2025. aastal tähistab Põlva haigla mitut olulist tähtpäeva: täitunud on 80 aastat haigla loomisest (alates 1. novembrist 1944), 30 aastat aktsiaseltsi Põlva Haigla moodustamisest (29. märtsil 1995) ning 45 aastat praeguse haiglahoone avamisest (23. detsembril 1980). Need tähtpäevad rõhutavad haigla pikaaegset panust piirkonna tervishoidu.

1944 – Põlva haigla ajaloo alguseks võib pidada 1944. aasta sügist, mil Võru tänav 15 asuvas endises võõrastemajas avati viie üldvoodi ja kolme sünnitusvoodikohaga statsionaar. See avamine oli vastuseks 17. oktoobril 1944. aastal Võrumaa tervishoiuosakonna käskkirjale, mis kohustas kõiki maa arstijaoskondi avama statsionaarid vähemalt kuue voodikohaga hiljemalt 1. novembriks 1944.

1945 – 1. aprillil kinnitas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu raviasutuste loetelu, mille järgi nimetati Põlvas tegutsenud haigla ametlikult jaoskonnahaiglaks. Seda kuupäeva on ka laiemalt peetud Põlva haigla alguseks.

1963 –  reorganiseeriti haigla Põlva Rajooni Keskhaiglaks, mis hakkas juhtima kogu piirkonna raviasutuste tööd.

1980 – praegune haiglahoone avati pidulikult 1980. aasta 23. detsembril pakkudes kaasaegsemaid tingimusi patsientidele ja personalile.

1995 – 29. märtsil otsustas Põlva linna volikogu asutada aktsiaseltsi, haigla asus kandma nime AS Põlva Haigla.

2017 – algas võrgustamine Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Enamusaktsionäriks sai SA Tartu Ülikooli Kliinikum, millele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks Põlva vald, millele kuulub 49% aktsiatest.

2018 – valmis Põlva haigla juurde rajatud Põlva Tervisekeskus, milles alustasid tööd seitse perearsti koos -õdedega.

2024 – avati uus erakorralise meditsiini osakond, mis parandab piirkonna elanike arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. EMO projekti maksumus koos ehituse ja sisseseadega oli 2,4 miljonit eurot.

2025 – Põlva haigla avas Sinilille taastusravi saali, mis on esimene etapp haigla taastusravilinnaku projektist.

Aastate jooksul on haiglat pidevalt kaasajastatud ning meditsiinitehnoloogiat uuendatud.

Kristin Raudsepp: Haigla on inimeste jaoks

80 aastat on Põlva haigla arstid, õed ja teised töötajad taganud patsientide ja abivajajate heaolu ja turvatunde. Aastate jooksul on haigla arenenud ja kasvanud, pakkudes põlvkondade kaupa kvaliteetset arstiabi Põlvamaa ja kaugema kandi elanikele.

Haigla areng on toimunud tänu pühendunud töötajatele, kes on pööranud oma elutöö inimeste tervise parandamisele. Oleme võtnud enda südameasjaks aidata kaasa haiguste ennetamisele, jagame terviseinfot, toetame tervislikke valikuid ja noorte sporti ning aitame haiguseid diagnoosida väga varases staadiumis. Olulised märksõnad Põlva haigla jaoks on kvaliteetne ning tõenduspõhine meditsiin ning patsiendiohutus. Samuti oleme piirkonna üks suurimaid tööandjaid – meie kollektiivis töötab ligi 400 inimest.

Põlva haigla on silmitsi ka mitmete väljakutsetega. Meie haiglahoone valmis 1980ndatel – ei ole arvata, et tollane ehituskvaliteet ja -võimalused vastaksid tänapäevastele ootustele. Tervisekeskus perearstide jaoks, EMO ja registratuur on kaasaegseks muudetud ning vaatame edasi võimalusi ülejäänud haigla uuendamiseks.

Põlva haigla pakub laia valikut meditsiiniteenuseid ning meie koostöö kiirabi, perearstide ning teiste haiglatega annab kindlustunde, et patsiendid saavad ka väga spetsiifilist ravi.

Tahan tänada kõiki, kes on olnud osa meie haigla loost – nii endisi kui ka praeguseid töötajaid, koostööpartnereid ja kogukonda, kes meid usaldab ja toetab. Teie panus on hindamatu.

Patsiendid on meie haiglas oodatud. Soovin Põlva haiglale ja kõigile meie inimestele tervist, jõudu ja edu ka edaspidiseks!

Saada meenutus Põlva haiglast

Saada Põlva haiglale fotosid ja meenutusi haiglast ning tööelust –palume need saata e-posti aadressile info@polvahgl.ee; postiga Põlva haigla, Uus 2, Põlva, 63308 või tuua kohale Põlva haigla registratuuri või juhiabile.

Põlva haigla ravitöö statistika 2024

2024. aastal osutati Põlva haiglas tervishoiuteenused mahus 13,1 miljoni euro eest, sealhulgas Tervisekassale 11,7 miljoni euro eest. Tervisekassa leping täideti 105%-liselt ning ravijuhtude osas 105%. Põlva haigla osutas 2024. aastal:

• 19910 ambulatoorset arsti vastuvõttu;
• 7956 õe- ja ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu;
• 2226 patsienti raviti statsionaaris (2023.a – 1987 patsienti);
• 996 päevaravi haiget;
• 6962 EMOsse pöördumist (2023. a – 6003 pöördumist);
• 10 217 rehabilitatsiooniteenust.

101 aastat esimese arsti tulekust Põlvasse

1924. aastal sai Põlva esimeseks arvestatavaks arstiks Jakob Rosenberg, kes sai arstidiplomi ja asus kohe tööle arstina kihelkonna keskusesse Põlva. Kolm esimest aastat oli ta tegev eraarstina, edasi aga aastatel 1927-1946 Põlva jaoskonnaarstina. Põlvas oli kiriku platsi lähedal maja, kus elas ja võttis haigeid vastu arst Werner von Glasenapp ja apteek. Mis aastatel on teadmata, kuid nimi seondub dr Rosenbergiga samal ajal. Statsionaarset abi osutasid äärmisel vajadusel Võru või Tartu haiglad.

Haigla juhatajad ja Põlva esimesed arstid:     

1924-1946 – dr Jakob Rosenberg ja dr Werner von Glasenapp

1946 – velsker Harri Põder ja dr Vassili Borisenko

1946-1949 – dr Niina Lillevälja

1951-1952 – dr Artur Tender

1952-1953 – dr Liidia Sabokonis, dr Maie Rahuküla

1953-1954 – dr Õie Hallapuu

1954-1959 – dr Christel Grönberg

1959-1960 – dr Johannes Kolsar

1960-1962 – dr Helgi Loor

1962-1989 – dr Ado Juhasoo

1989-1994 – dr Kalle Mikk

1994 – 1995 – direktor Uno Luur

1995 – 2000 – direktor Aavo Pindmaa

2000 – 2019 – direktor/juhatuse esimees Koit Jostov

2019 – 2023 – juhataja Margot Bergmann

2023 – … juhatuse liige Kristin Raudsepp