Kliendi kaasamine

Kliendi kaasamine rehabilitatsiooniteenuse osutamise protsessis AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskuses

  • Käesolev kord sätestab rehabilitatsiooniteenuse osutamise protsessi ja teabe vahetamise korra AS Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskuses.
  • Kliendi pöördumisel keskuse poole annab administraator esmase informatsiooni rehabilitatsiooniteenuste kohta telefoni teel.
  • Pärast esmast nõustamist on kliendil õigus keskusele esitada Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud suunamiskiri rehabilitatsiooniteenusele.
  • Keskuse administraator registreerib kliendi suunamiskirja numbri alusel vastavas registris, märkides ära soovitud teenused ja teavitades teda ühtlasi järjekorras olemisest ning ligikaudsest teenusele saamise ajast.
  • Rehabilitatsiooniplaani koostamiseks suunamiskirja esitanud kliendiga võtab keskuse administraator ühendust, et leppida kokku hindamise toimumise aeg (kuupäev ja kellaaeg).
    1. Enne hindamise toimumist võtab administraator vajadusel lisainformatsiooni saamiseks ühendust kliendi ja tema võrgustiku liikmetega.
    2. Hindamine viiakse läbi ühe päeva jooksul rehabilitatsioonikeskuses. Rehabilitatsiooniplaani koostamise ja hindamise protsessi selgitab antud juhtumit koordineeriv isik/spetsialist. Klient kohtub iga meeskonna spetsialistiga ühe tunni. Kliendi hindamisele kuluv aeg sõltub spetsialistide arvust, kes on põhjendatud rehabilitatsiooniplaanil osalemiseks, kuid mitte vähem kui 5 spetsialisti.
    3. Hindamismeeskonda kuuluvad: sotsiaaltöötaja, taastusraviarst, psühholoog, füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog, psühhiaater. Iga meeskonna koosseisu kuuluv spetsialist vestleb hindamise käigus kliendiga ja teeb vajalikud testimised, et välja selgitada kliendi vajadused, toimetulek. Koos kliendiga sõnastatakse- ja püstitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärgid.
    4. Pärast hindamist informeerib rehabilitatsiooniplaani koordineeriv isik/spetsialist klienti edasistest tegevustest. Iga spetsialist salvestab omapoolse hinnangu rehabilitatsiooniplaani ja andmestikku.
    5. Järgmisel päeval toimub meeskonnatöö koosolek, mille käigus arutatakse läbi kliendi eesmärgid, korrigeeritakse ja täiendatakse antud soovitusi, täidetakse rehabilitatsiooniplaani tegevuskava, arutatakse läbi kliendi rehabilitatsiooniplaani elluviimist soodustavad ja takistavad asjaolud, arutatakse läbi rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg.
    6. Meeskonnatöö järgselt vormistab rehabilitatsiooniplaani koordineeriv isik/spetsialist rehabilitatsiooniplaani lõplikult. Kliendil on kohustus rehabilitatsiooniplaaniga tutvuda, tal on õigus teha muudatus- ja täiendusettepanekuid. koordineeriv isik selgitab meeskonna soovitusi ja juhendab rehabilitatsiooniplaanis antud soovituste täitmisel.
    7. Peale rehabilitatsiooniplaani allkirjastamist kliendipoolt saadetakse see koos lisadokumentidega Sotsiaalkindlustusametisse.
  • Kehtiva rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral võtab rehabilitatsioonikeskuse administraator järjekorra kätte jõudes kliendiga ühendust ja lepib kokku teenusele tuleku aja. Hilisemad kokkulepped spetsialistide ja kliendiga teenuste osutamise aegade suhtes sõlmib rehabilitatsioonikeskuse antud juhtumikorraldaja koostöös õega.
  • Meeskonna liikmed täidavad ja allkirjastavad teenuse osutamise järgselt keskuse võrgukettal asuva Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud halduslepingu Lisa3 (Andmestik rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste kohta).
  • Spetsialistide poolt allkirjastatud andmestik prinditakse välja, millele annab allkirja ka rehabilitatsiooniteenust saanud klient.
  • Arve osutatud teenuste kohta vormistab rehabilitatsioonikeskuse administraator ja edastab selle raamatupidamisele Sotsiaalkindlustusametile saatmiseks.

  • Kliendi jõustamine

    Jõustamine on protsess, milles julgustatakse ja suunatakse sotsiaalselt tõrjutud, allasurutud või stigmatiseeritud inimesi järjepidevalt arendama uusi oskusi ja edasi arendama olemasolevaid, et suurendada nende osalemist ühiskonna väärtuslike liikmetena – teenuse vajalikkusest nõustamine, julgustamine, toetamine, motiveerimine, kaasamine, informeerimine.

    Jõustamise eesmärk on aidata inimestel saavutada kontrolli oma elu üle, märgata ja tunnustada inimeste püüdlusi, võimalusi, andeid, võimeid, kompetentsi, elus edasiviivaid väärtusi ja tulevikuplaane ning anda inimestele võimalus proovida korraldada ise oma elu.