Tag Archive for: aasta arst

Selgusid Põlva haigla aasta töötajad

 

Põlva haigla 80. juubeliaasta kokkuvõttel selgusid Põlva haigla 2025. aasta parimad töötajad.

Meil on väga hea meel, et meil töötab nii palju säravaid ja tublisid kolleege!

Aasta arsti tiitli pälvis esmakordselt siseosakonna juhataja sisearst dr Katrin Keerma.
Parimaks kolleegiks valisid töötajad taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommiku.

Ühispildil vasakult: kommunikatsioonijuht Madis Perli (aasta tugitöötaja), haldustööline Tarmo Haabma (aasta tulija), taastusravi osakonna juhataja Pärt Prommik (parim kolleeg), sisearst ja siseosakonna juhataja dr Katrin Keerma (aasta arst), õendusabi osakonna juhataja-õendusjuht ja kirurgia osakonna õendusjuht Krister Matto (aasta patsiendisõbralikum töötaja), siseosakonna õendusjuht Sirli Kiilo (aasta juhendaja – terve Siseosakond), taastusravi osakonna hooldaja Pille Tenno-Täpsi (aasta hooldaja) ja taastusravi osakonna teenusekoordinaator-füsioterapeut Hannagret Luks.

⭐️ Aasta töötajad 2025 ⭐️

👩‍⚕️ Aasta arst – dr Katrin Keerma
Sisearst, siseosakonna juhataja

Dr Keerma on kõrgelt hinnatud sisehaiguste arst ja osakonna juhataja, kes paistab silma oma põhjalikkuse ja patsiendikeskse tööstiiliga.
Ta on aktiivne ja haigla arendamisele suunatud, fookusega töötajate (sh iseenda) arengule.
Tema töövõime, pühendumus ja entusiasm on lihtsalt uskumatu.
Hea suhtleja, põhjalik ning oskab õpetada ja selgitada täpselt nii palju kui vaja.

🤱 Aasta õde / ämmaemand – Kairi Kivaste
Ämmaemandusjuht

Pingutab kõvasti ja loob ämmaemandus- ja günekoloogiakeskuses värsket hingamist.
Väga sõbralik ja hea spetsialist – leebe, samas põhjalik.
Positiivne ja usaldusväärne inimene.

💙 Aasta hooldaja – Pille Tenno-Täpsi
Taastusravi osakonna hooldaja

Armas hooldaja, kellel on patsientidega väga head suhted.
Teeb oma tööd südamega – hooliv, mõistev ja alati abivalmis.
Hoolas, kohusetundlik ja sõbralik suhtleja.
Särab alati nagu päike.

🏃‍♀️ Aasta tervishoiuspetsialist – Hannagret Luks
Füsioterapeut-teenusekoordinaator

Hoiab koos füsioterapeutide meeskonda ja on võtmeisik taastusravi kasvu taga.
Alati valmis koostööks ja mõtleb kaasa.
Oskab väga hästi tööd organiseerida, kuulata ja motiveerida.
Jõuab igale poole ning aitab alati.

📣 Aasta tugitöötaja – Madis Perli
Kommunikatsioonijuht

Väga õige inimene omal kohal.
Annab põhjaliku ülevaate haigla tegevustest ja tegemistest.
Alati rõõmsameelne ja sõbralik, korraldab üritusi.
Avatud suhtleja, kes tunneb huvi ka osakondades toimuva vastu.

🎓 Aasta juhendaja – Siseosakond

Siseosakond on viimastel aastatel kujunenud arsti ja õe erialade tudengite ning residentide seas hinnatud ja ihaldatud praktikakohaks.
Nende positiivne tagasiside jõuab nii arstide, õdede kui ka hooldajateni.

🆕 Aasta tulija – Tarmo Haabma
Haldusosakond, haldustööline

Tema tulekuga hakkasid asjad kiiremini liikuma.
Töökas, kohusetundlik ja abivalmis.
Rahulik, tähelepanelik ja usaldusväärne.
Kõik saab tehtud – ja harjumatult kiiresti.

💖 Patsiendisõbralikum töötaja – Krister Matto
Õendusabi osakonna juhataja ja kirurgia osakonna õendusjuht

Väga suure südamega inimene, kelle hoolivus ulatub kolleegide, patsientide ja nende lähedasteni.
Põlva haigla tugipost – töökas ja pühendunud.
Tema headus kandub kogu majas.
Alati otsib lahendusi, toetab kolleege ja oskab kuulata.

🤝 Parim kolleeg – Pärt Prommik
Taastusravi osakonna juhataja

Tema põhjalikkus, abivalmidus, pealehakkamine ja andmeanalüüsioskus teevad temast parima kolleegi.
Inimene, kellele saab loota ja kes aitab Põlva haiglat edasi viia.
Näitab initsiatiivi haigla arenguks ja tõmbab ka teised kaasa.
Veab eest mitmeid olulisi uuendusi.

Avaldatud 14.01.2026, autor Madis Perli

Põlva haigla aasta arst dr Silver Merisalu juhtis kirurgia osakonna tõusuteele 

Dr Silver Merisalu on Põlva haigla üldkirurg ja kirurgia osakonna juhtaja, kes pälvis Põlva haigla aasta arst 2024 tiitli. Dr Merisalu jäi tunnustust vastu võttes tagasihoidlikuks ja võtab seda kui märkamist kogu osakonna tööle.  

Siiski pole dr Merisalu panus Põlva haigla arengus väike, 2020. aastal, värskelt peale sünnitusosakonna sulgemist ja kirurgi valveringi kaotamist oli kirurgia osakond madalseisus ja hädasti oli tarvis inimest ja plaani, kuidas olukorda muuta. 

„Ma arvan küll, et, 2020 oli Põlva haigla kirurgia mõttes murdepunkt. Vanema generatsiooni kirurgid olid juba pensioniealised ja Tervisekassa lepinguid kirurgia osakond ei täitnud. Siis oligi küsimus, et kuidas edasi,“ meenutas dr Merisalu. 

Põlva haiglat vedas tol ajal noor juhatus, haiglajuht Margot Pintson ja ravijuht Marion Ploovits, kes otsisid aktiivselt inimest, kes viiks kirurgia osakonda edasi. 

„Minu jaoks oli see suur väljakutse hakata osakonda ülespoole vedama. Lepingute täituvus oli võib-olla napilt 50 protsenti. Sellisel kujul olnuks väga keeruline jätkata,“ ütles dr Merisalu. 

Alla kahe töökoha pole kunagi olnud 

Enne Põlva haiglasse tulekut töötas dr Merisalu pikemalt Võru haiglas (aastatel 2006-2022), osalise koormusega Valga haiglas (2006-2018) ja Tartus Medita kliinikus (2014 kuni tänaseni). Kirurgi sõnul oli põhjuseid muutuseks mitmeid ning otsustavaks sai soov end üle pika aja uues keskkonnas ja rollis proovile panna.  

„Olukord Põlva haigla kirurgias polnud kindlasti kergemate killast, kuid usun, et meelega enda raskemasse olukorda asetamine, arendab nii inimese kui ka spetsialistina. Hästi sobis ka Põlva haigla töökorraldus, mis kirurgile ei sisalda öövalveid,“ leiab dr Merisalu. 

Küll toob 2020. aasta augustist kirurgia osakonda juhtinud dr Merisalu välja, et alla kahe töökoha pole tal elu jooksul kunagi olnud. „Minu jaoks kaks töökohta on n-ö puhkerežiim, et pigem ikka kolm või neli olnud. Nüüd olles 15 aastat vanem võrreldes karjääri algusega, siis ikkagi hakkad mõtlema, et peaks natuke rahulikumalt võtma,“ nentis kirurg. 

Pannud kirurgia osakonna tõhusalt tööle 

Töö tulemused ja tagasiside näitavad, et kirurgia osakond tegutseb dr Merisalu ja õendusjuhi Krister Matto juhtimisel tõhusalt. 

Esimene indikaator ongi tervisekassa lepingute täitmine, kuna nüüd me täidame lepinguid, siis võib öelda, et meil on hästi. Lepingu täitmine tuli üsna kohe, et selles mõttes mingit imeasja pole teinud. Tõin oma tavapärase töömahu siia ja leidsin mõned uued inimesed juurde,“ sõnas dr Merisalu. 

Kõige enam jõuavad dr Merisalu lõikustele üldkirurgilised probleemid nagu sapikivitõbi, songad, veenilaiendid, hemorroidid ja lisaks veel kohalikus tuimestuses pisikirurgia nagu sünnimärkide jms nahamoodustiste eemaldamine. Diagnostilise poole pealt teeb ta koos dr Mart Riisperega kahe peale tuhatkond endoskoopilist seedetrakti uuringut aastas.  

„Me teeme täiesti põhilist kirurgiat, mis on maakonnas jõukohane. Kahtlemata ei ole mõtet siia tekitada neurokirurgi vastuvõttu. Kõik teenused, mida Põlva haiglas pakume, seda teeme võrreldaval tasemel maailma andmetega,“ sõnas dr Merisalu. 

Haigla on sidus süsteem 

Dr Merisalu sõnul on haigla sidus süsteem. „Kui räägitakse, et rahvastik vananeb ja sisemeditsiini järele on järjest kasvav nõudlus, siis siseosakond vajab kirurge kogu aeg, et haigetele erinevaid invasiivseid protseduure, diagnostikat ja uuringuid teha,” ütles dr Merisalu. 

Ortopeedia ja traumatoloogia on kirurgia osakonna juhataja sõnul valdkonnad, kus üleriiklikult on süsteemis pikad järjekorrad ja raske löögile saada, kuid samas erialad, mis on inimeste jaoks igapäevane mure.  

„Esimene asi, mida ülikoolis õpetati, mis on inimese põhikaebus? See ongi tegelikult mingi liigese või luu valu. Nii et inimese põhiline arsti poole pöördumise põhjus on, et kuskil jäse või liiges valutab, nii et kahtlemata on kirurgia osakond maakonnahaiglas vajalik,“ ütles dr Merisalu. 

Lisaks üldkirurgidele tegutsevad Põlva haiglas mitmed ortopeedid, kõrva-nina-kurgu arstid, uroloog, günekoloog, anestesioloogid ja teised spetsialistid.  

Isa jälgedes kirurgiks 

Dr Merisalu puhul on selge, et arstiks saamise soov tuli kaasa kodust. Ema oli günekoloog ja isa kirurg, kes töötasid alguses Antslas ja pärast suunamist Võru haiglas. 

„Meil oli kodus suur meditsiinientsüklopeedia ja sealt oli väga huvitav vaadata näiteks värvipilte kasvajatest. Kui ema ja isa rääkisid kodus arstijutte, siis see tundus kõrvalt kuulates põnev ning juba lapsena käisin isaga valves kaasas,“ rääkis dr Merisalu. 

Kuigi dr Merisalu lapsepõlv möödus pigem linnas, siis kõik koolivaheajad veetis ta maal ja peab ennast täiesti maainimeseks. Taluelu on olnud talle hingelähedane ja seetõttu polnud üllatus, kui ta 2011. aastal hakkas Võru lähedale Loosu külla päris oma kodutalu rajama. 

„Majandustegevus on olemas ja tänaseks on tekkinud loomapidamine – lihaveised, lambad ja kanakari. Kuna talu juurde kuulub ka mets, kus on alati tegemist, siis valdava osa vabast ajast võtabki maaelu. Selline päris puhkamine on minu jaoks kalastamine ja raskemuusika,“ nentis dr Merisalu. 

Lemmikuid on dr Merisalul väga palju, Black Sabbath, Ronnie James Dio, Accept, Iron Maiden, Guns N’ Roses, AC/DC ja teised. Küsides, mis laulu võiks Põlva haigla töötaja kuulata, tõi kirurg välja Black Sabbathi laulu Heaven and Hell. 

„See on vana klassiku Black Sabbathi 1980. aasta albumi nimilugu, album ise tuli välja umbes 2 kuud pärast minu sündi ja on Sabbathi esimene album koos vokalist Ronnie James Dioga, kes on minu absoluutne lemmik metal-vokalist,“ kirjeldas dr Merisalu valikut. 

https://www.youtube.com/watch?v=0tO2OPZSqk8 

Tudengid tahavad tulla 

Kõige suuremaks saavutuseks peab dr Merisalu Põlva haiglasse tudengitele praktikabaasi loomist. See nõudis eelkõige korralikku töömahtu ja haiglapoolse juhendaja olemasolu tudengitele. 

„Ma arvan, et see on minu töö üks suurim uhkus ja saavutus, et tudengid õnnestus majja tuua, võtsin selle kohe südameasjaks. Aastaga saime töömahud normaliseeritud ja praktikabaasi staatuse. Nüüd aastas käib viis-kuus tudengit ja juhendamine hoiab kahtlemata ka arste paremas vormis, mistõttu on tudengid haiglale üliolulised,“ märkis dr Merisalu. 

Dr Merisalu sõnul on positiivne see, et kirurgia osakond ja haigla täidavad edukalt Tervisekassa lepinguid, möödunud aastal esitati ka veidi ületööd. Samuti on viimasel paaril aastal haiglasse lisandunud jõudsalt uusi motiveeritud töötajaid ja spetsialiste, kes toovad kaasa uut vaatenurka ja kompetentsi. 

„Põlva haiglas on hea töötada, sul on eneseteostuseks piisavalt võimalusi ja tööd on palju, mis aitab samas ka õppida ja areneda,“ ütles dr Merisalu. 

 

Avaldatud 22.05.2025, autor Madis Perli