett vahetult enne proovi kogumist
    • proovi ja viimase urineerimise vahe peab olema minimaalselt 4 tundi
Proovi kogumine
    • proovinõu – Sobib spetsiaalne ühekordne plastmassist kogumisnõu
    • uriinijoa keskmise osa, nn keskjoa uriini saamiseks:
      • alustage kogumist urineerimisega WC potti
      • suunake uriinijuga kogumisnõusse ja täitke umbes pool nõust (~50ml)
      • proovinõu sisepinda ei tohi puudutada sõrmedega, ihu ega riietega
      • seejärel tühjenda põis WC potti
      • sulgege kogumisnõu kaanega. Märkige kogumisnõule nimi, urineerimise kuupäev ja kellaaeg

Säilitamine ja transport:

    • toimetage toatemperatuuril säilitatud uriiniproov laborisse (koos saatekirjaga) vähemalt 1 tunni jooksul peale uriini kogumist
    • kui selle aja jooksul ei ole võimalik proovi laborisse saata, siis säilitage proov +2 – +8 kraadi juures ja toimetage proov laborisse (koos saatekirjaga) vähemalt 3 tunni jooksul
    • kui arst on lubanud, võib koguda teist hommikust uriini:
      • tühjendage hommikul põis
      • süüa ei tohi, juua on lubatud kuni 1 klaas vett
      • uriiniproov koguda haigla WC-s umbes 4 tundi pärast hommikust urineerimist kõiki eelpoolkirjeldatud reegleid järgides

Info perearstile

Teadmiseks perearstile

Teadmiseks laborisse analüüse saatvatele arstidele

Verevõtmise juhend:

Biokeemilised uuringud:
Kõik biokeemilised uuringud on tehtavad vereseerumist. Selleks tuleb uuritav veri võtta kas geeliga (kollane kork) või geelita (punase korgiga) vaakumkatsutisse.

    1. Võtta veeniveri patsiendilt tühja kõhuga, soovitavalt enne kella 11:00.
    2. Kasutage õige jämedusega nõela (täiskasvanutel 0.8 – 0.9 mm, lastel 0.7 mm äbimõõduga), sest liialt suur verevoolu kiirus nõelas võib olla hemolüüsi põhjuseks.
    3. Kui olete veendunud, et nõel on veenis, vabastage zgutt ja alles siis ühendage vaakumkatsut nõelaga. See aitab ära hoida hemolüüsi ja venostaasist tingitud muutusi analüüsides.
    4. Soovitav on enne tsentrifuugimist lasta verel kuni 20 minutit toatemperatuuril seista (kui mõne analüüsi puhul ei ole ette nähtud teisiti), see hõlbustab seerumi eraldamist vormelementidest. Seejärel tsentrifuugida veri kiirusel 2000 – 3000 p/min 15 minutit. Geeliga katsutis peab geel tsentrifuugimisel tõusma vere vormelementide ja seerumi vahele, kui see on toimunud puudulikult, korrata tsentrifuugimist.
    5. Geeliga katsutid asetada suletult tavalisse külmkappi (+2-+8ºC), ilma geelita katsutist eraldada seerum, panna see eraldi väiksemasse katseklaasi või eppendorfi, sulgeda korgiga või parafilmiga ja asetada samuti tavalisse külmkappi (+2-+8ºC).
    6. Saadetava seerumi koguseks biokeemia analüüside korral tuleks arvestada 250 µl ühe analüüdi kohta + 1 ml seerumpanga jaoks.
    7. Enamus biokeemilisi näitajaid on võimalik määrata materjalist, mis võib olla seisnud kuni 48 tundi +2-+8ºC juures, s.t., et selle aja jooksul peab seerum olema saadetud laborisse.

Erand – veresuhkur (glükoos veres) tuleks võtta halli korgiga, Na-fluoriidi sisaldavasse katsutisse. Sellega hoitakse ära edasine glükolüüs ja saadakse tõepärasemad tulemused. Eriti tuleks seda järgida tellijatel, kelle analüüsid jõuavad HTI Laborisse hiljem, kui 1 tunni möödudes.

Kliinilise vere uuringuteks

Kliinilise vere analüüsid tehakse EDTA-verest (lilla korgiga vaakumkatsut).

    1. Võtta veeniveri patsiendilt tühja kõhuga, soovitav enne kella 11.00 enne lõunat.
    2. Kasutage õige jämedusega nõela (täiskasvanutel 0.8 – 0.9 mm, lastel 0.7 mm läbimõõduga), sest liialt suur verevoolu kiirus nõelas võib olla hemolüüsi põhjuseks.
    3. Kui olete veendunud, et nõel on veenis, vabastage zgutt ja alles siis ühendage vaakumkatsut nõelaga. See aitab ära hoida hemolüüsi ja venostaasist tingitud muutusi analüüsides.
    4. Kalluta verega katsutit ettevaatlikult 4-5 korda edasi-tagasi, et see seguneks korralikult antikoagulandiga. Mitte intensiivselt raputada, sest see võib põhjustada hemolüüsi!
    5. NB! Mitte tsentrifuugida!
    6. Säilitada tavalises külmkapis (+2-+8ºC), NB! Mitte sügavkülmutada! Transportida veri laborisse 12 tunni jooksul.

Hüübimisnäitajate uuringuteks

    1. Hüübimisnäitajad määratakse tsitraatplasmast. Veri võtta sinise korgiga katsutisse.
    2. Veri tuleb võtta kella 7 ja 9 vahel, vähemalt 12 tundi peale sööki.
    3. Enne veeni punkteerimist peab patsient istuma või lamama 10 – 15 minutit.
    4. Zgutti mitte kasutada. Kui see pole võimalik, siis vabasta zgutt kohe kui nõel on veenis. Zguti pealhoidmise korral üle 1 minuti on proov analüüsiks kõlbmatu.
    5. Esimene 5 mL verd ei kõlba hüübimisanalüüsideks. Seetõttu võetakse esimesse lisanditeta katsutisse veri muudeks analüüsideks või visatakse ära.
    6. Teise tsitraadiga katsutisse võetakse veri hüübimisanalüüsideks.
    7. Verd tuleb võtta kuni katsutil märgitud sinise pikijoone lõpuni, see tagab tsitraadi ja vere õige vahekorra – 1:9. Vähema vere korral ei tule analüüsi tulemused tõesed.
    8. Kalluta verega katsutit ettevaatlikult 4-5 korda edasi-tagasi, et see seguneks korralikult antikoagulandiga.
    9. Vereproov tuleb laborisse saata 1 tunni jooksul või eraldada kohapeal plasma (tsentrifuugida 10 minutit 2500 x g juures