Ajalugu

AS Põlva Haigla moodustati 1995. aastal, aga haigla tegevuse juured ulatuvad aastasse 1944.
AS Põlva Haigla lühike kujunemislugu on järgmine:

  • Põlvas asutati jaoskonnahaigla 01. aprillil 1945. aastal, kuid juba enne seda, 1944. aasta sügisel avas Võrumaa Tervishoiuosakond Põlvas viis üldvoodit ja kolm sünnitusvoodit.1951. aastal saabus tööle esimene stomatoloog ja esimene günekoloog.
  • 1951. aastal nimetati Põlva Jaoskonnahaigla ümber Põlva Rajoonihaiglaks, milles nähti ette 25 voodikohta, neist 6 sünnitus- ja 19 üldvoodit.
  • 1952. aastal asus tööle veel kaks arsti, naha- ja suguhaiguste arst ning kirurg.
  • 1955. a muretseti esimene röntgeniaparaat. 1955. a lõpuks oli Põlvas kuus arsti.
  • 1957. a likvideeriti Põlva Rajooni TSN TK Tervishoiuosakond. Nüüd hakkas rajoonihaigla juhtima kogu rajooni tervishoiuvõrgu tööd. Rajoonihaiglale allusid kuus jaoskonnahaiglat, kaheksa velsker-ämmaemandapunkti, üks sanitaar-epidemioloogiajaam ja kaks tuberkuloosihaiglat.
  • 1961. aastal, Põlva ja Räpina rajooni ühendamisega, sai rajoonihaigla funktsioonid endale Räpina haigla. Põlva Rajoonihaigla nimetati uuesti ümber Põlva Jaoskonnahaiglaks, kus oli 35 voodikohta. Samal aastal nimetati aga ka kohe haigla ümber Põlva Linnahaiglaks.
  • 1963. aasta mais nimetati haigla ümber Põlva Rajooni Keskhaiglaks, mis asus jällegi juhtima kogu rajooni raviasutuste tööd. 1963. aastal kinnitati ka esmakordselt koosseisudesse ööpäevane ämmaemanda post. Samast ajast (01.08.1963) alustas tööd ka kiir- ja vältimatu abi osakond nii Põlvas kui Räpinas.
  • 1965. a alustati polikliiniku ehitamist. Polikliinik avati 14. veebruaril 1968. a. Tööle võeti palju uusi arste.
  • Veebruaris 1969 saadi luba ENSV Ehituskomiteelt uue haigla individuaalprojekti koostamiseks. Uue haigla ehitusloa taotlus aga rahuldati alles 1976. aastal. Ehitustöödega lubati alustada 1977. aastal.
  • Haigla valmis 30. juunil 1981. a. 1981. aastal tugevnes oluliselt arstidega kindlustatus, tööle võeti 21 uut arsti.
  • 1982. aastal avati uues haiglas ravikehakultuuri kabinet.
  • Praktiliselt kujuneski 1982. aasta uue haigla esimeseks tööaastaks. 1981. aasta lõpupoole algas väikeste jaoskonnahaiglate (Kanepi, Vastse-Kuuste, Maaritsa jt) likvideerimine. See reorganiseerimine kestis 1984. aastani. Ainukesena jäid alles Ahja Jaoskonnahaigla, mis reorganiseeriti 1995. aastal ja Leevi Haigla, mis kuulus Põlva Haigla teraapiaosakonna alluvusse. See kaotati 1995. aastal.
  • Alates 1982. aastast kuni nn sotsialismi lõpuni oli haigla arengus rahulik täienduste ja edasiarenduste periood.
  • Alates jaanuarist 1995 muudeti jaoskonna ambulatooriumid iseseisvateks raviasutusteks ja seega polnud nende tööandjaks enam Põlva Haigla.
  • 13. juunil 1995. a muudeti Põlva haigla aktsiaseltsiks.
  • 31. detsembril 1997. a likvideeriti AS Põlva Haigla Polikliinik ja erialaarstid läksid haigla erinevate osakondade koosseisudesse.
  • Alates 01. jaanuarist 1998 lahkusid jaoskondade terapeudid ja pediaatrid AS Põlva Haigla alluvusest ja hakkasid tööle perearstidena.
  • 01. augustist 1998 läksid hambaravi kabineti töötajad AS PMA alluvusse.
  • 01. augustist 2001 suleti Põlva Haiglas psühhiaatria statsionaarne osakond ja 01. septembrist 2001 läks kiir- ja vältimatu abi osakond kogu koosseisus üle SA Tartu Kiirabi alluvusse.
  • 2001. a lõpus taasavati kaasajastatud taastusravi osakond, kus on patsientide kasutuses ka bassein.
  • 2003. a augustis avati III-korrusel hooldusravi osakond 15 voodikohaga.
  • 2004. a juulis taasavati kapitaalselt remonditud sünnitusosakond oma tavalises kohas II-korrusel.
  • 2004. a lõpus muudeti sotsiaalministri määrust ja Põlva haigla kinnitati kuni aastani 2010 üldhaiglaks. Selle alusel väljastati Põlva haiglale viieks aastaks üldhaigla tegevusluba.
  • 2005. a suvel rekonstrueeriti V-korrus Rehabilitatsioonikeskuseks. Alates augustist alustas rehabilitatsioonikeskus tööd uutes ruumides.
  • 2006. a suvel toimus siseosakonna rekonstrueerimine. Ehitati haiglajäätmete kogumispunkt.
  • 2007. a aasta alguses mindi üle digitaalsetele röntgenipiltidele. Suvel toimus kirurgiaosakonna rekonstrueerimine. Septembris kolis Tartu kiirabi ümber uude kohta, spetsiaalselt nende jaoks ehitatud ruumidesse, haigla II-korrusele. Aasta lõpus valmisid endiste kiirabiruumide baasil ruum tuberkuloosiarstile, puhkeruumid vastuvõtuosakonnale, ruum geenidoonorite vastuvõtuks ja laiendus registratuurile.
  • 2008. a mais lõpetati mikrobioloogia labori remont. Juulis lõpetati apteegi- ja sterilisatsiooniruumide remont. Detsembris lõpetati köögi remont.
  • 2009. a  juulis lõpetati sünnitustubade remont. Sügisel muudeti Vabariigi Valitsuse määrust, millega kinnitati Põlva haigla tähtajatult üldhaiglaks. Detsembris ehitati II-korrusele taastusravisse massaaživannituba.
  • 2010. a veebruaris lõpetati administratsiooni bürooruumide remont. Novembris valmis parkimisplatsi laiendus ja varikatus.
  • 2011. a  juulis lõppes remont lasteosakonna san. sõlmedes. Augustis lõppes siseosakonna remont koos uue ventilatsiooni ehitamisega (nii väljatõmme kui sissepuhe) ja III-korrusel hooldusosakonna remont. Detsembris valmis kogu haiglahoone ventilatsiooniprojekt.
  • 2012. a suvel remonditi II-V korruse trepikoda. Suvel ehitati välja kaasaegne ventilatsioonisüsteem opiblokis, intensiivis, EMO-s, kirurgiaosakonnas, lasteosakonnas ning II, III ja IV korruse fuajeedes ning san. sõlmedes. Samal ajal tehti kõigis nendes ruumides (v.a fuajeed) kapitaalremont.  Kapitaalremont toimus ka II, III ja IV korruse fuajeedes, san. sõlmedes ning abiruumides.
  • 2014. a suvel  ehitati välja kaasaegne ventilatsioonisüsteem V-korrusel.
  • 2016. esitati taotlus põlva perearstikeskuse ehitamiseks.
  • Järjepidevalt on haigla ruume remonditud ja kaasajastatud ning soetatud uut aparatuuri.