Kas teadsid, et Põlva haiglas saab käia ka massaažis?




Põlva haigla taastusarsti dr Külli Marguse sõnul tekkis vajadus teenuse järele igapäevatööst. Tema vastuvõtule jõudis järjest rohkem Põlvamaa inimesi, kes olid saanud südameinfarkti järel ravi Tartus, kuid kelle jaoks oli taastusravil käimine kodust kaugemal keeruline.
„Südamehaiguste ravi ei lõpe haiglast väljakirjutamisega. Sageli vajab inimene pikema aja jooksul nõustamist, koormustaluvuse jälgimist ja tuge, et ta saaks turvaliselt oma igapäevaellu tagasi pöörduda,“ ütles dr Margus.
Teenuse käivitamiseks tegid Põlva haigla spetsialistid koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi kolleegidega, kellelt saadi vajalik väljaõpe ja praktilised teadmised südamehaigete taastusravi korraldamiseks. Põlva haiglas jätkatakse taastusraviga pärast seda, kui patsient on läbinud vajalikud uuringud ja saanud kardioloogilise ravi.
Taastumine toimub samm-sammult
Südamehaigete taastusravi koosneb taastusarsti ja füsioterapeudi vastuvõttudest ning individuaalselt kohandatud treeningutest. Lisaks füüsilisele taastumisele nõustatakse patsienti ravimite võtmise, toitumise, liikumise ja tervist kahjustavatest harjumustest loobumise teemadel.
„Südamelihas on kahjustuse järel nõrgem ning inimese koormustaluvus ja jõud võivad märgatavalt langeda. Meie eesmärk on neid järk-järgult ja turvaliselt taastada, et inimene saaks naasta tööle, igapäevaste tegevuste ja võimalusel ka varasemate harrastuste juurde,“ selgitas dr Margus.
Põlva haigla sisearsti dr Katrin Keerma sõnul saavad südamehaiged edaspidi vajalikku ja spetsiifilist taastusravi kodu lähedalt.
„Südamehaigete taastusravi on rahulikum ja struktureeritud tegevus. Ravi võib olla pikaajaline, kuid Põlva haigla meeskond on terve selle teekonna patsiendi kõrval. Eesmärk on, et patsient saaks kodus iseseisevalt hakkama ja koormustaluvus paraneks,“ ütles dr Keerma.
Kõige enam hakkab südamehaige taastusravis kohtuma füsioterapeutidega, kes on saanud vajaliku väljaõppe. Põlva haiglas kasutatakse aeroobseks treeninguks veloergomeetrit ning treeningu ajal jälgitakse pulssi pulsiandurite abil ning näit kuvatakse tahvelarvuti kaudu suurele ekraanile. Nii saab ka patsient ise õppida jälgima, millises pulsivahemikus on tal sobiv liikuda ja kui kiiresti pulss pärast koormust taastub.
„Veloergomeetril treenimine sobib alustamiseks hästi, sest koormust saab paremini kontrollida ja suurendada vastavalt patsiendi võimekusele. Lisaks soovitame patsiendil käia jalutamas ja leida endale sobiv mõõduka intensiivsusega liikumisviis,“ rääkis füsioterapeut Liisa Lõhmus.
Oluline on patsiendi enda osalus
Südamehaigete taastusravi on enamasti pikaajaline protsess, hõlmates vajaduse korral korduvaid vastuvõtte, nõustamist ja edasiste eesmärkide seadmist. Dr Marguse sõnul vajab inimene pärast südameinfarkti sageli täiesti uut tegevusplaani.
„Mõnele patsiendile määratakse pärast infarkti esimest korda elus mitu ravimit. Siis tuleb põhjalikult selgitada, miks neid ravimeid on vaja võtta regulaarselt ja pikaajaliselt. Samuti räägime vastuvõtul toitumisest, suitsetamisest loobumisest ja sellest, kuidas liikumisega turvaliselt alustada,“ sõnas dr Margus.
Taastusravi edukus sõltub suuresti patsiendi enda valmisolekust oma tervisesse panustada. Haigla meeskond saab anda teadmised, soovitused ja toe, kuid ravimite võtmine, igapäevane liikumine ja eluviiside muutmine jäävad patsiendi enda vastutuseks.
„Meie ei saa patsiendi kõrval kodus seista ja kontrollida, kas ta on ravimid võtnud või suitsetamisest loobunud. Saame aidata inimesel mõista, miks need muudatused on vajalikud, ja õpetada teda oma tervist iseseisvalt jälgima,“ ütles dr Margus.
Südamehaigete taastusravile jõuavad patsiendid enamasti kardioloogi, taastusarsti, sisearsti või perearsti suunamisel. Värskelt südameinfarkti põdenud patsiendid suunatakse Põlva haiglasse sageli pärast Tartu Ülikooli Kliinikumis läbitud ravi ja uuringuid.
Avaldatud 14.08.2025, autor Madis Perli
„Füsioteraapia aitab vähendada valu, toetab taastumist, ennetada vigastusi ja parandab igapäevast toimetulekut. Vastuvõtul hindame patsiendi tervislikku seisundit, selgitame välja probleemi põhjuse ning töötame välja just patsiendile sobiva harjutuskava,“ selgitab füsioterapeut Hannagret Luks.
Füsioterapeudilt saab abi:
Vastuvõtt toimub Põlva haigla 2. korrusel ja kestab tavaliselt 45 minutit. Tulemuste saavutamiseks võib olla vajalik korduv teraapia. Füsioterapeudi vastuvõtule suunab perearst või taastusarst.
Lisaks on saadaval tasulised füsioterapeudi vastuvõtud, mille jaoks pole arsti saatekiri vajalik. Tasulised ajad on leitavad terviseportaal.ee (Ilma saatekirjata teenused).
Küsi lisainfot taastusravi registratuurist: 799 9184 (E–R 8.00–16.00) või taastusravi@polvahgl.ee.
Avaldatud 05.08.2025, autor Madis Perli

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel
Avaldatud 07.07.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglale annetati haigete ja erivajadustega laste taastusravi ja rehabilitatsiooniga tegelemiseks heategevuskampaania „Koos on kergem“ abil 1000 eurot, mille andis üle Põlva Selveri juhataja Merike Arula.
Kampaania toel soetab Põlva haigla laste kiireks taastumiseks vajalikud abivahendid, nagu sensoorne tegevusaluse koos valguslaua ja erinevate vahenditega ning erinevad liikumise abivahendid, näiteks lastele mõeldud spetsiaalse tugiraami.
Tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonna juhataja Aet Olle sõnul aitab sensoorne valguslaud lapsi arendada ja suurendada hakkamasaamist.
„Sensoorne valguslaud on mitmekülgne õppevahend, mida saab kasutada erineval moel tegevuste läbiviimiseks, et arendada lapse käelisi oskusi, samuti käe ja silma koostööd, õppida põnevalt loendamist, sorteerimist, viia läbi käelisi ja kunstilisi teraapiaid ja palju muud,“ ütles Olle.
Sensoorset valguslauda hakkavad kasutama lapsed, kes vajavad oskuste õppimiseks tegevusterapeudi abi. Läbi teraapia tulevad lapsed igapäevaselt paremini toime nii kodus, koolis kui lasteaias. Tihti vajavad meie abi lapsed, kes on püsimatud, keskendumisraskustega ning kellel on vaja arendada käe ja silma koostööd.
Taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommiku sõnul aitab toetus täiendada laste liikumise abivahendite valikut.
„Spetsiaalsed laste liikumisvahendid aitavad toetada laste taastumist ja parandada laste funktsionaalset võimekust,“ sõnas Prommik.
Selver müüs kampaania „Koos on kergem“ raames heategevustooteid ning kogus sularahalisi annetusi, millest 1000 eurot annetati Põlva haiglale. Annetust kasutatakse lastele mõeldud vahendite täiendamiseks.
Oleme väga tänulikud Selverile kampaania läbiviimise ja aastatepikkuse toetuse eest!
Avaldatud 05.02.2025, autor Madis Perli

Avaldatud 08.01.2025, autor Madis Perli

Kuidas ise ennast kirjeldad?
Ma olen inimestega tööd terve elu nautinud. Varasemalt töötasin Viljandi haiglas laste, noorukite ja täiskasvanutega, nii individuaalselt kui ka pereteraapia raames. Enne kliinilise psühholoogi töösse sukeldumist töötasin jaemüügis, kus olin meeskonna juht ja arendasin koolitusvaldkonda.
Millega Põlva haiglas tegelema hakkad?
Põlva haiglas hakkan pakkuma kliinilise psühholoogi teenust (sh pereteraapiat, individuaalteraapiat ja läbi viima uuringuid), lisaks saan aidata kaasa vaimse tervise valdkonna arendamisele, mis tundub minu jaoks eriliselt põnev.
Mida teed töövälisel ajal?
Töövälisel ajal veedan palju aega pere ja sõpradega. Proovin võimalikult palju käia teatris, nautida toredaid õhtuid sõprade ringis, koos süüa teha või liikuda õues. Ma naudin kodu sisustamist, meeldib käia vanavara ja taaskasutusmööbli kauplustes, et koju tuua midagi huvitavad, mida ise restaureerida.
Ja lõppu üks soov Põlva haigla töötajatele:
Ma soovin, et Põlva Haigla töötajad tunneksid end hoituna ja väärtuslikena – töö patsientidega võib olla väga pingeline ning vaimselt kurnav, loodan et iga inimene leiab endale oma viisid kuidas taastuda ja iseend hoida.
Soovime Heddi-Liisile toredat sisseelamist!
Avaldatud: 05.12.2024, autor: Madis Perli