Põlva haigla siseosakonnas läbis sisehaiguste tsükli peremeditsiini eriala arst-resident dr Anet Vanaveski. Uurisime järele, kuidas tulevane perearst oma kogemusega rahule jäi ning millised olid Põlva tsükli suurimad väärtused.

Alustasid Põlva haiglas märtsis – kuidas see neljakuuline sisehaiguste tsükkel möödus?

Juba esimesel päeval sain oma patsiendid ja hakkasin raviarsti ülesandeid täitma. Esialgu arutasime juhtumite käsitlust ja raviskeeme koos juhendajaga põhjalikumalt läbi, kuid kuna töötempo oli kiire ja patsiente palju, tuli üsna ruttu iseseisvuda. Samas ei jäänud ma oma küsimustega kunagi üksi – kolleegid ja teised residendid olid alati valmis aitama.

Mis oli selle tsükli kõige väärtuslikum kogemus?

Kõige väärtuslikumaks pean kliinilist kogemust – sain iseseisvalt tegeleda väga erinevate haigusjuhtudega ja arenesin arstina kiiresti. Lisaks oli see tsükkel väga heaks praktikaks suhtlemises keerulistes olukordades: palliatiivravi, raskete uudiste edastamine, vestlused patsiendi ja tema lähedastega.

Peremeditsiini residentuuris pööratakse suhtlemisoskustele suurt tähelepanu, kuid patsiendid on üldiselt stabiilses seisundis. Põlvas sain aga väärtusliku praktika raskete teemade arutamises ning halbade uudiste edastamises patsiendile ja lähedastele. Just need hetked õpetasid mind ka inimesena kõige rohkem.

Miks tasuks tulla Põlvasse sisehaiguste residentuuritsüklit tegema?

Põlva Haigla pakub turvalist ja toetavat keskkonda, kus õppimine toimub igapäevase töö käigus, mitte selle kõrvalt. Töö on sisuline, saad kohe “käed külge panna” ning arened kiiresti. Samuti väärtustan väga seda, et sain keskenduda tööle, ilma et tööõhkkond või struktuursed piirangud oleks seganud.

Olen ka MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) juhatuse liige ning puutun oma töös tihedalt kokku paljude residentide kogemuste ja muredega. Tean, kui erinevad võivad olla residentuuritsüklid – nii sisult kui töökultuurilt – ja kui erinevad on ka residendid ise. Mõned soovivad kohe vastutust ja praktilist kogemust, teised vajavad rohkem juhendamist ja sisseelamisaega. Pädev ja motiveeritud juhendaja ning toetav töökeskkond on aga ühiselt oluline kõigile. Põlvas oli mul see kõik olemas.

Kuidas jõudsid peremeditsiini eriala juurde?

Arstiõppe jooksul sain aru, et minu jaoks ei ole ühtegi ebahuvitavat eriala. Küll aga vajan vaheldust ega suudaks tegeleda igapäevaselt ühe kitsa alaga liiga süvitsi. Juba ülikooli ajal tundsin, et tahan tegeleda inimesega tervikuna. Lisaks meeldib mulle tegeleda nii laste kui ka vanuritega ning väärtustan iseseisvust ja paindlikkust, mida peremeditsiini eriala pakub.

Mis sulle Põlva haiglas veel silma jäi?

Üllatavalt positiivne oli hommikune ja õhtune sõit Tartu ja Põlva vahet. Alguses pelgasin varajasi ärkamisi, aga tegelikult kujunes sellest rutiin, mis aitas tööpäevaks häälestuda ning õhtul taas pereelule ümber lülituda.

 

Põlva haigla praktika ja residentuuri võimaluste kohta uuri lisa: https://www.polvahgl.ee/praktikandile/