Tag Archive for: Kristin Raudsepp

Põlva valla aasta tegu: Põlva haigla uue erakorralise meditsiini osakonna avamine

/in /by
Põlva haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) avamine valiti Põlva valla aasta teoks 2024!
“Suur aitäh kõigile, kes EMO uuendamisega kokku puutusid! See on olnud meeskonnatöö ja oma suure panuse on jätnud paljud-paljud toredad inimesed, nii puhastusteenistujad, kes remondi ajal pingutasid ehitustolmuga võidu ja kuni haigla nõukoguni välja, kes julges selle otsuse keerulistes majandustingimustes vastu võtta,” sõnas Põlva haigla juhatuse liige Kristin Raudsepp tunnustust vastu võttes.
EMO avamine, oli oluline samm nii haigla kui ka kohaliku elu jätkusuutlikkuse ning kogukonna turvatunde seisukohalt. Eelmisel aastal külastas Põlva haigla EMOt koguni 1000 patsienti ehk 16% rohkem kui aasta varem. Ei, Põlvamaa inimesed ei ole jäänud haigemaks, vaid see näitab usalduse kasvu. Inimene teab, et ta saab Põlva haiglas professionaalset abi ja ei pea jääma oma murega üksi.
Eile, 20. veebruaril toimunud Vabariigi 107. aastapäevale pühendatud Põlva vallavanema Martti Rõigase ja volikogu esimehe Georg Pelisaare vastuvõtul tunnustati aasta tegija tiitliga taastusravi osakonna juhatajat Pärt Prommikut Sinilille taastusravi saali rajamise eestvedamise eest! Palju õnne!
Pildil vasakult Põlva haigla taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik, ravijuht Pirja Sarap, juhatuse liige Kristin Raudsepp, kommunikatsioonijuht Madis Perli, tugiteenuse ja äriarendusjuht Indrek Zvirblis, aasta vabatahtlik – Põlva Toidupank esindaja, kultuuripreemia kultuuri vallas pälvinud Eerika Mark ja kultuuripreemia spordi vallas saanud Indrek Käo. Palju õnne ka teistele tublidele inimestele!
Foto: Taavi Nagel

Avaldatud 20.02.2025, autor Madis Perli

 

Põlva haigla avas Sinilille taastusravi saali

/in /by

Põlva haigla avas 8. jaanuaril Sinilille taastusravi saali, mis teeb kvaliteetse taastusravi abivajajatele kättesaadavamaks.
Sinilille kampaania läbiviijate ehk Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu ja kõigi annetajate abil rajas Põlva haigla Sinilille taastusravi saali. Taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommiku sõnul suurendab vastloodud saal kvaliteetse taastusravi kättesaadavust Eestis.
„Taastusravi on kättesaadavam, sest saal on mõeldud kasutamiseks kõigi haigla osakondade patsientidele. Tänu Sinilille kampaaniale on saal varustatud tänapäevaste taastusravi seadmetega, mis võimaldavad taastusravi täpsemini doseerida ja selle tulemuslikkust objektiivsemalt mõõta,“ sõnas Prommik.
Sellest tulenevalt on haiglal võimalik pakkuda taastavat ravi ja seda läbi viia erinevates osakondades, näiteks sise-, kirurgia ja õendusabi osakonnas ja loomulikult taastusravi osakonnas, mis juba varem pakkus laste ja täiskasvanute taastusravi ja seda kõikides ravitüüpides: ambulatoorne, päevane, statsionaarne ja koduteenused.
Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimehe Enn Adosoni sõnul läks Sinilille kampaania tänavu edukalt ja see võimaldas lisaks kaitseväe veteranidele panustada ka Põlva haigla taastusravi võimekuse arendamisse.
„Meil on siiralt hea meel, et saime Põlva haigla taastuslinnaku projekti koos kõikide annetajatega aidata. Ma arvan, et kõik mis läheb taastusravi toetamiseks, läheb alati õigesse kohta,“ ütles Adoson ja lisas: „Toetus pole mõeldud mitte ainult veteranidele, vaid tahame, et sellest saaksid osa ka kõik teised abivajajad. Loomulikult ilma heade annetajateta me ei oleks nende eesmärkideni jõudnud. Suur tänu kõikidele annetajatele.“
Kvaliteetsem ja täpsem taastusravi
Sinilille toetuse abil soetas haigla vajaliku seadmepargi, millega täideti esimesed teraapiasaalid. Prommiku sõnul aitavad uued seadmed parandada nii inimeste liikumisvõimet kui ka suurendada lihastöö koordinatsiooni ja tugevust.
Sinilille taastusravi saal koos sisustusega maksis 51 000 eurot, millest 38 000 tuli Sinilille kampaaniast ja 13 000 saali renoveerimine, mille haigla tasus oma vahenditest. Sinilille toetusraha eest soetas haigla mitmeid seadmeid: seisulaua, dünamomeetrid, plokkmasinad, elektromüograafid, elektromüostimulatsiooni aparaadid, käte ja jalgade trenažöörid, teraapiatrepi ja veel sadakond väiksemat treeningvahendit.
„Elektromüograafid ja dünamomeetrid võimaldavad väga täpselt hinnata lihaste funktsioneerimist ja leida optimaalseima viisi nende funktsiooni taastamiseks. Selle kõige tulemusena võidavad patsiendid, kes saavad kvaliteetsemat ravikäsitlust ja seda mistahes osakonnas viibides,“ sõnas Prommik.
Sinilille saali saab kasutada 3-5 patsienti ühel ajal ehk kokku 160 patsienti nädalas ja 8000 taastusravi sessiooni aastas.
Põlva haiglas on sise-, kirurgia, õendusabi ja erakorralise meditsiini osakonnad, ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus ning taastusravi ja tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osakonnad. Samuti pakub haigla töötervishoiu, radioloogia- ja labori ning koduõenduse teenuseid.

Avaldatud 08.01.2025, autor Madis Perli

Kristin Raudsepp: tervishoiusüsteem peab olema ühtne!

/in /by

Meditsiiniuudiste aasta meditsiinimõjutaja konkursil teisele kohale jõudnud Põlva haigla juhi, Kristin Raudsepa puhul tõstsid hääletanud esile tema avatust, tähelepanelikkust ja tarkust, inimeste inimene olemist ning haigla maine tõstmist.

Eesmärk meditsiinikeskust töös hoida ja arendada
Kui uurime, mis Raudseppa Põlva haigla juhiks minema motiveeris ja kas ta on tehtud otsusega rahul, vastab ta, et ei ole Põlva või Tallinna meditsiini, vaid üks Eesti tervishoiusüsteem. “On targemate otsustada, kuidas tervik Eesti kaugematest otstest kokku siduda. Olen alati tahtnud meditsiinis olla ja annan endast tänapäevase meditsiinikeskuse töös hoidmisel ja arendamisel parima,” sõnab ta.
Nii ravimiametit kui ka Confido meditsiinikeskust juhtinud Raudsepa sõnul kasvab kogemus kiht kihi haaval ja ta on tänulik nii riigi tasandilt, rahvusvahelisest suhtlusest kui ka eraettevõtlusest saadud kogemuse eest. “Küllap saaks haiglat juhtida ka selle kogemuseta, aga olen kindel, et nii näen asjade põhjuseid ja puude taga metsa kiiremini,” lisab haiglajuht.
Tervik peaks harmooniliselt kokku mängima
Haiglas kurvastavate asjade küsimuse peale ütleb Raudsepp, et on pigem üllatunud mõne õigusakti läbisurumisest ja läbimõtlematuste jätmisest haiglate õlgadele. “Kõik töötavad oma ressursside piires ja väikses riigis peaks tervik kokku mängima harmooniliselt, mitte käratsedes, patsienti solgutades või teisi siunates. Kui midagi on halvasti, tuleb see korda teha!” selgitab ta.
“Väikses kohas pole inimesed üksnes diagnoos. Head meelt teevad lood, kus tänu kolleegidele on saanud abi ja järje peale inimesed, kes olid kaotanud lootuse keerulisest meditsiinisüsteemist läbi murda,” räägib naine enim rõõmu tegevast.
Kvaliteetne igapäevatöö ja arendused
Põlva haiglas on saanud värskenduse EMO ja värvatud häid spetsialiste, ent Raudsepa sõnul oodatakse haiglalt eelkõige igapäevatöö kvaliteetselt tegemist. “Arendustes loodame edasi liikuda nii laste kui ka täiskasvanute taastusraviga ja suur nõudlus on inimväärse hospiitsravi järele. Võimaluste avanedes tuleb tegeleda ka amortiseerunud majakarbiga,” räägib ta.
Tark oleks ülesehitatut hoida
Raudsepp ütleb, et seni kuni riigil pole paremat plaani, kuidas 24 000 Põlvamaa elanikku mõistlikul moel arstiabi saaksid, oleks tark ülesehitatut hoida, mitte iga päev toolil jalgu saagida. “Haigla uksed võib ju laudade või rahakärbetega kinni lüüa, kuid see ei tee olematuks inimeste haigusi – siis peab nendega tegelema keegi teine ja ravijärjekorrad pikenevad. Lisaks tuleb ligi 30% Põlva haigla patsientidest teistest maakondadest: suvisel ring- või talvisel suusareisil olijad tahavad võimalikult kiiret ja lähedast arstiabi. Seega peab Eestis olema ühtne tervishoiusüsteem!”
Hääletanud Raudsepast:
* oluliselt tõstnud haigla mainet;
* haiglat nähtavalt ja tuntavalt mõjutanud;
* tubli inimene õigel kohal;
* avatud ja tähelepanelik juht, kes seisab oma asutuse kestvuse ja arengu eest;
* innovatiivne, empaatiline ja armas päeva rõõmsaks tegija;
* tark ja tasakaalukas juht, kelle meeskonnas on hea töötada;
* tema tegevused juhina on näidanud, et ka väikesed võivad olla suured;
* inimeste inimene, avatud suhtleja, tark ja kogenud juht;
* arendanud maakondlikule haiglale perspektiivikat suunda, taastusravi ja rehabilitatsiooni teenuseid, parendades samas maakondlikule tasandile väga olulisi teenuseid, nagu esmane meditsiiniline abi ning säilitades sisehaiguste osakonda ja järelravi võimalusi;
* toetab, mitte ei lammuta ning lähtub tegevustes reaalsest olukorrast;
* väga tubli ja töökas inimene;
* hea ja õiglane juht;
* paneb esmakordselt koduhaigla üle uhkust tundma ja toidab usku, et haiglast saab kaasaegne maakonnahaigla.

Lugu avaldatud 19.12.2024 Meditsiiniuudistes, autor Margot Vent.