Tag Archive for: Põlva

Siseosakonna õde Ingrit Männiste: Kui räägin patsiendiga, siis see mõnikord aitab isegi rohkem

/in /by
Tänasel rahvusvahelisel õdede päeval tunnustame ja täname Põlva haigla õdesid, õe abilisi ja ämmaemandaid. Aitäh!
 
Põlva haigla siseosakonna õde Ingrit Männiste töötanud haiglas juba 1998. aastast, kui alustas erakorralise meditsiini osakonnas õe abilisena. Ingrit tunnistas, et meditsiin kui eriala polnud teda kunagi kutsunud. Kuna ees ootas vaba aasta, siis kutsus õde Aili teda Põlva haiglasse tööle.
„Meditsiin oli viimane asi, millele peale keskkooli lõpetamist mõtlesin. Kuna ma ei saanud kohe kooli sisse, siis õde kutsus, et tuleksin õe abiliseks. Tal oli abi vaja ja ütles, et ole aasta aega EMOs. Kui ma lõpuks tulin, siis oi kuidas mulle hakkas see töö meeldima,“ tunnistas Ingrit siiralt.
Nüüdseks on Ingrit töötanud õena 17 aastat ja lisaks veel juurde 10 aastat õe-abilisena. Kuigi Põlva haigla töö kõrvalt on ta käinud proovimas ka Räpina haiglas ja kiirabis, siis kõige enam tunneb ta oma sõnul koduselt just Põlvas.
„Kui ma haiglahoonesse sisenesin, sain kohe aru, et see on minu ala täielikult. Siiani pole kordagi hommikul tundnud, et ma ei taha tööle tulla. Ma tõesti väga tahan tööle tulla,“ sõnas 2023. aastal kolleegide poolt patsiendisõbralikumaks töötajaks valitud Ingrit.
„Ma arvan, et kui sa suhtud patsientidesse nii, nagu sa tahad, et sinusse suhtutakse, siis läheb tööga ladusalt. Kõige enam meeldib mulle õe ameti juures igasugune käeline tegevus ning patsientide siiras tänu,“ tõi Ingrit välja.

Töötanud mitmes osakonnas

Tartu tervishoiu kõrgkoolis õeks õppinud Ingrit töötas pikalt EMOs, kuid täna leiab ta patsientide eest hoolt kandmas kaks korrust kõrgemal – siseosakonnas.
 
Siseosakonna puhul tõstis Ingrit esile meeskonda. „Meie kollektiiv on ühtehoidev, kui tahad abi, sind kohe aidatakse. Tõsi, tööd on palju ja on raske, kuid tugi on olemas nii hooldajate, õdede kui arstide poolt ja see teeb rõõmsaks,“ leiab õde.
 
Ingrit usub, et kõige olulisem on lähtuda oma töös patsiendi huvidest ja olla tema jaoks olemas.
 
„Ma arvan, et kui ma räägin patsiendiga ja märkan teda, siis see mõnikord aitab teda isegi rohkem. Kui mul on patsiendiga hea kontakt, siis jõuavad ka arsti korraldused paremini kohale,“ sõnas Ingrit.

Mets laeb energiavarusid

Töövälisel ajal meeldib Ingritile reisida, käsitööd teha, metsas käia, kõndida ning lapselapsega olla. Kuigi töö on nõudlik, siis Ingritil on oma meetod enda laadimiseks.
 
„Kui mul ongi mõni patsient väga hinge peal, siis püüan ennast metsas laadida. Suvel käin marjul-seenel või siis lihtsalt hulgun ja sealt saan tuge ja energiat. Seal mõtled oma teisi mõtteid ja näiteks kui mõnes metsikumas kohas ära eksid, siis peadki mõtlema hoopis sellele, kuidas hoopis metsast välja saaks,“ nentis Ingrit rõõmsalt.
 
Põlva haiglas toob Ingritile enim rõõmu kollektiiv ja ühtekuuluvus. „See ei ole suure haiglas konveier ning kuigi aastate jooksul on lisandunud palju uusi nägusid, siis mulle tundub, et ikkagi on see kokkuhoidev kollektiiv. Püüan ise positiivne olla ja siis on ka sinu ümber positiivsus.“

Avaldatud 12.05.2025, autor Madis Perli

Ämmaemandusjuht Kairi Kivaste julgustab Põlvamaa naisi pöörduma ämmaemanda vastuvõtule

/in /by

Esmaspäeval, 5. mail tähistatakse rahvusvahelist ämmaemandate päeva. Põlva haigla ämmaemandad tegelevad rasedate vastuvõtu ja nõustamisega, emakakaelavähi sõeluuringu läbiviimisega, toitumis- ja imetamisnõustamise, naistehaiguste ja paljude teiste teemadega. Millega täpsemalt, küsisime Põlva haigla ämmaemandusjuhilt Kairi Kivastelt järele.

Millega tegeleb ämmaemand Põlva haiglas?

Ämmaemand on esimene spetsialist, kes võiks tegeleda naisega, kellel on soov oma seksuaaltervise osas nõustamist saada. Näiteks aitab ämmaemand rasestumisvastase vahendi valiku osas, noortenõustamise vastuvõtul räägib sugulise küpsemise teemadel, aga võtab ka rutiinseid analüüse nagu emakakaelavähi sõeluuring ja sugulisel teel levivate haiguste testid.

Samuti kasutavad meie ämmaemandad ultraheliaparaati, et rasedust tuvastada. Normaalselt kulgeva raseduse puhul jälgib ämmaemand rasedust ning teostab sünnituse järel sünnitusjärgset vastuvõttu ning imetamisnõustamist. Üleminekueas, mil paljudel naistel esineb vaagnaelundite allavaje, on ämmaemand see, kes vahetab sisemisi suguelundeid toestavat tuperõngast.

Mis vanuses naised teie juures käivad?

Meie patsientide vanus ei ole piiritletud, kõige nooremad võivad olla alles lapseeas ning vanemad juba ammu viljakast east väljunud prouad. Ämmaemanda vastuvõtule pöördumiseks ei ole vaja tasuda visiiditasu ning meie ämmaemandad teevad tihedat koostööd naistearstidega, kelle poole saab vajadusel patsiendi alati edasi suunata.

Milliseid teenuseid Põlva haigla ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus pakub?

Pakume günekoloogi vastuvõtu teenust koos vaagnaelundite ultraheliuuringuga, ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu, noortenõustamist, teostame emakakaelavähi sõeluuringuid, raseduse jälgimist, päevaravi protseduure ja mõningaid kirurgilisi operatsioone, sünnitusjärgseid vastuvõtte ja imetamisnõustamist ning samuti raseduse katkestamise protseduure.

Kui kiiresti saab vastuvõtule?

Ämmaemanda vastuvõtule saab aja tavaliselt kas juba käesolevaks või järgmiseks nädalaks. Naistearsti vastuvõtule pöördumiseks on ooteaeg vahel ka pikem, kuid üldiselt ikkagi paari nädala jooksul on võimalik leida sobiv visiidiaeg. Aja broneerimiseks tuleb võtta ühendust Põlva haigla registratuuriga 799 9198 või registratuur@polvahgl.ee.

Millised on Põlvamaa naiste sagedasemad probleemid?

Põlvamaa naised ei erine kuidagi naistest kogu ülejäänud maailmas. Kui rääkida just probleemidest, siis raseduse planeerimine ja soovimatust rasedusest hoidumine on teema, mille ümber käib kõige suurem tants naise reproduktiivtervise valdkonnas. Sugueluga alustavad noored pöörduvad, et saada retsept esimesele rasestumisvastasele vahendile. Ühel hetkel tulevad naised kas siis oodatud või planeerimata rasedusega.

Elu vältel saab nii mõnigi naine tunda veritsusmustri häirumist või kõhuvalusid kas emakalihases kasvavate müoomisõlmede või hoopis mõne muu günekoloogilise haiguse tõttu. Üleminekueas tekivad paljudel verejooksud, kuumahood, unekvaliteet häirub jpm. Ning menopausi järgses eas naiste seas on sagedane vaagnaelundite allavaje, tupekuivus, libiido langus. Koos esmasünnitaja keskmise vanuse tõusmisega on tõusutrendis ka viljatusravi vajadus, kuid sellega tegelevad juba spetsialiseerunud kliinikud suuremates linnades.

Mida soovitate Põlvamaa naistele?

Soovitan Põlvamaa naistele, et nad kasutaksid julgelt võimalust pöörduda ämmaemandate vastuvõtule. Naiste jaoks on ämmaemand tavaliselt see, kes sünnituse vastu võtab. Meil töötavad siin aga tublid ämmaemandad, kes tegelevad erinevate seksuaaltervist puudutavate teemadega.

Samuti tahaksin üleminekueas naistele südamele panna, et östrogeeni ehk naissuguhormooni langusest tekkinud kaebuste puhul ei ole vaja hambad ristis kannatada. Kaebused nagu unetus, meeleoluhäired ja öine higistamine võivad kesta aastaid ja ravimite abil on võimalik teie elukvaliteeti parandada. Tagame usaldusliku õhkkonna ja patsiendi konfidentsiaalsuse.

Avaldatud 05.05.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla tähistab 80. tegevusaastat

/in /by

2025. aastal tähistab Põlva haigla mitut olulist tähtpäeva: täitunud on 80 aastat haigla loomisest (alates 1. novembrist 1944), 30 aastat aktsiaseltsi Põlva Haigla moodustamisest (29. märtsil 1995) ning 45 aastat praeguse haiglahoone avamisest (23. detsembril 1980). Need tähtpäevad rõhutavad haigla pikaaegset panust piirkonna tervishoidu.

1944 – Põlva haigla ajaloo alguseks võib pidada 1944. aasta sügist, mil Võru tänav 15 asuvas endises võõrastemajas avati viie üldvoodi ja kolme sünnitusvoodikohaga statsionaar. See avamine oli vastuseks 17. oktoobril 1944. aastal Võrumaa tervishoiuosakonna käskkirjale, mis kohustas kõiki maa arstijaoskondi avama statsionaarid vähemalt kuue voodikohaga hiljemalt 1. novembriks 1944.

1945 – 1. aprillil kinnitas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu raviasutuste loetelu, mille järgi nimetati Põlvas tegutsenud haigla ametlikult jaoskonnahaiglaks. Seda kuupäeva on ka laiemalt peetud Põlva haigla alguseks.

1963 –  reorganiseeriti haigla Põlva Rajooni Keskhaiglaks, mis hakkas juhtima kogu piirkonna raviasutuste tööd.

1980 – praegune haiglahoone avati pidulikult 1980. aasta 23. detsembril pakkudes kaasaegsemaid tingimusi patsientidele ja personalile.

1995 – 29. märtsil otsustas Põlva linna volikogu asutada aktsiaseltsi, haigla asus kandma nime AS Põlva Haigla.

2017 – algas võrgustamine Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Enamusaktsionäriks sai SA Tartu Ülikooli Kliinikum, millele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks Põlva vald, millele kuulub 49% aktsiatest.

2018 – valmis Põlva haigla juurde rajatud Põlva Tervisekeskus, milles alustasid tööd seitse perearsti koos -õdedega.

2024 – avati uus erakorralise meditsiini osakond, mis parandab piirkonna elanike arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. EMO projekti maksumus koos ehituse ja sisseseadega oli 2,4 miljonit eurot.

2025 – Põlva haigla avas Sinilille taastusravi saali, mis on esimene etapp haigla taastusravilinnaku projektist.

Aastate jooksul on haiglat pidevalt kaasajastatud ning meditsiinitehnoloogiat uuendatud.

 

Kristin Raudsepp: Haigla on inimeste jaoks

80 aastat on Põlva haigla arstid, õed ja teised töötajad taganud patsientide ja abivajajate heaolu ja turvatunde. Aastate jooksul on haigla arenenud ja kasvanud, pakkudes põlvkondade kaupa kvaliteetset arstiabi Põlvamaa ja kaugema kandi elanikele.

Haigla areng on toimunud tänu pühendunud töötajatele, kes on pööranud oma elutöö inimeste tervise parandamisele. Oleme võtnud enda südameasjaks aidata kaasa haiguste ennetamisele, jagame terviseinfot, toetame tervislikke valikuid ja noorte sporti ning aitame haiguseid diagnoosida väga varases staadiumis. Olulised märksõnad Põlva haigla jaoks on kvaliteetne ning tõenduspõhine meditsiin ning patsiendiohutus. Samuti oleme piirkonna üks suurimaid tööandjaid – meie kollektiivis töötab ligi 400 inimest.

Põlva haigla on silmitsi ka mitmete väljakutsetega. Meie haiglahoone valmis 1980ndatel – ei ole arvata, et tollane ehituskvaliteet ja -võimalused vastaksid tänapäevastele ootustele. Tervisekeskus perearstide jaoks, EMO ja registratuur on kaasaegseks muudetud ning vaatame edasi võimalusi ülejäänud haigla uuendamiseks.

Põlva haigla pakub laia valikut meditsiiniteenuseid ning meie koostöö kiirabi, perearstide ning teiste haiglatega annab kindlustunde, et patsiendid saavad ka väga spetsiifilist ravi.

Tahan tänada kõiki, kes on olnud osa meie haigla loost – nii endisi kui ka praeguseid töötajaid, koostööpartnereid ja kogukonda, kes meid usaldab ja toetab. Teie panus on hindamatu.

Patsiendid on meie haiglas oodatud. Soovin Põlva haiglale ja kõigile meie inimestele tervist, jõudu ja edu ka edaspidiseks!

 

Saada meenutus Põlva haiglast

Saada Põlva haiglale fotosid ja meenutusi haiglast ning tööelust –palume need saata e-posti aadressile info@polvahgl.ee; postiga Põlva haigla, Uus 2, Põlva, 63308 või tuua kohale Põlva haigla registratuuri või juhiabile.

 

Põlva haigla ravitöö statistika 2024

2024. aastal osutati Põlva haiglas tervishoiuteenused mahus 13,1 miljoni euro eest, sealhulgas Tervisekassale 11,7 miljoni euro eest. Tervisekassa leping täideti 105%-liselt ning ravijuhtude osas 105%. Põlva haigla osutas 2024. aastal:

  • 19910 ambulatoorset arsti vastuvõttu;
  • 7956 õe- ja ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu;
  • 2226 patsienti raviti statsionaaris (2023.a – 1987 patsienti);
  • 996 päevaravi haiget;
  • 6962 EMOsse pöördumist (2023. a – 6003 pöördumist);
  • 10 217 rehabilitatsiooniteenust.

 

101 aastat esimese arsti tulekust Põlvasse

1924. aastal sai Põlva esimeseks arvestatavaks arstiks Jakob Rosenberg, kes sai arstidiplomi ja asus kohe tööle arstina kihelkonna keskusesse Põlva. Kolm esimest aastat oli ta tegev eraarstina, edasi aga aastatel 1927-1946 Põlva jaoskonnaarstina. Põlvas oli kiriku platsi lähedal maja, kus elas ja võttis haigeid vastu arst Werner von Glasenapp ja apteek. Mis aastatel on teadmata, kuid nimi seondub dr Rosenbergiga samal ajal. Statsionaarset abi osutasid äärmisel vajadusel Võru või Tartu haiglad.

 

Haigla juhatajad ja Põlva esimesed arstid:     

1924-1946 – dr Jakob Rosenberg ja dr Werner von Glasenapp

1946 – velsker Harri Põder ja dr Vassili Borisenko

1946-1949 – dr Niina Lillevälja

1951-1952 – dr Artur Tender

1952-1953 – dr Liidia Sabokonis, dr Maie Rahuküla

1953-1954 – dr Õie Hallapuu

1954-1959 – dr Christel Grönberg

1959-1960 – dr Johannes Kolsar

1960-1962 – dr Helgi Loor

1962-1989 – dr Ado Juhasoo

1989-1994 – dr Kalle Mikk

1994 – 1995 – direktor Uno Luur

1995 – 2000 – direktor Aavo Pindmaa

2000 – 2019 – direktor/juhatuse esimees Koit Jostov

2019 – 2023 – juhataja Margot Bergmann

2023 – … juhatuse liige Kristin Raudsepp

Allikad: raamat „Põlva Haigla ajaloost“, autorid Mare Dreyersdorff ja Margot Pintson; Põlva haigla tegevusaruanded ja Põlva haigla koduleht.

Avaldatud 07.04.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla 3. korrusel algavad renoveerimistööd

/in /by

Anname teada, et Põlva haigla 3. korrusel algavad kirurgia osakonnas renoveerimistööd, mille eesmärk on tagada paremad tingimused nii patsientidele kui ka personalile.

Tööde käigus uuendatakse osakonna ruumid töö efektiivsemaks korraldamiseks, vahetatakse välja amortiseerunud ja kohati ohtlikuks muutunud kommunikatsioonid ning värskendatakse osakonna üldilmet.

Renoveerimistööd kestavad kirurgia osakonnas orienteeruvalt aprilli lõpuni, misjärel alustatakse töödega õendusabi osakonnas. Ehitustööde käigus värskendame osakondade koridorid, õepostid, protseduuride- ja puhketoad.

Mõistame, et pikalt kestvad renoveerimistööd võivad põhjustada ebamugavusi, kuid haigla teeb endast kõik võimaliku, et need oleksid võimalikult minimaalsed.

Täname patsiente mõistva suhtumise eest ja vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Avaldatud 03.04.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla tähistas juubeliaastat tänuüritusega töötajatele

/in /by

 

2025. aastal tähistab Põlva haigla mitut olulist tähtpäeva: täitunud on 80 aastat haigla loomisest, 30 aastat aktsiaselts Põlva Haigla moodustamisest ning 45 aastat praeguse haiglahoone avamisest. Need tähtpäevad rõhutavad haigla pikaaegset panust piirkonna tervishoidu.

„Teeme kummarduse kõigile tänastele haigla töötajatele ja ütleme mõttes aitäh neile, kes on Põlva haiglas töötanud eelmise 80 aasta jooksul. Täna on Põlva haigla kiiresti arenev väike maakonnahaigla täieõiguslikuna riigi haiglavõrgu arengukava haiglate seas,“ ütles Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp.

Põlva haigla ajaloo alguseks võib pidada 1944. aasta sügist, mil Võru tänav 15 asuvas endises võõrastemajas avati viie üldvoodi ja kolme sünnitusvoodikohaga statsionaar.

Haigla juubelinädala avas Põlva haigla ajaloole ja tänapäevale pühendatud mälumäng, millele järgnes meeleolukas Alen Veziko kontsert. Lisaks toimuvad töötajatele erinevad töötoad jätkusuutlikkust käsitööst kuni IT ja küberturvalisuseni.

Mälumängu stiilinäited (vastused loo lõpus):

  • Ühes laulus murdis mees ära nii jalaluu, ninaluu, pöidlaluu, reieluu, lõualuu, kaelaluu, teist korda jalaluu, sääreluu, randmeluu, vaagnaluu, sõrmeluu. Nimetage laul ja esitaja.
  • Mida tähendavad need ilusad, ent samas kasutusest välja kukkunud eestikeelsed tervishoiualased sõnad: VÄRIHALVATUS ja VELMEAUTO.

Saada meenutus Põlva haiglast

Saada Põlva haiglale fotosid ja meenutusi haiglast ning tööelust – palume need saata e-posti aadressile info@polvahgl.ee; postiga AS Põlva Haigla, Uus 2, Põlva, 63308 või tuua kohale Põlva haigla registratuuri või juhiabile.

 

Vastused:
Winny Puhh – Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti
VÄRIHALVATUS – Parkinsoni tõbi
VELMEAUTO – Reanimobiil

Avaldatud 02.04.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglas valmisid kaks hospiitsravi palatit

/in /by

Põlva haigla õendusabi osakonnas valmisid hiljuti kaks ühekohalist hospiitspalatit, milles hakatakse patsientidele pakkuma väärikat ja toetavat elulõpu ravi.

„Oleme uhked, et suudame pakkuda parimat võimalikku hooldust elulõpu teekonnal.  Hospiitsravis keskendume peamiselt vaevuste leevendamisele ning emotsionaalsele ja hingelisele toetusele – seda nii patsiendile kui ka tema lähedastele,“ ütles õendusabi osakonna juhataja-õendusjuht Krister Matto.

Hospiitsravi palatis hoolitsevad patsientide eest haigla arstid, õed, hooldustöötajad, hingehoidja, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut ning vajadusel kaasatakse ka teiste erialade spetsialiste.

Dr Külli Marguse sõnul on hospiitsravi mõeldud inimestele, kellel on ravimatu, progresseeruv või eluohtlik haigus ning kelle eluiga on piiratud. Enamast vajavad hospiitsravi vähihaiged, raske kroonilise haiguse lõppstaadiumis patsiendid ja teised sarnases seisundis inimesed.

„Hospiitsravi fookuses on patsiendi vajadused ja privaatsus. Eesmärk ei ole enam põhihaiguse ravimine, vaid patsiendi elukvaliteedi parandamine – valu ja ebamugavuste leevendamine. Hospiitsravi ei kiirenda ega pikenda elu lõppu,“ tõstis dr Margus esile.

Dr Margus lisas, et haiglas aitab meditsiinipersonal leevendada erinevaid vaevusi nagu tugev valu, õhupuudus, iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus, suu kuivus, aga ka tõsised nahakahjustused, mis vajavad hoolikat puhastamist ning sidumist.

Paindlikumad külastusajad

„Kuigi patsiendid soovivad enamasti viibida võimalikult kaua kodus, oma tuttavas ja turvalises keskkonnas, siis tuleb ette olukordi, kus kodune hooldus muutub keeruliseks ja läheb tarvis haigla tingimusi ja võimalusi,“ tõdes dr Külli Margus.

Põlva haiglas renoveeriti kaks ühekohalist palatit, mis on sisustatud võimalikult koduselt ja hubaselt. Patsienti ootavad palatis meeleoluvalgustus, televiisor, privaatne tualett ning teraapiline kaaslane robotkoer või -kass, kes pakuvad emotsionaalset tuge ja turvatunnet.

„Hospiitsi külastusajad on tavapärasest paindlikumad. Kokkuleppel personaliga võivad lähedased patsiendi juures viibida kauem ning soovi korral jääda ka ööseks. Selleks oleme palatitesse paigaldanud lahti käiva tugitool-voodi,“ sõnas teenuse koordinaator Krister Matto.

Dr Margus lisas, et elu lõpp ei kulge enamasti nii rahulikult, nagu sageli filmides näidatakse. „Inimene on kahjuks surelik, kuid mitmed haigused oma lõpufaasis põhjustavad olulisi kannatusi. Kuigi tänapäeva meditsiin on teinud märkimisväärseid edusamme, siis paljudest haigustest pole siiski võimalik terveks ravida ning ka inimese organism ei suuda kõigele vastu pidada.“

Põlva haiglas on sise-, kirurgia, õendusabi ja erakorralise meditsiini osakonnad, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus ning taastusravi ja tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonnad. Samuti pakub haigla töötervishoiu, radioloogia- ja labori ning koduõenduse teenuseid.

 

Avaldatud 24.03.2025, autor Madis Perli

Aprillis muutuvad visiidi- ja voodipäevatasud

/in /by

Alates 01.04.2025 jõustuvad AS Põlva Haigla visiiditasu ja voodipäevatasu muudatused.

1. Visiiditasu suurus
1.1. Ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu on 20 eurot välja arvatud käesolevas korralduses toodud juhtudel.

1.2. Tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku (füsioterapeut, kliiniline psühholoog, logopeed) iseseisvalt osutatud ambulatoorse tervishoiuteenuse visiiditasu tingimused on samad punktis 1.1. nimetatud visiiditasudega.

2. Visiiditasust on vabastatud:
2.1. Ühe Põlva haigla arsti poolt teise Põlva haigla arsti konsultatsioonile suunatud patsiendid
2.2. Teise haigla eriarsti poolt sama eriala eriarsti juurde suunatud patsiendid

2.3. Sama haigusjuhu ajal tagasi kutsutud patsiendid, kellel ei ole möödunud 1 aasta sama haigusjuhu puhul makstud esimesest visiiditasust
2.4. Rasedad, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses rasedusega või sünnitusega
2.5. EMO-sse pöörduvad patsiendid, kui ambulatoorsele teenusele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine Põlva haiglas

2.6. Noortekabinetti pöördujad

2.7. Ämmaemanda iseseisvale vastuvõtule pöördujad

2.8. Õe iseseisvale vastuvõtule pöördujad

2.9. Eriõe iseseisvale vastuvõtule pöördujad

2.10. Sõeluuringule pöördujad, kui osutatav teenus on ainult sõeluuring

2.11. Tubaka- või nikotiintoodetest loobumise nõustamisele pöördujad

2.12. Alkoholitarvitamise häire ravi patsiendid

2.13. Ravikindlustuseta patsiendid, kui nad pöörduvad kas sõeluuringule või EMO-sse

2.14. Tasulise tervishoiuteenuse patsiendid

 

3. Visiiditasu määr 5 eurot kehtib, kui patsient on:

3.1. alla 19-aastane

3.2. rase, v.a. juhul, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses rasedusega või sünnitusega

3.3. alla 1-aastase lapse ema

3.4. üle 63-aastane

3.5. riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni või vanaduspensioni saaja

3.6. töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega isik

3.7. töötu tööturumeetmete seaduse tähenduses

3.8. sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetuse saaja ja tema perekonnaliige, kui isikule või tema perekonnale on ambulatoorse eriarstiabi osutamise kuul või sellele eelnenud kahel kuul makstud toimetulekutoetust

 

4. Tasumine

Visiiditasu saab maksta nii registratuuris kui ka EMO-s sularahas või maksekaardiga.

Vajadusel väljastatakse arve, mille alusel saab tasuda pangaülekandega 7 päeva jooksul.

 

Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses.

 

Küsimuste või pretensioonide korral võtta ühendust info@polvahgl.ee või üldtelefonil 799 9101

Haigla voodipäevatasu suureneb 2,5 eurolt 5 euro peale.

 

Avaldatud 24.03.2025

Tasuta nõustamine aitab suurendada suitsetamisest loobumise tõenäosust

/in /by
Põlva haiglas aitab suitsetamisest loobuda õde Eda Mudalomp. Ära jää üksi – küsi nõu ja saad vajalikku tuge!
Aja broneerimiseks helista 799 9198, 799 9164 või registreeri vastuvõtule terviseportaal.ee.
Nõustamine on tasuta ja ei nõua saatekirja.
 
Loobu tubakast ja nikotiinist – parem tervis algab täna!
Kas teadsid, et tubakast loobumise positiivne mõju avaldub juba esimestel tundidel? Lõhna- ja maitsemeel paranevad, vererõhk stabiliseerub ning hingamine muutub kergemaks. Aasta jooksul väheneb südamehaiguste risk poole võrra ja ka vähirisk hakkab langema.
 
Loobumiseks on vähemalt 25 head põhjust! Kuid kõige tähtsam on sinu enda soov ja valmisolek. Rohkem infot leiad: tubakainfo.ee
 
Tasuta nõustamine suurendab loobumise õnnestumise tõenäosust! Kui varasemad katsed pole õnnestunud, ära heida meelt – seekord võib just õige tugi aidata sul päriselt vabaneda.
Tee otsus täna – su keha tänab sind iga loobutud päevaga!

Avaldatud 13.03.2025, autor Madis Perli

 

Finants- ja personaliosakonda on oodatud tööle RAAMATUPIDAJA

/in /by

Põlva haigla finants- ja personaliosakonda on oodatud tööle RAAMATUPIDAJA.

Sinu peamisteks tööülesanneteks on ostu- ja müügiarvete arvestus ning meditsiiniliste raviarvete koostamine.

OLED EDUKAS KANDIDAAT KUI:

  • omad erialast haridust (võib olla lõpetamisel);
  • Sulle meeldib töö andmetega ning Sul on hea tähelepanu detailidele;
  • oled hea suhtlemisoskusega, täpne, korrektne, vastutustundlik;
  • oskad kasutada arvutit, oled positiivse ellusuhtumisega, hindad meeskonnatööd.

HAIGLA POOLT PAKUME:

  • täiskoormusega tööd (tööaeg E-R 8.00-16.00);
  • sõbralikku ja toetavat meeskonda;
  • eneseteostusvõimalust;
  • võimalust osa saada meeleolukatest ühisüritustest.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel.

SOOVID ROHKEM INFOT?

Sinu küsimustele vastab finantsjuht Kersti Kaaver e-posti teel kersti.kaaver@polvahgl.ee või telefonil 799 9104.

Kandideerimiseks saada oma CV ja sooviavaldus personalispetsialistile loo.helmrosin@polvahgl.ee

Avaldatud 25.02.2025, autor Madis Perli

 

Põlva valla aasta tegu: Põlva haigla uue erakorralise meditsiini osakonna avamine

/in /by
Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) avamine valiti Põlva valla aasta teoks 2024!
“Suur aitäh kõigile, kes EMO uuendamisega kokku puutusid! See on olnud meeskonnatöö ja oma suure panuse on jätnud paljud-paljud toredad inimesed, nii puhastusteenistujad, kes remondi ajal pingutasid ehitustolmuga võidu ja kuni haigla nõukoguni välja, kes julges selle otsuse keerulistes majandustingimustes vastu võtta,” sõnas Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp tunnustust vastu võttes.
EMO avamine, oli oluline samm nii haigla kui ka kohaliku elu jätkusuutlikkuse ning kogukonna turvatunde seisukohalt. Eelmisel aastal külastas Põlva haigla EMOt koguni 1000 patsienti ehk 16% rohkem kui aasta varem. Ei, Põlvamaa inimesed ei ole jäänud haigemaks, vaid see näitab usalduse kasvu. Inimene teab, et ta saab Põlva haiglas professionaalset abi ja ei pea jääma oma murega üksi.
Eile, 20. veebruaril toimunud Vabariigi 107. aastapäevale pühendatud Põlva vallavanema Martti Rõigase ja volikogu esimehe Georg Pelisaare vastuvõtul tunnustati aasta tegija tiitliga taastusravi osakonna juhatajat Pärt Prommikut Sinilille taastusravi saali rajamise eestvedamise eest! Palju õnne!
Pildil vasakult Põlva haigla taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik, ravijuht Pirja Sarap, juhatuse liige Kristin Raudsepp, kommunikatsioonijuht Madis Perli, tugiteenuse ja äriarendusjuht Indrek Zvirblis, aasta vabatahtlik – Põlva Toidupank esindaja, kultuuripreemia kultuuri vallas pälvinud Eerika Mark ja kultuuripreemia spordi vallas saanud Indrek Käo. Palju õnne ka teistele tublidele inimestele!
Foto: Taavi Nagel

Avaldatud 20.02.2025, autor Madis Perli