Tag Archive for: kirurgia osakond

Tervishoidu tagasi pöördunud õde valiti Põlva haigla parimaks

Põlva haigla aasta õeks valiti kirurgia osakonna õde Monika Hüppenen, kes kuus aastat tagasi andis omandatud erialale uue võimaluse.

Kui küsida kolleegidelt, kuidas nad iseloomustavad tänavust aasta õde Monika Hüppeneni, siis tulevad vastu vaid positiivsed sõnad: „Professionaalne, heatahtlik ja kollegiaalne õde, on alati valmis aitama kolleege,“ kirjeldas üks. „Väga hea suhtlemisoskusega, heaks visiitkaardiks haiglale,“ ütles teine. „Professionaalne õde, kes teab ja tunneb oma tööd,“ toob välja kolmas.

Kuidas aga jõudis särasilme õde oma eriala juurde? Monika asus õppima Tartu meditsiinikooli, kuid esimene tagasilöök tuli juba esimeste kuudega.

„Käisin kolm kuud ära ja tundsin, et enam ei taha. Ema soovitas natuke veel proovida ja vedasin end lõpuni välja. Peale lõpetamist 2000. aastal töötasin kaks ja pool kuud Võru haiglas, kus sain kinnitust, et see eriala ikkagi pole minu jaoks,“ meenutas Hüppenen.

Siiski tuli õde veel mõni kord haiglatele appi puhkuste asendajana. „Viimast Põlva haigla valvet mäletan, see oli samal päeval kui Eurovisiooni võitsid Tanel Padar ja Dave Benton,“ sõnas Hüppenen.

Peale seda oli Hüppenen tervishoiu jaoks ligi 18 aastat kadunud, töötades hoopis oma isa autopoes klienditeenindajana. Ta ei kahetse oma otsust, kuna see tundus tol hetkel õige ja andis praeguseks tööks kaasa suurepärase suhtlemisoskuse.

Kasvas soov oma erialal töötada

Siiski aja jooksul süvenes õel mõte tagasi meditsiini juurde naasta. „Kui ühel sünnipäeval tuttav õde küsis, kas ma pole mõelnud tervishoidu tagasi tulla, siis hakkasin sellele rohkem mõtlema. Ka pereliikmed olid toetavad ja see andis innustust,“ tõdes Hüppenen ja lisas, et edasi läks kõik loomulikult.

Monika oli näinud „Õed tagasi tervishoidu“ programmi kuulutust ja kuna sisemine soov oli juba olemas, siis võttis ta julguse kokku, esitas avalduse ja läks vestlusele. „Olen nüüd rahul. Peale nelja kuud Tallinnas läks kõik sujuvalt – sain kohe Põlva haiglasse tööle ja tundsin, et nüüd on minu aeg,“ ütles õde.

Põlva haiglasse tõi Monika kirurgia osakonna õendusjuht Tiina Volzina, kes oli Monika allkirja jahtinud juba peale meditsiinikooli lõpetamist. „Siis ma ei tahtnud, aga hiljem trehvasime ja ütlesin, et tulen praktikale. Tuli välja, et tal oli õendusabi osakonda õde vaja,“ rääkis Monika.

Õendusabi osakonnaga vaheldumisi hakkas Monika töötama ka kirurgia osakonnas, kus lisandusid arstidega vastuvõtud. Esialgu küll kolleegi asendama, kuid tänaseks teeb Monika vastuvõtte kirurgia, ortopeedia, uroloogia ja vahel ka endokrinoloogia eriarstidega. „Iga arstiga on põnev töötada, kuna igal erialal on midagi põnevat,“ leiab Monika.

Vaheldusrikas töö

„Vastuvõtul suhtleb arst patsiendiga rohkem, mina toimetan uuringute, uue aja broneerimise ja muu juhendamisega. Osakonnas on aga jooksmist rohkem – täita arsti korraldusi, süstid, tilgutid ja rohkem suhtlust patsientide ja kolleegidega,“ kirjeldas Monika, kes peab just suhtlust oma töö juures kõige olulisemaks.

Uurides aasta õelt, mis tunde see tekitas, kui kuulis oma nime aasta töötajate tunnustamisel? „Jalad läksid nõrgaks – see oli täiesti ootamatu. Mulle meeldib olla „hall hiireke“, teha oma töö ära, aga samas on hea saada tagasisidet, et olen midagi teinud hästi,“ vastas Monika tänulikult.

Kuigi Monika tunnistab, et ei ole mujal töötanud ja võrdlusmoment puudub, siis tuleb ta hea meelega tööle. „Mulle meeldib siin – inimesed on toredad. Kindlasti ei kahetse, et meditsiini tagasi tulin. See töö ei lõpe kunagi ja alati on midagi teha.“

Töövälisel ajal ootavad Monikat eelkõige lapsed, kodused toimetused ja aiatööd. „Vahel käin kõndimas või rattaga sõitmas, õmblemine meeldib mulle. Tegemist jagub alati.“

 

Avaldatud 07.08.2025, autor Madis Perli

Põlva haiglas avati kaasajastatud kirurgia ja õendusabi osakonnad

26. juunil avati Põlva haiglas 3. korrusel renoveeritud kirurgia ja õendusabi osakonnad. Uuendustööd algasid aprillis eesmärgiga parandada ravikeskkonda ja töötingimusi nii patsientidele kui ka haigla personalile.
„Renoveerimine oli hädavajalik – mitmed süsteemid ja sisustus olid ajale jalgu jäänud. Tänaseks on osakonnad saanud värske ilme ja funktsionaalsuse, mis toetab patsientide paranemist ning muudab igapäevase töö ladusamaks ja turvalisemaks,“ sõnas õendusabi osakonna juhataja Krister Matto.
Tööde käigus uuendati  protseduuri- ja sidumistoad, õepostid, osa palatitest ning töötajate puhketoad. Parandati süsteemide töökindlust, palatitesse paigaldati kaasaegsed õekutsekeskused ja uuendati elektrisüsteem. Uue ilme said ka osakondade koridorid, mis parandasid ruumide üldist ligipääsetavust ja töökorraldust.
„Soovime luua keskkonna, kus on hea olla ja töötada. Täname patsiente, nende lähedasi ja kolleege mõistva suhtumise ja koostöö eest. Ehitustööd tõid kaasa mitmeid piiranguid ja ümberkorraldusi, kuid tulime sellest ühiselt edukalt läbi,“ lisas Matto.
Renoveerimistööde kogumaksumus koos käibemaksuga oli 112  000 eurot.

Avaldatud 26.06.2025, autor Madis Perli

Põlva haigla aasta arst dr Silver Merisalu juhtis kirurgia osakonna tõusuteele 

Dr Silver Merisalu on Põlva haigla üldkirurg ja kirurgia osakonna juhtaja, kes pälvis Põlva haigla aasta arst 2024 tiitli. Dr Merisalu jäi tunnustust vastu võttes tagasihoidlikuks ja võtab seda kui märkamist kogu osakonna tööle.  

Siiski pole dr Merisalu panus Põlva haigla arengus väike, 2020. aastal, värskelt peale sünnitusosakonna sulgemist ja kirurgi valveringi kaotamist oli kirurgia osakond madalseisus ja hädasti oli tarvis inimest ja plaani, kuidas olukorda muuta. 

„Ma arvan küll, et, 2020 oli Põlva haigla kirurgia mõttes murdepunkt. Vanema generatsiooni kirurgid olid juba pensioniealised ja Tervisekassa lepinguid kirurgia osakond ei täitnud. Siis oligi küsimus, et kuidas edasi,“ meenutas dr Merisalu. 

Põlva haiglat vedas tol ajal noor juhatus, haiglajuht Margot Pintson ja ravijuht Marion Ploovits, kes otsisid aktiivselt inimest, kes viiks kirurgia osakonda edasi. 

„Minu jaoks oli see suur väljakutse hakata osakonda ülespoole vedama. Lepingute täituvus oli võib-olla napilt 50 protsenti. Sellisel kujul olnuks väga keeruline jätkata,“ ütles dr Merisalu. 

Alla kahe töökoha pole kunagi olnud 

Enne Põlva haiglasse tulekut töötas dr Merisalu pikemalt Võru haiglas (aastatel 2006-2022), osalise koormusega Valga haiglas (2006-2018) ja Tartus Medita kliinikus (2014 kuni tänaseni). Kirurgi sõnul oli põhjuseid muutuseks mitmeid ning otsustavaks sai soov end üle pika aja uues keskkonnas ja rollis proovile panna.  

„Olukord Põlva haigla kirurgias polnud kindlasti kergemate killast, kuid usun, et meelega enda raskemasse olukorda asetamine, arendab nii inimese kui ka spetsialistina. Hästi sobis ka Põlva haigla töökorraldus, mis kirurgile ei sisalda öövalveid,“ leiab dr Merisalu. 

Küll toob 2020. aasta augustist kirurgia osakonda juhtinud dr Merisalu välja, et alla kahe töökoha pole tal elu jooksul kunagi olnud. „Minu jaoks kaks töökohta on n-ö puhkerežiim, et pigem ikka kolm või neli olnud. Nüüd olles 15 aastat vanem võrreldes karjääri algusega, siis ikkagi hakkad mõtlema, et peaks natuke rahulikumalt võtma,“ nentis kirurg. 

Pannud kirurgia osakonna tõhusalt tööle 

Töö tulemused ja tagasiside näitavad, et kirurgia osakond tegutseb dr Merisalu ja õendusjuhi Krister Matto juhtimisel tõhusalt. 

Esimene indikaator ongi tervisekassa lepingute täitmine, kuna nüüd me täidame lepinguid, siis võib öelda, et meil on hästi. Lepingu täitmine tuli üsna kohe, et selles mõttes mingit imeasja pole teinud. Tõin oma tavapärase töömahu siia ja leidsin mõned uued inimesed juurde,“ sõnas dr Merisalu. 

Kõige enam jõuavad dr Merisalu lõikustele üldkirurgilised probleemid nagu sapikivitõbi, songad, veenilaiendid, hemorroidid ja lisaks veel kohalikus tuimestuses pisikirurgia nagu sünnimärkide jms nahamoodustiste eemaldamine. Diagnostilise poole pealt teeb ta koos dr Mart Riisperega kahe peale tuhatkond endoskoopilist seedetrakti uuringut aastas.  

„Me teeme täiesti põhilist kirurgiat, mis on maakonnas jõukohane. Kahtlemata ei ole mõtet siia tekitada neurokirurgi vastuvõttu. Kõik teenused, mida Põlva haiglas pakume, seda teeme võrreldaval tasemel maailma andmetega,“ sõnas dr Merisalu. 

Haigla on sidus süsteem 

Dr Merisalu sõnul on haigla sidus süsteem. „Kui räägitakse, et rahvastik vananeb ja sisemeditsiini järele on järjest kasvav nõudlus, siis siseosakond vajab kirurge kogu aeg, et haigetele erinevaid invasiivseid protseduure, diagnostikat ja uuringuid teha,” ütles dr Merisalu. 

Ortopeedia ja traumatoloogia on kirurgia osakonna juhataja sõnul valdkonnad, kus üleriiklikult on süsteemis pikad järjekorrad ja raske löögile saada, kuid samas erialad, mis on inimeste jaoks igapäevane mure.  

„Esimene asi, mida ülikoolis õpetati, mis on inimese põhikaebus? See ongi tegelikult mingi liigese või luu valu. Nii et inimese põhiline arsti poole pöördumise põhjus on, et kuskil jäse või liiges valutab, nii et kahtlemata on kirurgia osakond maakonnahaiglas vajalik,“ ütles dr Merisalu. 

Lisaks üldkirurgidele tegutsevad Põlva haiglas mitmed ortopeedid, kõrva-nina-kurgu arstid, uroloog, günekoloog, anestesioloogid ja teised spetsialistid.  

Isa jälgedes kirurgiks 

Dr Merisalu puhul on selge, et arstiks saamise soov tuli kaasa kodust. Ema oli günekoloog ja isa kirurg, kes töötasid alguses Antslas ja pärast suunamist Võru haiglas. 

„Meil oli kodus suur meditsiinientsüklopeedia ja sealt oli väga huvitav vaadata näiteks värvipilte kasvajatest. Kui ema ja isa rääkisid kodus arstijutte, siis see tundus kõrvalt kuulates põnev ning juba lapsena käisin isaga valves kaasas,“ rääkis dr Merisalu. 

Kuigi dr Merisalu lapsepõlv möödus pigem linnas, siis kõik koolivaheajad veetis ta maal ja peab ennast täiesti maainimeseks. Taluelu on olnud talle hingelähedane ja seetõttu polnud üllatus, kui ta 2011. aastal hakkas Võru lähedale Loosu külla päris oma kodutalu rajama. 

„Majandustegevus on olemas ja tänaseks on tekkinud loomapidamine – lihaveised, lambad ja kanakari. Kuna talu juurde kuulub ka mets, kus on alati tegemist, siis valdava osa vabast ajast võtabki maaelu. Selline päris puhkamine on minu jaoks kalastamine ja raskemuusika,“ nentis dr Merisalu. 

Lemmikuid on dr Merisalul väga palju, Black Sabbath, Ronnie James Dio, Accept, Iron Maiden, Guns N’ Roses, AC/DC ja teised. Küsides, mis laulu võiks Põlva haigla töötaja kuulata, tõi kirurg välja Black Sabbathi laulu Heaven and Hell. 

„See on vana klassiku Black Sabbathi 1980. aasta albumi nimilugu, album ise tuli välja umbes 2 kuud pärast minu sündi ja on Sabbathi esimene album koos vokalist Ronnie James Dioga, kes on minu absoluutne lemmik metal-vokalist,“ kirjeldas dr Merisalu valikut. 

https://www.youtube.com/watch?v=0tO2OPZSqk8 

Tudengid tahavad tulla 

Kõige suuremaks saavutuseks peab dr Merisalu Põlva haiglasse tudengitele praktikabaasi loomist. See nõudis eelkõige korralikku töömahtu ja haiglapoolse juhendaja olemasolu tudengitele. 

„Ma arvan, et see on minu töö üks suurim uhkus ja saavutus, et tudengid õnnestus majja tuua, võtsin selle kohe südameasjaks. Aastaga saime töömahud normaliseeritud ja praktikabaasi staatuse. Nüüd aastas käib viis-kuus tudengit ja juhendamine hoiab kahtlemata ka arste paremas vormis, mistõttu on tudengid haiglale üliolulised,“ märkis dr Merisalu. 

Dr Merisalu sõnul on positiivne see, et kirurgia osakond ja haigla täidavad edukalt Tervisekassa lepinguid, möödunud aastal esitati ka veidi ületööd. Samuti on viimasel paaril aastal haiglasse lisandunud jõudsalt uusi motiveeritud töötajaid ja spetsialiste, kes toovad kaasa uut vaatenurka ja kompetentsi. 

„Põlva haiglas on hea töötada, sul on eneseteostuseks piisavalt võimalusi ja tööd on palju, mis aitab samas ka õppida ja areneda,“ ütles dr Merisalu. 

 

Avaldatud 22.05.2025, autor Madis Perli