Tag Archive for: siseosakond

Sisearst dr Katrin Keerma alustas vastuvõtte

Sisearst dr Katrin Keerma alustas Põlva haiglas ambulatoorsete vastuvõttudega – oodatud on südamepuudulikkusega või selle kahtlusega patsiendid, kes vajavad ravi jätkumist või täpsustavaid uuringuid.

„Soovime parandada südamepuudulikkusega patsientide ravi kättesaadavust. Kardioloogi juurde võib ooteaeg olla mitu kuud, kuid suure osa ravist ja uuringutest saab teha sisearst. Samuti saan vastuvõttudel veenduda, et patsientide ravi ei katkeks,“ ütles dr Keerma.

Vastuvõtud toimuvad 2 korda kuus neljapäeviti kell 11.00–13.00

Vastuvõtule on oodatud:
• Patsiendid, kellel on diagnoositud südamepuudulikkus ja kelle ravi vajab kohandamist.
• Patsiendid, kellel on südamepuudulikkuse kahtlus ja on vaja täiendavaid uuringuid.

ajalik on arsti saatekiri.

Dr Keerma on sisehaiguste arst kliinilise farmakoloogia lisapädevusega, ühtlasi kuulub ta südamepuudulikkuse raviteekonna töögruppi, mis alustab 2026. aastal pilootprojektiga, mille eesmärk on parandada südamepuudulikkuse raviteekonda.

Vastuvõtule registreerimiseks ja küsimuste korral võta ühendust: 799 9198 (E–N 7.50–16.00, R 7.50–15.30) või registratuur@polvahgl.ee.

 

Avaldatud 31.07.2025, autor Madis Perli

Arst-resident Anet Vanaveski: Põlva haiglas sain keskenduda kliinilisele tööle ja arenesin kiiresti

Foto: Aldo Luud

Põlva haigla siseosakonnas läbis sisehaiguste tsükli peremeditsiini eriala arst-resident dr Anet Vanaveski. Uurisime järele, kuidas tulevane perearst oma kogemusega rahule jäi ning millised olid Põlva tsükli suurimad väärtused.

Alustasid Põlva haiglas märtsis – kuidas see neljakuuline sisehaiguste tsükkel möödus?

Juba esimesel päeval sain oma patsiendid ja hakkasin raviarsti ülesandeid täitma. Esialgu arutasime juhtumite käsitlust ja raviskeeme koos juhendajaga põhjalikumalt läbi, kuid kuna töötempo oli kiire ja patsiente palju, tuli üsna ruttu iseseisvuda. Samas ei jäänud ma oma küsimustega kunagi üksi – kolleegid ja teised residendid olid alati valmis aitama.

Mis oli selle tsükli kõige väärtuslikum kogemus?

Kõige väärtuslikumaks pean kliinilist kogemust – sain iseseisvalt tegeleda väga erinevate haigusjuhtudega ja arenesin arstina kiiresti. Lisaks oli see tsükkel väga heaks praktikaks suhtlemises keerulistes olukordades: palliatiivravi, raskete uudiste edastamine, vestlused patsiendi ja tema lähedastega.

Peremeditsiini residentuuris pööratakse suhtlemisoskustele suurt tähelepanu, kuid patsiendid on üldiselt stabiilses seisundis. Põlvas sain aga väärtusliku praktika raskete teemade arutamises ning halbade uudiste edastamises patsiendile ja lähedastele. Just need hetked õpetasid mind ka inimesena kõige rohkem.

Miks tasuks tulla Põlvasse sisehaiguste residentuuritsüklit tegema?

Põlva Haigla pakub turvalist ja toetavat keskkonda, kus õppimine toimub igapäevase töö käigus, mitte selle kõrvalt. Töö on sisuline, saad kohe “käed külge panna” ning arened kiiresti. Samuti väärtustan väga seda, et sain keskenduda tööle, ilma et tööõhkkond või struktuursed piirangud oleks seganud.

Olen ka MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) juhatuse liige ning puutun oma töös tihedalt kokku paljude residentide kogemuste ja muredega. Tean, kui erinevad võivad olla residentuuritsüklid – nii sisult kui töökultuurilt – ja kui erinevad on ka residendid ise. Mõned soovivad kohe vastutust ja praktilist kogemust, teised vajavad rohkem juhendamist ja sisseelamisaega. Pädev ja motiveeritud juhendaja ning toetav töökeskkond on aga ühiselt oluline kõigile. Põlvas oli mul see kõik olemas.

Kuidas jõudsid peremeditsiini eriala juurde?

Arstiõppe jooksul sain aru, et minu jaoks ei ole ühtegi ebahuvitavat eriala. Küll aga vajan vaheldust ega suudaks tegeleda igapäevaselt ühe kitsa alaga liiga süvitsi. Juba ülikooli ajal tundsin, et tahan tegeleda inimesega tervikuna. Lisaks meeldib mulle tegeleda nii laste kui ka vanuritega ning väärtustan iseseisvust ja paindlikkust, mida peremeditsiini eriala pakub.

Mis sulle Põlva haiglas veel silma jäi?

Üllatavalt positiivne oli hommikune ja õhtune sõit Tartu ja Põlva vahet. Alguses pelgasin varajasi ärkamisi, aga tegelikult kujunes sellest rutiin, mis aitas tööpäevaks häälestuda ning õhtul taas pereelule ümber lülituda.

 

Põlva haigla praktika ja residentuuri võimaluste kohta uuri lisa: https://www.polvahgl.ee/praktikandile/

 

Avaldatud 04.07.2025, autor Madis Perli

Siseosakonna õde Ingrit Männiste: Kui räägin patsiendiga, siis see mõnikord aitab isegi rohkem

Tänasel rahvusvahelisel õdede päeval tunnustame ja täname Põlva haigla õdesid, õe abilisi ja ämmaemandaid. Aitäh!
 
Põlva haigla siseosakonna õde Ingrit Männiste töötanud haiglas juba 1998. aastast, kui alustas erakorralise meditsiini osakonnas õe abilisena. Ingrit tunnistas, et meditsiin kui eriala polnud teda kunagi kutsunud. Kuna ees ootas vaba aasta, siis kutsus õde Aili teda Põlva haiglasse tööle.
„Meditsiin oli viimane asi, millele peale keskkooli lõpetamist mõtlesin. Kuna ma ei saanud kohe kooli sisse, siis õde kutsus, et tuleksin õe abiliseks. Tal oli abi vaja ja ütles, et ole aasta aega EMOs. Kui ma lõpuks tulin, siis oi kuidas mulle hakkas see töö meeldima,“ tunnistas Ingrit siiralt.
Nüüdseks on Ingrit töötanud õena 17 aastat ja lisaks veel juurde 10 aastat õe-abilisena. Kuigi Põlva haigla töö kõrvalt on ta käinud proovimas ka Räpina haiglas ja kiirabis, siis kõige enam tunneb ta oma sõnul koduselt just Põlvas.
„Kui ma haiglahoonesse sisenesin, sain kohe aru, et see on minu ala täielikult. Siiani pole kordagi hommikul tundnud, et ma ei taha tööle tulla. Ma tõesti väga tahan tööle tulla,“ sõnas 2023. aastal kolleegide poolt patsiendisõbralikumaks töötajaks valitud Ingrit.
„Ma arvan, et kui sa suhtud patsientidesse nii, nagu sa tahad, et sinusse suhtutakse, siis läheb tööga ladusalt. Kõige enam meeldib mulle õe ameti juures igasugune käeline tegevus ning patsientide siiras tänu,“ tõi Ingrit välja.

Töötanud mitmes osakonnas

Tartu tervishoiu kõrgkoolis õeks õppinud Ingrit töötas pikalt EMOs, kuid täna leiab ta patsientide eest hoolt kandmas kaks korrust kõrgemal – siseosakonnas.
 
Siseosakonna puhul tõstis Ingrit esile meeskonda. „Meie kollektiiv on ühtehoidev, kui tahad abi, sind kohe aidatakse. Tõsi, tööd on palju ja on raske, kuid tugi on olemas nii hooldajate, õdede kui arstide poolt ja see teeb rõõmsaks,“ leiab õde.
 
Ingrit usub, et kõige olulisem on lähtuda oma töös patsiendi huvidest ja olla tema jaoks olemas.
 
„Ma arvan, et kui ma räägin patsiendiga ja märkan teda, siis see mõnikord aitab teda isegi rohkem. Kui mul on patsiendiga hea kontakt, siis jõuavad ka arsti korraldused paremini kohale,“ sõnas Ingrit.

Mets laeb energiavarusid

Töövälisel ajal meeldib Ingritile reisida, käsitööd teha, metsas käia, kõndida ning lapselapsega olla. Kuigi töö on nõudlik, siis Ingritil on oma meetod enda laadimiseks.
 
„Kui mul ongi mõni patsient väga hinge peal, siis püüan ennast metsas laadida. Suvel käin marjul-seenel või siis lihtsalt hulgun ja sealt saan tuge ja energiat. Seal mõtled oma teisi mõtteid ja näiteks kui mõnes metsikumas kohas ära eksid, siis peadki mõtlema hoopis sellele, kuidas hoopis metsast välja saaks,“ nentis Ingrit rõõmsalt.
 
Põlva haiglas toob Ingritile enim rõõmu kollektiiv ja ühtekuuluvus. „See ei ole suure haiglas konveier ning kuigi aastate jooksul on lisandunud palju uusi nägusid, siis mulle tundub, et ikkagi on see kokkuhoidev kollektiiv. Püüan ise positiivne olla ja siis on ka sinu ümber positiivsus.“

Avaldatud 12.05.2025, autor Madis Perli